Ülitundlikkus, toidutalumatus, allergeenid, nahaprobleemid, Role programm vs veregrupidieet

Aile toodud teksti põhjal saab veel selgemalt öelda, et

“role on veredieet”, sellesmõttes, et eelnevalt analüüsib veres toimuvat, kui testib toiduainet vere suhtes, ja vere reaktsioonid toiduaine suhtes siis määratlevad kas toiduaine lisatakse toidumenüüsse või mitte, et toidusedel määratletakse vere reaktsioonide järgi, ses suhtes “vere dieet”. Lihtsal viisil öelduna, seletatuna.

Aga ka “toiduallergia dieet”, mida ennem tõin, ei ole ka kuigi halb. “Veregrupi dieet” oleks see Role üldiselt siis, kui patsiendile koostataks ilma testideta koheselt toidumenüü, vastavalt isiku veregrupile. Samas, siin tekib jah koheselt mõte, et ju ikka mingi seaduspärasus mingi korrelatsiooniga/tõenäosusega esineb ehk, et vastava veregrupiga inimestel need veretestid vastavaid tulemusi ka annavad veregrupiti sarnaselt, loogika selles ju on (ala, et teatud laadi vedelikes (ala, teatud veregrupis) sool (suvaline testitav aine) lahustub, teist tüüpi vedelikes aga mitte, vms, keerukas näidet tuua), et võiks arvata, et veregrupp määratleb miski seaduspära küll.

Mhmh. Loomulikult, aga leiutatakse üha paremaid rattaid ja masinaid, millel rattad all, kaspole? Ma lihtsalt tahtsin öelda seda, et ma olen kindel, et olen üsna veendunud, et on olemas uuemat teaduskirjandust nii role jms. meetodite poolt kui ka vastu. Kellel janu sel jalad. Kes tahab uskuda vähema/vanema info põhjal emba kumba seisukohta siis see on igaühe vaba valik.

Ma rääkisin rattast. Ratas jääb ikka ja alati ümmarguseks, teda ei saa leiutada kandilisena, sest siis ta ei ole ratas. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma rääkisin rattast. Ratas jääb ikka ja alati ümmarguseks, teda ei saa leiutada kandilisena, sest siis ta ei ole ratas. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kes teid on nii r2igelt demagoogitsema 6petanud ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kes teid on nii r2igelt demagoogitsema 6petanud ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kaval-Ants. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

kui vereanalyys ei ole korras, ei ole see mitte veri, mida ravima hakatakse.

See mõte on arusaadav. Ülejäänud jutt aga mitte- foorumi-suhtluse eripära.

Sa vastad pikale tektile pildiga “huh.gif”, siis on raske mõista, mille peale kommenteerid üldse, nii tehakse foorumitopicutest tihti, lisaks veel mõnikord antakse vastuseks aforism või link, mis selgelt sedalaadi antud vastust interpreteerida ei võimalda, teinekord tuleb vastuseks välistamine, et ei anta lahendust, aga antakse vastusena seletus, mis poleks lahendus (ala Mis on X? Vastus: X ei ole Y), see kõik on normaalne, siis ei maksa ärrituda, kui keegi aru ei saa, mida öelda taheti. Eks mul pikad juhtmed niikuinii, see pole uudis, kuid mõtlesin, et äkki võtaks riski siit foorumitopicust saada vastused mõnele oma küsimusele. No pakun, et sain mõtted selgemaks, ses suhtes kõik o-k.

See mõte on arusaadav. Ülejäänud jutt aga mitte- foorumi-suhtluse eripära.

Sa vastad pikale tektile pildiga “huh.gif”, siis on raske mõista, mille peale kommenteerid üldse, nii tehakse foorumitopicutest tihti, lisaks veel mõnikord antakse vastuseks aforism või link, mis selgelt sedalaadi antud vastust interpreteerida ei võimalda, teinekord tuleb vastuseks välistamine, et ei anta lahendust, aga antakse vastusena seletus, mis poleks lahendus (ala Mis on X? Vastus: X ei ole Y), see kõik on normaalne, siis ei maksa ärrituda, kui keegi aru ei saa, mida öelda taheti. Eks mul pikad juhtmed niikuinii, see pole uudis, kuid mõtlesin, et äkki võtaks riski siit foorumitopicust saada vastused mõnele oma küsimusele. No pakun, et sain mõtted selgemaks, ses suhtes kõik o-k.

Vabandust. Ma kipun liiga lakooniline olema ja arvan, et k6ik on m6tete lugejad.

Allergia ei ole vereprobleem, kyll on v6imalik selle olemasolu verest diagnoosida.

Kui keegi v2idaks, et on olemas paremaid meetodeid (t2psem, mugavam, kiirem jne) toidutalumatuse kindlakstegemiseks siis ma olen yks suur k6rv ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> See test, mida role sisse ostab (USA st) ei ole ju enam “uus”

Enzyme-Linked ImmunoSorbent Assay, also called ELISA, Enzyme ImmunoAssay or EIA, is a biochemical technique used mainly in immunology to detect the presence of an antibody or an antigen in a sample. The ELISA has been used as a diagnostic tool in medicine and plant pathology, as well as a quality control check in various industries. In simple terms, in ELISA an unknown amount of antigen is affixed to a surface, and then a specific antibody is washed over the surface so that it can bind to the antigen. This antibody is linked to an enzyme, and in the final step a substance is added that the enzyme can convert to some detectable signal. Thus in the case of fluorescence ELISA, when light of the appropriate wavelength is shone upon the sample, any antigen/antibody complexes will fluoresce so that the amount of antigen in the sample can be inferred through the magnitude of the fluorescence.

Performing an ELISA involves at least one antibody with specificity for a particular antigen. The sample with an unknown amount of antigen is immobilized on a solid support (usually a polystyrene microtiter plate) either non-specifically (via adsorption to the surface) or specifically (via capture by another antibody specific to the same antigen, in a “sandwich” ELISA). After the antigen is immobilized the detection antibody is added, forming a complex with the antigen. The detection antibody can be covalently linked to an enzyme, or can itself be detected by a secondary antibody which is linked to an enzyme through bioconjugation. Between each step the plate is typically washed with a mild detergent solution to remove any proteins or antibodies that are not specifically bound. After the final wash step the plate is developed by adding an enzymatic substrate to produce a visible signal, which indicates the quantity of antigen in the sample. Older ELISAs utilize chromogenic substrates, though newer assays employ fluorogenic substrates enabling much higher sensitivity.

veel lugemist

Seniks, kuni ei ole paremat testi leitud, on see igati vajalik.