m(CaCO3)=2,5 mol/m^3 * 100 g/mol * 5 m^3=1250g
aga pead ei anna, et õige vastus on…
No mõtleme…
matjusm kirjutas lahenduskäigu selliselt:
Reaktsioon mis toimub peaks olema see:
Ca(HCO3)2 (keetmine) —-> CaCO3 + H2O + CO2 (http://www.revisioncentre.co.uk/gcse/chemistry/water_softening.html). See reaktsioon on ka tasakaalus.
Ehk et ühest moolist Ca(HCO3)2’st saab ühe mooli seda kaltsiumkarbonaati. Kui karbonaatne karedus ja üldkaredus tõesti tähendab seda et sul on 4,8+2,5=7,3 mmol seda ainet ühe dm3 kohta, siis peaks seda värki olema kokku 36500 mmol ehk 36,5 mol.
Ehk et kui sul on 36,5 mol Ca(HCO3)2 siis sul on ka sama palju moole CaCO3’e pärast ehk et:
Ca (40 g/mol)+ C (12 g/mol) + 3x O (16 g/mol) = 100 g kaltsiumkarbonaati ühes moolis. Nii et kui sul on neid moole 36,5, siis peaks kokku olema 3,65kg kaltsiumkarbonaati.
Ülesande tekst oli:
Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3. Kui palju CaCO3 tekib 5 m3 vee keetmisel? (Karedus on tingitud ainult kaltsiumi ioonidest.) Katlakivi massi siis vaja teada.
Leidsin ühe sellise seletuse internetiavarustest elrond.tud.ttu.ee/~t094266/1.semester/…/keemia%20Praktikumi%20KT.doc
12. Vee karbonaatne karedus on 2,8 ja üldkaredus 4,5 mmol/dm3. Kumba näitaja järgi saab arvutada vee keetmisel moodustuva katlakivi massi?
Tuleb arvestada mõlemaid näitajaid, kuna üldkaredus arvutatakse Ca ioonide ja Mg ioonide alusel ning karbonaatne karedus vesinikkarbonaatioonide(HCO3) ja karbonaatioonide(CO3) alusel. Teame, et karedas vees, mis sisaldab nii HCO3 kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel
tahke faas— katlakivi,