Väga erilaadne probleem?
Avaleht » Forums » Toitumine » Toidulisandid » Väga erilaadne probleem?
- This topic has 27 replies, 9 voices, and was last updated 17 years, 1 month tagasi by
Aile.
-
AutorPostitused
-
jaanuar 7, 2009 at 5:15 p.l. #16076
j6ujunn
MemberTere!
Tahaksin soovida saada informatsiooni väga dopamiini kohta.Pikemalt ei hakka oma elulugu seletama,kuid hakkasin jõutreeningutega tegelema ja hakkasin korralikult sööma ja toidulisandeid võtma(5-6x päevas toit)kaalusin 107kg 190cm juures.Läks aega nii umbes poolteist aastat ja hakkasin tegelema pea et ainult jooksmisega ja söin ka vähem ja mitte nii korrapäratult(mu enda kurbuseks)kaotasin 2 kuuga 10kg.Paljud ütlesid et naq pea kleenuke,see-selleks.Läks veel aega ja asi läks halvaks.Igatahes jõudsin arstideni ning mul määrati dopamiini vähesus ja sellega kaasnevad deppressiooni hood.Kas ja kuidas on võimalik toiduainetega seda tõsta.Olen nüüd juba aru saanud et olen suht meeleheitel.Oleks mõelnud koostööd profi treeneriga ja loomulikult ka siis tasuga.Tahaks lihtsalt asja korda saada.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>jaanuar 7, 2009 at 5:54 p.l. #178346Aile
MemberTere!Tahaksin soovida saada informatsiooni väga dopamiini kohta.Pikemalt ei hakka oma elulugu seletama,kuid hakkasin jõutreeningutega tegelema ja hakkasin korralikult sööma ja toidulisandeid võtma(5-6x päevas toit)kaalusin 107kg 190cm juures.Läks aega nii umbes poolteist aastat ja hakkasin tegelema pea et ainult jooksmisega ja söin ka vähem ja mitte nii korrapäratult(mu enda kurbuseks)kaotasin 2 kuuga 10kg.Paljud ütlesid et naq pea kleenuke,see-selleks.Läks veel aega ja asi läks halvaks.Igatahes jõudsin arstideni ning mul määrati dopamiini vähesus ja sellega kaasnevad deppressiooni hood.Kas ja kuidas on võimalik toiduainetega seda tõsta.Olen nüüd juba aru saanud et olen suht meeleheitel.Oleks mõelnud koostööd profi treeneriga ja loomulikult ka siis tasuga.Tahaks lihtsalt asja korda saada.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>S88ge palju kala, rohelisi k88givilju, p2hkleid, kartuleid, kaunvilju ja t2isteravilja. Jooge kummeli-, sidrun6ie-, sidrunmelissi-, p2rna6ie-, oliivilehe-, apelsini6ie- v6i palderjaniteesid. Suurendage proteiinide kogust, v2hendage kohvi ja alkoholi tarbimist. Hoiduge hyperglykeemiast.
Kaer, sarapuup2hklid, v2rsked puu- ja k88giviljad, basiilik, mandel, punapeet, seller, aniis.
Head isu!
jaanuar 7, 2009 at 5:55 p.l. #178347ROtter
MemberTere!Tahaksin soovida saada informatsiooni väga dopamiini kohta.Pikemalt ei hakka oma elulugu seletama,kuid hakkasin jõutreeningutega tegelema ja hakkasin korralikult sööma ja toidulisandeid võtma(5-6x päevas toit)kaalusin 107kg 190cm juures.Läks aega nii umbes poolteist aastat ja hakkasin tegelema pea et ainult jooksmisega ja söin ka vähem ja mitte nii korrapäratult(mu enda kurbuseks)kaotasin 2 kuuga 10kg.Paljud ütlesid et naq pea kleenuke,see-selleks.Läks veel aega ja asi läks halvaks.Igatahes jõudsin arstideni ning mul määrati dopamiini vähesus ja sellega kaasnevad deppressiooni hood.Kas ja kuidas on võimalik toiduainetega seda tõsta.Olen nüüd juba aru saanud et olen suht meeleheitel.Oleks mõelnud koostööd profi treeneriga ja loomulikult ka siis tasuga.Tahaks lihtsalt asja korda saada.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://209.85.129.132/search?q=cache:vcbEt…lang_et|lang_en
Kui ajukeemia on paigast ära, siis kiirem ja efektiivsem ravi on antidepressantide kasutamine.
jaanuar 7, 2009 at 7:50 p.l. #178377jrx
MemberSa küll ütlesid, et ei hakka oma elulugu seletama, aga kas oli ka sellega seonduvaid mingeid elulisi muutuseid?
jaanuar 7, 2009 at 8:02 p.l. #178384crumhorn
MemberSaan aru, et otseselt suudeti defineerida konkreetse neurotransmitteri puudulikkusest tingitud depressioon? See on juba suur saavutus ja seda leidu tuleb hinnata. Millegipärast kaldun siiski arvama, et diagnoosi panekul tugineti rohkem kogemusele kui spetsiaalsetele analüüsidele. Aga see selleks….
Tõsi on see, et paljud eksperimendid oma füüsilise kehaga võivad tekitada palju probleeme psüühikas (statistiliselt rohkem naistel).
KV:Sellisel juhul tuleb järgida uuringut(uuringuid) teostanud meediku soovitusi. Igal juhul tuleks hoiduda kahtlastest katsetustest. Kahjuks on nii mõnedki proovinud kaugelearenenud depressiooni “nõgesesöömisega” ravida ja (parafraseerides V Sassi)ja halvendanud oma olukorda tunduvalt.
ROtteri kommentaar ja soovitus on antud olukorras adekvaatne.
jaanuar 7, 2009 at 9:13 p.l. #178396algaja12
MemberVäike vahele segamine.Mul endal on ka probleemid ärevuse ja unetusega jne ja lugesin läbi selle ROtteri postitatud lingi ning toitainete nimekirja uurides avastasin et 90% nendest kasuliku mõjuga toiduainetest kuuluvad ka minu igapäeva toidulauda ,samas ei saa öelda ,et neist siiamaani selle probleemiga kasu on olnud.Siiska arvan ,et mu probleemid on ilmselt põhjustatud millestki muust ja niisama tegin siin väikese tähelepaneku.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>jaanuar 8, 2009 at 6:53 e.l. #178421Aile
MemberSaan aru, et otseselt suudeti defineerida konkreetse neurotransmitteri puudulikkusest tingitud depressioon? See on juba suur saavutus ja seda leidu tuleb hinnata. Millegipärast kaldun siiski arvama, et diagnoosi panekul tugineti rohkem kogemusele kui spetsiaalsetele analüüsidele. Aga see selleks….Tõsi on see, et paljud eksperimendid oma füüsilise kehaga võivad tekitada palju probleeme psüühikas (statistiliselt rohkem naistel).
KV:Sellisel juhul tuleb järgida uuringut(uuringuid) teostanud meediku soovitusi. Igal juhul tuleks hoiduda kahtlastest katsetustest. Kahjuks on nii mõnedki proovinud kaugelearenenud depressiooni “nõgesesöömisega” ravida ja (parafraseerides V Sassi)ja halvendanud oma olukorda tunduvalt.
ROtteri kommentaar ja soovitus on antud olukorras adekvaatne.
Kui ma midagi oma elus olen 6igesti teinud, siis on see kindlalt antidepressantide v2ltimine.
1. Lause, mis sobib h2sti, et aru saada oma kehast on Fred Antsoni poolt v2ljapakutud:” Inimene on loodud terveks ja tugevaks!”
Dopamiini v2hesus on symptom… mitte mingisugune iseseisev systeemiv2line meile v6itlemiseks antud asi, mida k6rvaldada.
Kui teid miski muu ei hirmuta antidepressantide puhul…siis vast oleks see impotentsus. Nii armas
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei maksa lasta tavameditsiinil oma ajusid pesta, kui l6puks leitakse, et see oli kuritegelik, siis teie jaoks on rong juba l2inud.
jaanuar 8, 2009 at 7:21 e.l. #178424ROtter
MemberKui ma midagi oma elus olen 6igesti teinud, siis on see kindlalt antidepressantide v2ltimine.1. Lause, mis sobib h2sti, et aru saada oma kehast on Fred Antsoni poolt v2ljapakutud:” Inimene on loodud terveks ja tugevaks!”
Dopamiini v2hesus on symptom… mitte mingisugune iseseisev systeemiv2line meile v6itlemiseks antud asi, mida k6rvaldada.
Kui teid miski muu ei hirmuta antidepressantide puhul…siis vast oleks see impotentsus. Nii armas
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei maksa lasta tavameditsiinil oma ajusid pesta, kui l6puks leitakse, et see oli kuritegelik, siis teie jaoks on rong juba l2inud.
Ära räägi asjadest, mida sa ei tea või arvad teadvat.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>jaanuar 8, 2009 at 8:49 e.l. #178436jrx
MemberÄra räägi asjadest, mida sa ei tea või arvad teadvat.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>WORD! See, et inimene “on loodud” terveks ja tugevaks ei tähenda, et ravimitel oma kohta ei oleks!
Ei maksa lasta tavameditsiinil oma ajusid pesta, kui l6puks leitakse, et see oli kuritegelik, siis teie jaoks on rong juba l2inud.Ei maksa ka lasta pseudoempiirilistel rahvajuttudel oma ajusid pesta… kui lõpuks leitakse, et see oli kuritegelik, siis teie jaoks on rong juba läinud.
jaanuar 8, 2009 at 10:35 e.l. #178454j6ujunn
MemberTore on lugeda postitusi
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga kas pikas perpektiivis toitumisharjumuste muutmine ja ntx minupuhul treeningu muutus jõusaali pealt jooksu peale ja kehamassi kadu võis anda effekti,sest dopamiini on kirjeldatud ka õnnehormoonina ja muidugi ei ytleks et oleks koguaeg õnnetu aga tekivad tihti ebanormaalsed masenushood.Kui ytlen et võtan neid ravimeid seroquel ja depakine,kas sellest on siin foorumis tolku või peaksin pöörduma arstide poole.Arvan et rohud aitavad.Kõige rohkem painab mind mõte,millele oma eraarstilt ple saanud adekvaatset vastust,on see et kas see kõik on omavahel seotud(suur lihasmassi kadu,nõrkus,vaimne nõrkus kaasaarvatud).Kuna arst ei saa mind 100% aidata,kuna muidugi arst ise ei oska füüsilise koha pealt midagi öelda.Kuhu soovitavalt peaks pöörduma?Äitähh postituste eest!
jaanuar 8, 2009 at 10:39 e.l. #178455matti
MemberMa olen ise kuskilt poole kõrvaga kuulnud,et antideprekate kuuri ajal on hea olla aga lõpetamise korral pidavat tulema selline depressioon,et hoia ja keela, palju hullem veel kui alguses.
On selles ka osakestki tõtt või niisama rahvajutt?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>jaanuar 8, 2009 at 10:43 e.l. #178458j6ujunn
MemberKusjuures kui mul on ravimi kogused kõrged suhteliselt,siis olen niisama uimane ja nuh nö. tundetu aga kui hakata vähemaks võtma eriti järsult siis suure mehe ajab pea et nutuseks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .jaanuar 8, 2009 at 11:02 e.l. #178463Aile
MemberÄra räägi asjadest, mida sa ei tea või arvad teadvat.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mul on piisavalt aega ja tahtmist, et ennast harida. Maailma peab 6ppima n2gema laiemalt.
jaanuar 8, 2009 at 11:08 e.l. #178467hehee
MemberMul on piisavalt aega ja tahtmist, et ennast harida. Maailma peab 6ppima n2gema laiemalt.Ja see tähendab, et Sa kohe tõepoolest teadki nendest asjadest, milles oled end harinud? Ära saa valesti aru, ma ei pea hetkel kedagi Sinust targemaks, lihtsalt meenus ühe maailma laialt näinud inimese ütelus: “Ma tean, et ma mitte midagi ei tea.”
jaanuar 8, 2009 at 11:13 e.l. #178468Aile
MemberMa olen ise kuskilt poole kõrvaga kuulnud,et antideprekate kuuri ajal on hea olla aga lõpetamise korral pidavat tulema selline depressioon,et hoia ja keela, palju hullem veel kui alguses.On selles ka osakestki tõtt või niisama rahvajutt?
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lobotoomia eest anti Nobeli preemia…
Kyll on hea olla lihtsalt “kaalikas”…ma ei v6i
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>…tulema selline depressioon,et hoia ja keela, palju hullem veel kui alguses…
Mis sa arvad, et selline asi v6iks olla n8 avalikult meditssini ajakirjas…ei. Kapitalism on kapitalism, iseenesest oleks see ju t88tav systeem. Kuid te peate olema v2ga arukas tarbija. Meditsiin on t2pselt samasugune 2ri ja kui sa ei usu, siis sa ei suuda ka myya…Vaat nii…
-
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.