Ussi- ja püssirohuga, intermittent fasting
- This topic has 56 replies, 15 voices, and was last updated 12 years, 7 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Pm ei ole IF mitte midagi muud, kui teadlik toitumiskordade arvu ja ajastamise valik. Ei muud. Kaloraaž ja toitainete vahekorrad on samad mis iga hästi tehtud kava peal. Valke ca. 2g kehakilo kohta, rasvu 1g ja ülejäänu siis vastavalt soovile ja kaloraažile. Ma hoian umbes 300-500kcal defitsiiti päevas.
Kuigi Martin Berhkan IF Leangains’i looja soovitab näiteks enne trenni võtta veidi Whey’d või BCAA-sid kui trenni tehakse paastunult – siis IMO on see vabatahtlik – jah, võib spekuleerida, et suure tõenäosusega tuleb selle võtmine tõesti kasuks, aga mis määral? Ei tea. Vbl on see oluline vaid võistlevale kulturistile – paljud tavainimesed treenivad paastunult ja on saavutanud väga häid tulemusi – seega mingi määrav faktor see olla ei saa.
Martin soovitab oma lehel veel mitut asja – näiteks nagu seda, et kõige esimene eine peale paastu oleks suure valgukogusega – minu arust pole nii tähtis, aga eks kui söömisaken on nii väike, siis saab iga eine suure tõenäosusega olema valgurohke.
Ainuke niiöelda, erilisus ongi see, et sa suurema osa päevast paastud, ehk ei toitu üldse või siis hästi minimaalselt – a’la kohvi sisse piima, tükk suhkrut, vbl vitamiinid/kalaõli. Ning kogu päevane toidulaadung tarbitakse siis mõnetunnises vahemikus.
Võlujõudu ei maksa oodata – küll aga mõne puhul on dieedi järgmine kordades hõlpsamaks tehtud. Sest, kui nälg ei narri ning kõhu võid pungini täis süüa paar korda päevas siis on vähe asju jäänud, mis tavaliselt dieedil ajusid sööb ja kurnab.
Kui ma õigesti aru saan siis põhimõtteliselt sobiks maks 2-3 toidukorda ja need umbes 4 tunni jooksul. Ise katsetan niimoodi arvatavasti. Enne trenn ca pool tundi 300-500 kcal eine. Pärast renni 700 ne tund hiljem 500 ne, tund hiljem 500 ning enne magama minekut 400-500. Saaksin om 2500 kcal kätte. Dieedil olles vähendaks ühe toidukorra võrra. Oleks selline näide see mida silmas peate?
nojah siis tuleb ikkagi 5 korda aga see kõik õhtune aeg ,sobiks kõige paremini. Päeval ei taha niikuinii midagi alla minna.
2-3 korda päevas söömist tähendab siis minu puhul 60-80g valku toidukorra kohta? Praegu on mul üks toidukord 30g valgusheik, tegelt peaks rohkem panema?
Mis puutub IF kasutamisse massiperioodil või lihaste kasvatamisse, siis ehk oskab siin kommenteerida keegi, kes selle peal elab ka muul ajal kui alla võtmiseks. Minul on suund hetkel “allapoole”.
Hea on aga lugeda läbi http://www.leangains.com/2010/10/top-ten-fasting-myths-debunked.html
Eriti punkti
5. Myth: Maintain a steady supply of amino acids by eating protein every 2-3 hours. The body can only absorb 30 grams of protein in one sitting.
Ja sealt viiteid uurimustele valkude kasutamise kohta.
Küsimus Archangel’ile! Oled jätnud informeeritud inimese mulje, kes räägib põhjendatud juttu.
Niisiis sain nüüd oma soovitud 80kg peale ja olen enda kaaluga nüüd 100% rahul.
Põhimõtteliselt tahaks nüüd rasvaprotsenti tasapisi vähendada, kaaludes lõppkokkuvõttes ikkagi täpselt sama palju.
Küsimus: kas selleks ma pean sööma ülekaloraaži, võtma kaalus veidi juurde ja siis uuesti alakaloraažiga rasva maha võtma, või söön täpselt päevavajadust, või kuidagi kolmandat moodi?
Küsimus Archangel’ile! Oled jätnud informeeritud inimese mulje, kes räägib põhjendatud juttu.
Niisiis sain nüüd oma soovitud 80kg peale ja olen enda kaaluga nüüd 100% rahul.
Põhimõtteliselt tahaks nüüd rasvaprotsenti tasapisi vähendada, kaaludes lõppkokkuvõttes ikkagi täpselt sama palju.
Küsimus: kas selleks ma pean sööma ülekaloraaži, võtma kaalus veidi juurde ja siis uuesti alakaloraažiga rasva maha võtma, või söön täpselt päevavajadust, või kuidagi kolmandat moodi?
Põhimõtteliselt jah. Üks periood keskendud rohkem lihasmassi kasvule ning teine periood vähendad rasvamassi jällegist, samal ajal proovides kogu omandatud lihasmassi alles hoida.
Põhimõtteliselt jah. Üks periood keskendud rohkem lihasmassi kasvule ning teine periood vähendad rasvamassi jällegist, samal ajal proovides kogu omandatud lihasmassi alles hoida.
Okei, aga kui palju ma üle söön umbes? Kilokalorites?
Kas nii ei saa, et söön täpselt nii palju kui kulutan, kaal jääb samaks ja keha muutub lihtsalt kvaliteetsemaks?
Okei, aga kui palju ma üle söön umbes? Kilokalorites?
Kas nii ei saa, et söön täpselt nii palju kui kulutan, kaal jääb samaks ja keha muutub lihtsalt kvaliteetsemaks?
Üldjuhul ainult kaalu hoidmise tasemel süües erilist arengut näidata ei saa. Mingil määrel jah keha koostis paraneb, kui treening on pidevalt progressiivne – aga see on aastate küsimus üldjuhul. Enamikel on juba vaimselt selline lähenemine väga raske. Erandid on algajaid ning treeningutega peale pausi taas alustavad isikud. Nemad võivad küll isegi kaalu hoides märgatavalt lihasmassi suurendada ja rasvamassi vähendada üldiselt.
Lihaskasvu ajal võiks kaloraaži tõsta 200-500kcal võrra üle kaalu hoidmise taseme. Kui soov rasvaprotsenti kontrolli all hoida siis ilmselgelt väiksem number parem. Lihtsalt suurem number garanteerib üldjuhul stabiilsema arengu, kuna ei teki nii tihedalt momente, kus päevane kaloraaž võib plaanivälise tegevuse tõttu näiteks mõnel päeval negatiivi minna.
Üldjuhul ainult kaalu hoidmise tasemel süües erilist arengut näidata ei saa. Mingil määrel jah keha koostis paraneb, kui treening on pidevalt progressiivne – aga see on aastate küsimus üldjuhul. Enamikel on juba vaimselt selline lähenemine väga raske. Erandid on algajaid ning treeningutega peale pausi taas alustavad isikud. Nemad võivad küll isegi kaalu hoides märgatavalt lihasmassi suurendada ja rasvamassi vähendada üldiselt.
Lihaskasvu ajal võiks kaloraaži tõsta 200-500kcal võrra üle kaalu hoidmise taseme. Kui soov rasvaprotsenti kontrolli all hoida siis ilmselgelt väiksem number parem. Lihtsalt suurem number garanteerib üldjuhul stabiilsema arengu, kuna ei teki nii tihedalt momente, kus päevane kaloraaž võib plaanivälise tegevuse tõttu näiteks mõnel päeval negatiivi minna.
Kõlab mõistlikult. Muide plaaniväliste tegevuste arvestamiseks on mul selline julla nagu Fitbit. See ütleb mulle, kui tuleb plaaniväliste tegevuste tõttu rohkem süüa. Ja üsna hästi ütleb. Selle veebiliidesesse taon pulsikellalt tulevad trenni kaloraažid ka sisse, ja jalutuskäike jms liikumist arvestab ta ise, ja siis ütleb kui suur kaloraaž on. Mõnikord virutab päevane niisama liikumine 1000kcal juurde ja kui seda dieedis arvesse ei võtaks, siis oleks suht jama.
Kõlab mõistlikult. Muide plaaniväliste tegevuste arvestamiseks on mul selline julla nagu Fitbit. See ütleb mulle, kui tuleb plaaniväliste tegevuste tõttu rohkem süüa. Ja üsna hästi ütleb. Selle veebiliidesesse taon pulsikellalt tulevad trenni kaloraažid ka sisse, ja jalutuskäike jms liikumist arvestab ta ise, ja siis ütleb kui suur kaloraaž on. Mõnikord virutab päevane niisama liikumine 1000kcal juurde ja kui seda dieedis arvesse ei võtaks, siis oleks suht jama.
Ükski selline julla ei ütle kulutatud energia kogust täpselt. Selles mõttes nii täpselt, et õnnestuks optimaalselt üle süüa kui on soov lihasmassi kasvatada. Teoreetiliselt on üle söödav vajalik kogus väga väike. Kuid kuna on teada, et keha ei ole võimeline kaloreid lugema ja inimene ei ole võimeline tajuma 100-200kcal erinevust päevatoidus, siis söövadki kulturistid üle kindla peale minnes 300-500kcal/päev. Sest veidi mööda pannes on oht, et kogu tehtud raske treening on pooltühja läinud – sest keha ei kasva trennis vaid täis kõhuga ja öösel magades.
Ükski selline julla ei ütle kulutatud energia kogust täpselt.
Ma lisaksin, et ka toiduainete toitainesisaldused ei ole täpsed. Samuti ei ole täpne päevane baaskaloraaž. Ega ei ole täpne arvestuslik energiakulu pulsi põhjal arvutatuna. Mitte miski ei ole päris täpne – see kõik lihtsalt ei olegi täppisteadus. Mida sellises olukorras siis teha? Muidugi toimetada selle info põhjal, mis on parajasti kättesaadav. Kui on valida, kas nt 5km jalutuskäiku päeva energiabilansis üldse mitte arvesse võtta või võtta arvesse “mitte täpselt”, siis…
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mina tegin Fitbiti abiga selle viimase otsa, millega eriti raskeks läks, ikkagi ju ära. Seejuures sissesöödud kaloraažid erinesidki päevade lõikes kuni 1500kcal, sõltuvalt päevasest koormusest. Nii et minu jaoks toimib väga hästi.
Mina tegin Fitbiti abiga selle viimase otsa, millega eriti raskeks läks, ikkagi ju ära. Seejuures sissesöödud kaloraažid erinesidki päevade lõikes kuni 1500kcal, sõltuvalt päevasest koormusest. Nii et minu jaoks toimib väga hästi.
Jah, misiganes kellegi jaoks toimib. Peaasi, et ei raiu nagu tihti mõnes foorumis mõned tegelased, et “aga minu pulsikell näitas 800kcal läks trennis miks minu kaal ei lange ma olen vist väga eriline inimene”.
- You must be logged in to reply to this topic.