Ussi- ja püssirohuga, intermittent fasting
- This topic has 56 replies, 15 voices, and was last updated 12 years, 7 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Hakkab kasvama juba trenni ajal kui mälu ei peta, uuriti lihasebiopsiatega.
Jah, tean
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Jutt söömisest ja magamisest oli tinglik. Tahtsin rõhutada seda, et praktikas on väga raske süüa lihaskasvu jaoks kaloripealt õiges koguses. Minnaksegi lihtsamat ja kindlamat teed ja süüakse varuga. Ja siis võetakse jälle üleliigne maha – varuga. Kogenumad muidugi oskavad mõlemat juba suhteliselt optimaalsele lähedases koguses teha ehk ei söö massiperioodil end ümaraks.Üldjuhul ainult kaalu hoidmise tasemel süües erilist arengut näidata ei saa. Mingil määrel jah keha koostis paraneb, kui treening on pidevalt progressiivne – aga see on aastate küsimus üldjuhul. Enamikel on juba vaimselt selline lähenemine väga raske. Erandid on algajaid ning treeningutega peale pausi taas alustavad isikud. Nemad võivad küll isegi kaalu hoides märgatavalt lihasmassi suurendada ja rasvamassi vähendada üldiselt.
Lihaskasvu ajal võiks kaloraaži tõsta 200-500kcal võrra üle kaalu hoidmise taseme. Kui soov rasvaprotsenti kontrolli all hoida siis ilmselgelt väiksem number parem. Lihtsalt suurem number garanteerib üldjuhul stabiilsema arengu, kuna ei teki nii tihedalt momente, kus päevane kaloraaž võib plaanivälise tegevuse tõttu näiteks mõnel päeval negatiivi minna.
See massiperioodi ja kuivatamise vaheldamine on vanakooli süsteem, minu teada pole ta nii hädavajalik, ka psühholoogiliselt. Kas kirjandus (uuring) on vastupidist väitnud? Kaloraazimuutused pideva stabiilse kaloraazi asemel, eriti näiteks vaimse väsimuse või suure koormuse kompenseerimiseks võivad anda küll muid eeliseid, aga trenn ise (ja erinevad lihast kasvatavad ained sh trennimimeetikud) on juba tegur mis paneb organismi lihasrakke rohkem söötma ja rasvarakke vähem, ehk üldine plusskaloraaz otseselt hädavajalik ei ole lihasmassi kogumiseks.
Mingid lehed tagasi küsiti vahepealseid tulemusi. Alustasin 1x päevas söömisega 1. jaanuaril. Alustades oli kaal 86,5 kg, rasvaprotsent Omroniga mõõdetult ca 11%. Eesmärk märtsi lõpuks 80kg, rasvaprotsent 6-7%. Praeguseks on kaal 84,5 kg, rasvaprotsent 9%. Kaalun iga päev, kõikumised on nädalase tsükliga, sõltuvalt trennide jaotumisest. Kolmapäeviti on kaal tsükli madalaim, sest teisipäeva õhtune toit on kõige napim, kuid kolmapäeval on see-eest 3 trenni hetkel. Esmaspäeviti jälle kõige kõrgem, sest pühapäeval on vaid 1 trenn. Sestap võtan nädala kaaluks neljapäeva õhtuse, enne õhtust trenni.
Huvitav on see, et kadunud on ära väga suured kaalu kõikumised, iganädalane uus kaal on ennustatav paarisaja grammi täpsusega.
Tegevus: 3x ndl hommikuti jooks 4km 9kg vestiga + lõuatõmbed. 2x ndl jõusaal kükid+jõutõmme+rinnalt surumine. Tööpäevade õhtuti vaheldumisi BodyPump, BodyCombat. Laupäeviti pikem jooks vestiga 10-16-25km + õhtul kükitrenn.
Toitumine: õhtuti siis 21:00, peale viimast trenni. Kolm osa – roheline, valk, sv. Igal toidukorral alustan rohelisest, püüan selle hoida võimalikult erineva , igast grupist midagi – juurviljad, roheline. Valk – võimalikult erinev iga päev – liha, kana, kala + kohupiim. Teravili – täisterahelbed, nisukliid, kaerakliid. Ise korjatud ja külmutatud metsamarjadega (murakas, maasikas, mustikas).
Lubasin anda teada, mis sai 1. jaanuari alanud eksperimendist. Tulemus: -5kg rasva arvelt. Pilt siin:
Lubasin anda teada, mis sai 1. jaanuari alanud eksperimendist. Tulemus: -5kg rasva arvelt. Pilt siin:
Räme, kohe näha, et lihastest pole midagi järgi. See 1x söömist on ilmselgelt kogu ainevahetuse hävitanud ja lihased ära söönud.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>*Väga hea töö. Vorm on kadestustvääriv. Ma ise söön hetkel küll 2x päevas aga samuti siiski IF ning kaalukadu ka ca -5kg rasva hetkel ning samuti 1-st jaanuarist. Liigume samas rütmis. Küll aga oli minu rasvaprotsent alustades mingi 16-18% ja hakkan alles praegu 11-13% kanti jõudma. Seega kui kõik läheb hästi siis on minul sarnane pilt suve lõpuks.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga räägi veel lähemalt. Rahvas hakkab kindlasti kohe ähkima ja ohkima, et teada saada kus maagia peidus on. No me teame, et maagiat pole vaid lihtne loogika – aga kirjutada võiksid ühte ja teist trennide ja toitumise kohta küll. Kui on midagi mida märkida võrreldes eelmise sisse-kandega.
Paar postitust ülalpool ongi kirjas, mida ja kui palju teen. Kuid kaloraazi hetkel väga täpselt ei jälgi. Lähtun mõneti paleodieedist (tegelikult mitte teadlikult, jõudsingi lihtsalt ise sinnasamma välja): piiramatult esmalt juurvilju, rohelist. Seejärel valgud: liha, kala, kohupiim. Teraviljatoodetest praktiliselt vaid nisukliid, kaerakliid, kaerahelbed, tatar. Ja ega muud ei saagi. Ja kui seda 1x päevas süüa, siis üle 2500kcal kõhtu ei mahugi. Lisaks tekitan täiendavalt 2 sügavama miinuse päeva teisipäeviti süües ca 1000kcal (siin loen kokku poest) ja laupäev, kus miinus tekib 25km 9kg vestiga joostes (ca 3t, täiendavalt -2000kcal) ehk siis 2x ndl täiendav lisamiinus ca 3000kcal.
Vaatasin taas üle ja krt, sul on metsikult hea koormustaluvus ikka. Enda eksperimenteerimine IF-ga viis ikka sinna, et see oli väga tore, siis kui treeningkoormust peal ei olnud, aga nii kui 1-2 rasket trenni päevas hakkas tulema, siis oli paari päeva jooksul tulemuseks häiritud uni, kõikuv meeleolu “the wheels started to fall off the wagon”.
Aga eks see ongi individuaalne…
Hetkel mitte väga rangelt. Hommikuti söön veidi, minimaalselt. Otsustasin suvi otsa hoida sama kaalu, sest 8. mail murdsin rangluu õlast lahti ja paar kuud ülakeha väga tugevalt treenida ei saa. Aga nälja talumine on jah pigem füüsiline, mentaalsele poolele väga mõju ei avalda. Füüsiliselt on aga küll tunda, kui hommikul mitte süüa, päev otsa ringi joosta. Näiteks nüüd nädalavahetuseti tõusen ka 5:15 ja lähen oma maamajja tööle. Päev otsa pidevalt liigutades on õhtuks tunda kuidas jalad hakkavad nõrgaks jääma, võtab lausa põlved nõtkuma. Aga närvikavale ja tujudele ei mõju sentigi.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No füüsiline pool kukkus seal mul kohe tagantjärele – ega halva tuju ja halva une pealt head sooritust ei tule. Hämmastav kuidas lihtsalt kõik hakkas nii õnnetu tunduma, hoolimata sellest, et paar päeva enne oli kõik täitsa lill. Lihtsalt taastumisse lõikas räigelt sisse.
Eks IF’i annab ju mitut moodi teha. Söömine võib toimuda nii vahetult enne trenne, kohe peale trenne, või trennidest max. kaugusel. See mõjutab kindlasti palju. Samuti “optimaalne” lähenemine eeldaks BCAA/EAA-de kasutamist paastumise perioodil.
Seega kui ühtepidi ei sobi, võib alati proovida teistpidi. Kindlasti ei saagi kõikide spordialade puhul sobivusest rääkida – seda niikuinii. Mida intensiivsemaks ja sagedamaks treeningud lähevad, seda enam peabki tihtipeale tihedamini sööma ja õigesti keha laadima, muidu ei saa max. endast välja panna.
- You must be logged in to reply to this topic.