Minu meelest räägitakse siin just nendest tervislikest toitujatest, kes on läinud on tervislikkusega äärmuseni, mitte ei ole halvustatud otseselt tervislikku toitumist.
“Neile on iseloomulik toitude sildistamine headeks ja halbadeks ning loobumine kõigest, mis näib rasvane, säilitusaineterohke või kunstlikes tingimustes kasvatatud. “
Ehk siis – tegelikult sellist toitumist tervislikuks pidada ei saa. Pahatihti nad praagivad oma toidusedelist välja just rasvad.
Mul endal on tutvusringkonnas selline inimene, kes läks tervislikkusega üle piiri ja lõpuks oli haiglas, sest ta jäi kohutavalt kõhnaks ja lihased kärbusid ära. Tema üks vigadest oligi see,et toidusedelis on ülimalt vähe rasvasid. Lihast sõi ainult kala. Loomulikult on see kasulik, aga võiks ju veel ka kana või veiseliha süüa. Lõpuks juhtus see, et ta sai oma päevase energia ainult süsivesikutest, ja need süsivesikud tulid loomulikult taimsetest toiduainetest.
Söömisega on ta hetkel nii palju hakkama saanud, et menüüs on koha leidnud rasvad ja erinevad lihad, aga mõtteviis on ikkagi suhteliselt sama. Samasse auku kukkumine on tal väga kerge.
Näide: Üks neiu tuttvusrinkonnas jõi karastusjooki, mille peale siis neiu “tervislikkus” ütles, et appi kui ebatervislik, kuidas sa üldse võid seda juua. Mitte, et ma pooldaks karastusjooke, aga see näitab, et mõtteviis ei ole muutunud.
Aga võib olla vaatan ka ainult mina seda artiklit sellest vaatepunktist.