Uus televiisor

Philips on pildiparanduse poolest LG-st kindlasti üle. Muus osas suurt vahet pole.

Küll aga soovitaks vaadata alates 7-nda seeria poole, kuna siis lisandub pildiparandusele ka liikumiskompensatsioon, mis võimaldab 24p materjali normaalselt ilma jõnksutamata kuvada.

Kes siin LED-teleritest rääkis, siis antud juhul on tegu infomüraga. Tänased “LED”-telerid on tegelikult siiski tavalised LCD-d, millel tavapärane CCFL taustvalgustus asendatud LED-dega (võimaldab pisut kõrgemat kontrastsust)

Tuleviku LED-d, mis oma nime õigustavad, saavad olema tunduvalt energiasäästlikumad ning õhemad kui tänased LED-LCD-telerid.

Konkreetsete soovitustena:

http://www.hinnavaatlus.ee/products/Koduel…kraanid/106861/

Philips 42PFL7404H – MPEG4, FullHD, 100Hz paneel, Pixel Precise HD pildiparandus

http://www.hinnavaatlus.ee/products/Koduel…ekraanid/96138/

Philips 42PFL7603H – MPEG4, FullHD, PixelPlus3HD pildiparandus, Ambilight

Vahe kahel telekal siis selles, et esimene on tiba parema pildiga ja 100Hz paneeliga, teine (kallim) aga omab Ambilight taustavalgust.

Soovitan kindlasti leida see paartuhat krooni ja normaalne 7-seeria Philips võtta. See vahe on silmaga märgatav.

Eks see sõltub igaühe enda silmast (mõni ei tee mustal ja valgel ka vahet), aga mina ütleks, et on vahe olemas nii 8-bit kui 10-bit paneelis samamoodi nagu on ka vahe liikumiskompensatsiooniga ja -ta telekatel.

Kui täna veel 10-bit väljundiga seadmeid põhimõtteliselt laias tarbes ei eksisteeri, millega see 8-bit vs 10-bit vahe teoreetiliselt välja võiks tulla, siis liikumiskompensatsioon toimib koguaeg ja kõigi 24-kaadris salvestatud saadete/filmide puhul. (igapäevaselt ka Eesti telekanalitel nähtav)

Parim on lasta endale mõnes poes demo teha, mõni 7-9-seeria Philips vs kas või 5-seeria mudel. Oluline on muidugi see, et source oleks 24-kaadris.

Jah, Philips näiteks kasutab osadel mudelitel S-IPS paneele. Sipsi eeliseks on paremad värvid ning kontrastsus, aga seda piiratud vaatenurgaga vahemikus (suhteliselt eest vaadatuna), samas kui S-PVA paneelid on laiema vaatenurgaga, aga samas ei oma sellist potentsiaali värvide ja kontrastsuse osas nagu S-IPS.

Allahindlus telekalt sõltub eelkõige konkreetsest mudelist ning müüja sisseostuhinnast. (kas hinnal on katet peal või on tegu juba soodusmudeliga, millelt suurt midagi alla teha ei anna)

Selles osas on tihti isegi kasulikum valida haruldasem mudel, mis pole meedias suurelt reklaamitud, sest neilt saab reeglina paremini alet.

Sellegipoolest on antud hinnaklassis näiteks 1000 krooni mõistlik alla küsida. (Tuleb muidugi valmis olla ka keeldumiseks)

Sellest enam alla saada on juba pisut ebareaalne.

liikumiskompensatsioon toimib koguaeg ja kõigi 24-kaadris salvestatud saadete/filmide puhul. (igapäevaselt ka Eesti telekanalitel nähtav)

Parim on lasta endale mõnes poes demo teha, mõni 7-9-seeria Philips vs kas või 5-seeria mudel. Oluline on muidugi see, et source oleks 24-kaadris.

9.seeria mudelite arvustuste põhjal Philipsi liikumiskompensatsioon/analüüs kuigi hästi ei tööta. Häid liikumisanalüüsikive on läbi aegade alati vähe olnud. Mõned Faroudja omad ja kunagi ammu Chromatic Researchi Mpact on kõvad sõnad olnud. Aastatega mingit arengut vist toimunud pole, v.a ehk kivi toetatava max reso osas ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Hankisingi lõpuks uue teleka. Lõppotsus osutus ühe Philipsi kasuks, 42″ ja full HD ning päris normaalse hinnaga.

Selle lõnga taset arvestades väga infovaene kirjeldus.

Ainus jama on selles, et telekas on pildiformaadi suhtes pirtsakas ning ei anna väga palju vabadust seda muuta. Näiteks ei lase ta üldse pilti 4:3 formaati seadistada.

See peaks kasutaja viga olema, pole elu sees Philipsil sellisest probleemist kuulnud.

Vigane zoom oli ühel 9. seeria isendil probleemiks, sellest sai firmware uuendusega lahti.