Unehäired

Natuke lugemist sellel teemal.

Uni teeb targaks

Kui on kiired ajad, käsil palju olulist-põnevat-vajalikku, kipub sageli päevast väheks jääma. Tahaks aega öö arvelt pikendada.

Ometi pole see just eriti hea mõte, sest võta või jäta, su keha ja vaim vajavad und! Ja lausa 9 tundi öö jooksul, sest värskendav ja jõudu taastav mõju on kõige suurem just sügaval unel, mitte kergel ja pealiskaudsel. Kui sa ei taha hommikul ärgates väsinud olla, tuleks õhtul hiljemalt kell 22.30 voodisse minna.

Uni on aju taastumise viis. Uni nö. läkitab infot lühimälust pikaaegsesse mällu.

Ühe uuringu järgi kaotasid briti tudengid, kes end korralikult välja ei maganud, nädalas keskmiselt 15 IQ punkti. Nii et maga end targaks!

Unepuudus

• nõrgestab immuunsüsteemi,

• vähendab õppimisvõimet ja stressitalumist,

• halvendab keskendumist, otsustusvõimet, loogikat, reaktsioone, koordinatsiooni, mälutegevust. Uni aitab ajus infot kinnistada ja olulisi seoseid säilitada.

• võib tekitada ainevahetusprobleeme (kaalutõusu või siis ei anna dieet mingeid tulemusi), näonahk läheb käest. Sügava une ajal taastuvad keharakud,

• võib lisada riski haigestuda sellistesse haigustesse nagu suhkruhaigus ja kõrgvererõhutõbi.

Soome koolitervise uuringute põhjal läheb 43% 14-16-aastastest magama kell 23 või hiljem. (Kui näiteks 1979. aastal oli see arv vaid 15 %.)

Sama küsitluse põhjal uuriti, kuidas mõjutab hiline magamaminek üldist enesetunnet (väsimus, peavalu, ärrituvus, masendus jms.).

Selgus, et neil, kes läksid magama kl. 22.00-22.30, oli kaebusi kõige vähem.

Juba kaks korda rohkem tunnistasid masendust, ärrituvust ja õppimisraskusi need, kes läksid magama vaid tund aega hiljem. Ja neli korda rohkem oli samasid hädasid neil, kes läksid voodisse peale südaööd.

Koolis ilmneb unepuudus ja väsimus rahutuses, üliaktiivsuses, väheses huvis õppimise vastu, vigades, tunni ajal tukastamises ja meeleolude vaheldumises.

Samas, ega ka liiga pikk põõnamine kasulik ole – kui pidevalt oma unevajadusest kauem magada, muutudki uniseks ja loiuks. Lisaks väheneb võime taluda emotsionaalset pinget ja valitseda end erandlikes olukordades…

Unehäired pole üldsegi haruldased – 22-27% 11-15-aastastest lastest kannatab selle all.

Tegu on unetusega, kui juba pikemat aega

• on raskusi magama jäämisega (uinumiseks läheb üle poole tunni),

• on uni rahutu ja/või katkendlik (ärkad öö jooksul korduvalt üles ja jääd iga kord pikemalt ärkvele),

• ärkad hommikul liiga vara (näiteks kell neli ja ei suuda enam uinuda).

• Unetust võib põhjustada stress ja mure. Kui unetus kestab aga juba üle kuu, võib selle taga olla depressioon ning tasuks pöörduda tohtri poole.

Mida teha, kui und ei tule?

• Mine voodisse siis, kui tunned, et oled väsinud. Ära püüa end vägisi magama sundida – uni ei tule siis nagunii.

• Tõuse alati samal ajal üles, ka nädalavahetusel.

• Ärgates ära jää voodisse vedelema, vaid tõuse, riietu ja alusta päeva (ehkki võid veel väsinud olla). Nii teed oma organismile ja alateadvusele selgeks öö ja päeva vahe.

• Ära joo kohvi kuus tundi enne magamaminekut. (Kui sa just ei kuulu nende hulka, keda kohv hoopis uinutab.)

• Liigu palju, nii et tunned mõnusat väsimust. Eriti õhtupoolikuti, kuid mitte enam peale kella 18.00, sest organism vajab rahunemiseks aega.

• Enne magamaminekut tee midagi rahustavat – mis see iganes ka sinu puhul ei oleks. Võib-olla rahustab sind muusika, võib-olla lugemine, joonistamine, käsitöö, soe dušš vms.

• Ka tühi kõht teeb uinumise raskeks, seepärast võid millegi kergega keha kinnitada. Joo sooja piima või piparmünditeed.

• Vaadake vanematega su magamispaik koos üle – et voodi oleks ikka mugav, tänavavalgustus ei häiriks (selle vastu aitavad kardinad.)

Ehk mõni nendest nippidest aitab kuid kindlasti on vaja järjepidevust, et reziimi paika panna peab minema iga päev kindlal ajal magama isegi kui uni kohe ei tule siis keha tunneb puhkust kuna sa ei tee ju midagi ning pikapeale harjub keha ja organism ära ning asi peakski olema paigas aga seda tuleb jälgida.

ehk on põhjus hilises trennis?

Mul teemaalgatajaga sama probleem. ja sellist reziimi nagu siin soovitatakse ma kahjuks sisse harjutada ei saa kuna aeg-ajalt töö öö vahetused. Aga jah lähen ka voodisse kell 12 ja vahin 3ni lakke, vahel kauemgi viimasel ajal ei ole enam aega une ootamisele raisanud, olen siis uuesti voodist välja tulnud lugenud telekat vaadanud või mis iganes, aga kindel laks et enne 2 magama ei jää mitte mingil juhul, vahet pole mis kell hommikul tõusin.

Eks on jah nii, et peale öövahetusest tulekut ja kaua magamist (magan vahel kella 15-ni) samal õhtul on üsna võimatu “normaalsel” ajal magama minna, ei hakkagi 12-st voodisse minema ja 3-ni lakke vahtima, vaid vahin kella 3-ni arvuti ekraani. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Siis jälle hommikul ei saa “normaalsel” ajal tõusta ning magamine lükkub ka tihti üle kella 12. Nüüd jälle õhtul päris õigel ajal uni ei tule ja hilja magama, samas järgmisel hommikul on vaja enne 7-t ärgata. Suhteliselt väsinud olemine seetõttu harilikult sel päeval… jne. Tegelikult ikka öine töö sucks.

Oldman: ära pane pahaks, aga kas sul tõesti pole paremaid soovitusi kui süsivesikurikast toitu süüa? Usu, ma võiksin praegu süüa kaks pätsi saia ja purgi mett aga magama see ei paneks.

Mr. Mesi on looduslike asjade korüfee siin- äkki tema oskaks soovitada midagi?

Endiselt kõik arvamused väga oodatud.

Pärast süsivesikurikka toidu söömist lahkuvad aminohapped insuliini toimel verest ja sisenevad lihaskoesse, rohkem trüptofaani jõuab ajju, muutub seal serotoniiniks ja avaldab uniseks tegevat toimet. Nagu teada, serotoniin osaleb unemehhanismides.

Nisuvalgu ja piimavalgu kasutamisel samal toidukorral tekib seedimise käigus morfiinisarnase toimega aine – eksorfiin. See aine moodustub umbes 1-2 tundi peale sööki.

Hea une annab ka nõgesetee, sest nõgeses on palju serotoniini. Kuid seda tuleb kasutada ainult talvel.

Kas seda nõgeseteed kuskilt osta ka saab või peab suveni ootama, et ise korjata? Ja miks seda ainult talvel kasutada tohib?

Päikese UV- kiirte tõttu tekib ka organismis palju serotoniini. Serotoniin aga kiirendab vere hüübimist. Samal põhjusel ei ole soovitav juua nõgeseteed üle kahe nädala järjest.

Päikese UV- kiirte tõttu tekib ka organismis palju serotoniini. Serotoniin aga kiirendab vere hüübimist. Samal põhjusel ei ole soovitav juua nõgeseteed üle kahe nädala järjest.

Palju serotoniini tekib ka ecstasy tarvitamisel.

Pole küll asjaga seotud,aga lihtsalt tuli praegu meelde.Seetõttu ongi mõnedel tarvitajatel veri veresooned lukku pannud ja surma põhjustanud.

Voodi asend peab õige olema. Ei mäletagi mis ilmakaare-suunaline see olema pidi, aga ilmatargad räägivad selelst ikka aeg-ajalt, jm nõiad.

Pudel õlut ja uni garanteeritud. Ok, siinsele lasteaiale /suur osa foorumlastest/ pole hea sellist soovitust anda. Sel juhul meesai piimaga, või lihtsalt soe piim meega.

Mulle passib õlle küll, muidugi pean mingist muust söögist loobuma sel juhul.