ülekaaluline ?!
- This topic has 27 replies, 8 voices, and was last updated 19 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
Ei ole ju paremat toiduainet olemas kui seda on piim. Milleks astuda vastu loodusele. Ainuüksi kvaliteetset (suvist) piima juues on võimalik oma elu ära elada. Piim sisaldab tavainimese jaoks täiesti mõistlikus vahekorras valke, süsivesikuid, rasva, vitamiine, mineraalaineid – kõik mis eluks vajalik. Kui inimene ei talu piima (näiteks laktoosi) siis tähendab tal on midagi viga ju oma tervisega – süüdi ei ole piim. Sündides me joome ka pool aastat ainult piima ja kasvame nagu pärmi peal. Sama võin väita ka oma esimese treeningaasta (Fred Antsoni pilgu all) kohta, kus ma enamuse valgust sain ainult piimast (vähemalt 3 liitrit iga päev) ja aastaga tõusis kehakaal 10 kilo sama rasva % juurde jäädes.
Ei ole ju paremat toiduainet olemas kui seda on piim. Milleks astuda vastu loodusele. Ainuüksi kvaliteetset (suvist) piima juues on võimalik oma elu ära elada. Piim sisaldab tavainimese jaoks täiesti mõistlikus vahekorras valke, süsivesikuid, rasva, vitamiine, mineraalaineid – kõik mis eluks vajalik. Kui inimene ei talu piima (näiteks laktoosi) siis tähendab tal on midagi viga ju oma tervisega – süüdi ei ole piim. Sündides me joome ka pool aastat ainult piima ja kasvame nagu pärmi peal. Sama võin väita ka oma esimese treeningaasta (Fred Antsoni pilgu all) kohta, kus ma enamuse valgust sain ainult piimast (vähemalt 3 liitrit iga päev) ja aastaga tõusis kehakaal 10 kilo sama rasva % juurde jäädes.Vahest on ka nii,et ei taluta teatud piimatoodet.Mul on nii,et kui kohupiima söön,siis hakkavad külmavärinad tulema.Aga piima või rõõska koort(10%) juues on väga hea olla.Tundub nii,et mida rohkem rasva piimatoode sisaldab,seda paremini omastatav.
Hea post Aile. Mulle kulus külm vesi ära krae vahele. Aitäh
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
V6ta heaks…
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Psühholoogi liistud on näiteks manipuleerimine, reklaam ja muu selline. Teadusmetodoloogia niikuinii.
Peaksid siis ju teadustama endale, millised on naiste ja meeste erinevused, kui l2heb vaidluseks v6i t88kohtade jaotuseks jms. Mehed on palju altimad “lahmima” ja v6tma endale kohustusi, milleni nad ei kyyni.
Selles valdkonnas langeb “veredieet” suuresti samasse kategooriasse misiganes rahvapsühholoogilise uskumuse, psühhoanalüüsi, vandenõuteooria vms asjaga – elementaarsete tõdede segamine teaduse ja pseudoteadusega ning rohke P.R’iga.
Veredieet on eksitav termin. Meil on veredieet…nagu n2it veregrupidieet, sammuke individualiseerumise suunas.
Kui r22kida aga odavast populistlikust pseudoteadusest, mida tugev pr t6esti toetab… See on meile k6igile tuttav Kelloqs ja Fat Free ja ka Sugar Free
Millised oleksid need s6ltumatud teadust88d!!!!
Ys ma ei tooks siin v2givaldselt paralleele. Varjatud toidutalumatuse systeemi on t6eliselt v2he promotud. Systeem ei too raha sisse mitte yhelegi tootmisgigandile jne.
Kas on tõestust, et veredieedi efektiivsus (sinna juurde käib ju ka elementaarne know-how) tuleb just sellest, et inimese jaoks selle abil toidugrupid määratakse? Minu teada mitte.
Me oleme vist j6udnud juba koos arusaamisele, et see ei ole argumendina sobiv…Kas sa seda tead v6i ei tea…
Süsivesikute-rasvade-valkude erinevate vahekordadega toidus see-eest on uurimusi omajagu.
Üksikisiku heaolu muutus millegi tõttu, kuhu ta raha on pannud ei saa olla tõestus;)
Inimene usub seda, mida ta uskuda tahab… 5000 patsiendi juures 85 % ei ole yldse halb n2itaja.
Jah mulle on üllatus, et täiskasvanud inimesel ei soovitata piima juua. Eriti meie geograafilises piirkonnas. Vot SIIN on hea tõestus sellest kuidas evolutsioon võib üsna kiiresti toimida ning inimene kohaneda (laktoosi intolerantsus Skandinaavias vs. laktoosi intolerantsus näiteks Aasias).
Loomulikult on inimesi kellele on piim vasuvõetamatu. Ka siin. Aga ma tõesti usun, et see ei ole nii suur probleem nagu piimasvastased seda näidata üritavad. Isegi (paljude) täiskasvanu(te) jaoks.
Asi ei ole laktoosis. Kitsepiim, keefir, v6i jne l2hevad k6ik eraldi testimisele.
Mõttes kirjutan osakese oma (suhteliselt – arvestades minu treeningkoormust, vanust, sugu, muud toitumist) madalast hemoglobiinist rohke piimajoomise arvele (teen kõik sheigid piimaga; toidu kõrvale piima ei joo). Aga see eest tunnen, et taastumine on suurepärane, mul on väga tugevad luud ja hambad:) Kui palju sellest tõesti piima tõttu on? Ei tea. Kas kõik inimesed peaks piima jooma, et olla sellised nagu mina? Kindlasti mitte. Kas mulle on piim sobiv? Ilmselt küll – ma olen ju ka tüüpiline skandinaavlane… sinised silmad, heledad juuksed… Kas “temale” on piim sobiv? Sellele küsimusele saab ta ise üsna lihtsasti vastata. Ilma veretestita. Aga noh. Lihtsam on ju maksta ja uskuda.
Sellep2rast on meetodi nimetus Varjatud toidutalumatus. Ma panin trobikonna netiaadresse yles. Selle asemel, et sealt midagi v2lja lugeda tuled sa “t6elise mehena” siia lahmima.
“Peaksid siis ju teadustama endale, millised on naiste ja meeste erinevused, kui l2heb vaidluseks v6i t88kohtade jaotuseks jms. Mehed on palju altimad “lahmima” ja v6tma endale kohustusi, milleni nad ei kyyni.”
Ei. See on rahvapsühholoogiline uskumus
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>“Veredieet on eksitav termin. Meil on veredieet…nagu n2it veregrupidieet, sammuke individualiseerumise suunas.”
On. Kasutasin seda lihtsustuse mõttes. Korrektne oleks vere immunoloogilise vastuse dieet?
“Kui r22kida aga odavast populistlikust pseudoteadusest, mida tugev pr t6esti toetab… See on meile k6igile tuttav Kelloqs ja Fat Free ja ka Sugar Free
Millised oleksid need s6ltumatud teadust88d!!!!”
See on straw-man argument. Kui see on üldse mingi argument.
“Ys ma ei tooks siin v2givaldselt paralleele. Varjatud toidutalumatuse systeemi on t6eliselt v2he promotud. Systeem ei too raha sisse mitte yhelegi tootmisgigandile jne.”
Jälle. Mis puutub asjasse see kas see toob raha sisse toomisgigandile või mitte? Psühhoanalüüs ei too raha sisse ühelegi tootmisgigandile… Okei see selleks.
“Me oleme vist j6udnud juba koos arusaamisele, et see ei ole argumendina sobiv…Kas sa seda tead v6i ei tea…”
Inimene usub seda, mida ta uskuda tahab… 5000 patsiendi juures 85 % ei ole yldse halb n2itaja.
Hea küll – ma küsin siis otse – näita palun metodoogiliselt korrektseid uuringuid, mis mulle seda teadmist tekitaksid. Küsimus on ju sellest KUIDAS see 85% on saadud ning MILLEST see muutus tuleb?
“Asi ei ole laktoosis. Kitsepiim, keefir, v6i jne l2hevad k6ik eraldi testimisele.”
Loomulikult. Ma tean, et testitakse piimatooteid eraldi. Aga sina olid ju see, kes alustas rääkimist piimast… nii et ma ei saa aru, kuhu sa sellega jõuda tahad.
Mõttes kirjutan osakese oma (suhteliselt – arvestades minu treeningkoormust, vanust, sugu, muud toitumist) madalast hemoglobiinist rohke piimajoomise arvele (teen kõik sheigid piimaga; toidu kõrvale piima ei joo). Aga see eest tunnen, et taastumine on suurepärane, mul on väga tugevad luud ja hambad:) Kui palju sellest tõesti piima tõttu on? Ei tea. Kas kõik inimesed peaks piima jooma, et olla sellised nagu mina? Kindlasti mitte. Kas mulle on piim sobiv? Ilmselt küll – ma olen ju ka tüüpiline skandinaavlane… sinised silmad, heledad juuksed… Kas “temale” on piim sobiv? Sellele küsimusele saab ta ise üsna lihtsasti vastata. Ilma veretestita. Aga noh. Lihtsam on ju maksta ja uskuda.
“Sellep2rast on meetodi nimetus Varjatud toidutalumatus. Ma panin trobikonna netiaadresse yles. Selle asemel, et sealt midagi v2lja lugeda tuled sa “t6elise mehena” siia lahmima.”
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Anna andeks. Kas sa ise ei lahmi nüüd? Ma ju ütlesin, et kirjutan mõttes osakese oma madalast hemoglobiinist piima arvele. Mis saaks veel varjatum olla? Aga ma lihtsalt vihjan sellele, et see on teadlik risk ning see meetod ei arvesta paljude “kahjulikeks” tituleeritavate asjade sekundaarseid kasutegureid. Varjatud talumatus küll millegi vastu, ent võibolla on nende asjade kasutegur suurem kui kahju. Ja see on samuti individuaalne. Näiteks minu jaoks ma arvan, et kasu kaalub üles kahju (kui see peaks olemas olema).Need veebiaadressid mis sa postitasid olid … ilusad. Aga mitte seda ma ei oodanud. Igatahes. Mul tärkas huvi nüüd ja ilmselt peale trenni lähen MedLine ja mujale surfima, eks näis mis leian.
P.S. Ka mul on lähedasi selle süsteemi järgijaid – üks sõber ning kaks lähisugulast.
Minul tädil on näiteks absoluutne laktoositalumatus.Piima ega piimatooteid ei kannata.Samas on temal hambad paremas korras kui minu emal ehk tema õel.Samuti pole tädil olnud kunagi luumurde.
Minul tädil on näiteks absoluutne laktoositalumatus.Piima ega piimatooteid ei kannata.Samas on temal hambad paremas korras kui minu emal ehk tema õel.Samuti pole tädil olnud kunagi luumurde.Inimene on süsivesikud oma menüüsse nii suures mahus nagu seda praegu tarbitakse lülitanud suhteliselt hiljuti. Teravilja ulatuslik ja sihiteadlik kasvatamine algas Põhja-Euroopas umbes 2500 aastat tagasi. Sellest faktist võib teha kaks järeldust. Esiteks, kohastumine süsivesikurikka toiduga on kaasaegse inimese evolutsioonis küllaltki uudne ja hilistekkeline nähtus. Teiseks, erinevad inimpopulatsioonid on süsivesikute tarbimise suhtes erinevalt kohastunud. Klassikaliseks näiteks on siin laktoosi ehk piimasuhkru talumatus. Ajalooliselt karjakasvatamisega tegelenud etniliste gruppide järeltulijatel säilub laktoosi lõhustamiseks vajaliku laktaasi aktiivsus enamasti elu lõpuni. Piirkondades, kus piima hakati toiduks tarvitama suhteliselt hiljuti (Alaska indiaanlased, Gröönimaa eskimod, jaapanlased jne.), on elanikkonna seas levinud piimasuhkru talumatus (neil kujuneb täiskasvanueas välja laktaasi defitsiit ehk hüpolaktaasia). Lõhustumata jäänud laktoosist tekivad soolebakterite toimel piimhape jt. orgaanilised happed, mis häirivad vee imendumist, kutsuvad esile soole kokkutõmbeid ja põhjustavad kõhulahtisust. Et hüpolaktaasia pole praktiliselt kunagi absoluutne, s.t. ensüümi aktiivsus pole täielikult kadunud, saab selline inimene rõõsa piima enamasti asendada kefiiriga, jogurtiga, petiga, kohupiimaga, juustuga. Tegelikult tekibki küsimus, kui see on päritav, siis kas tegemist on tervisehäirega. Kus tõmmata piir.
Ma loodan, et huvi on erapooletu?
Minu suhe varjatud toidutalumatusega on ka HUVI ja huvist tulenenud isiklik kogemus (kahel aastal test jne). Minu tuttavad ja elukaaslane on ameeriklased. St ma olen pidanud k6ikide konsultatsioonide juures t6lgiks olema. Peale selle j2lgima ka elukaaslase menyyd jne.
V6in v6rrelda oma enesetunnet ja oma elukaaslase enesetunnet enne ja p2rast testimist. Erinevat reaktsiooni toitudele jne.
Varasemad haakuvad teaduslikud uurimust88d (ma juba kirjutasin seda!!! F…kuidas mulle ei meeldi korrata… ) toetavad teooriat…kaudselt… kuid siiski toetavad.
Atkinsit m2letate?
Tema oli yks neist, kellelt kogu aeg taheti uurimusi ja vastuseks ytles ta, et see oleks patsientide suhtes vastutustundetu. Omada kontrollryhma jne. Kuid t6esti oli piisavalt teaduslikke uurimist8id, mis kaudselt tema meetodit toetasid. Tal oli kliinik, piisavalt patsiente, kas “koerad hauguvad”..see teda ei huvitanud. Tema j6udis oma t88s samuti arusaamiseni, et inimesed on erinevad, kyll mitte testimiseni.
Ma r22gin vist hetkel muulale kuust…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Piimast alustasid juttu sina…
LISAKS sellele vereanalüüsi tulemusena saadavatel “keelatud” toiduainetel (milleks hästi sagedasti on näiteks piim, küüslauk – tugevad eeterlikud õlid) VÕIB tõepoolest olla mingisugune kahjulik mõju ENT neil on ka üliolulised kasulikud mõjud ning need menüüst välja lülitades kannatame rohkem, kui neid sinna jättes.””
Kui inimene ei omasta mingit toiduainet siis j22b ka kasu olematuks.
Inimene on süsivesikud oma menüüsse nii suures mahus nagu seda praegu tarbitakse lülitanud suhteliselt hiljuti. Teravilja ulatuslik ja sihiteadlik kasvatamine algas Põhja-Euroopas umbes 2500 aastat tagasi. Sellest faktist võib teha kaks järeldust. Esiteks, kohastumine süsivesikurikka toiduga on kaasaegse inimese evolutsioonis küllaltki uudne ja hilistekkeline nähtus. Teiseks, erinevad inimpopulatsioonid on süsivesikute tarbimise suhtes erinevalt kohastunud. Klassikaliseks näiteks on siin laktoosi ehk piimasuhkru talumatus. Ajalooliselt karjakasvatamisega tegelenud etniliste gruppide järeltulijatel säilub laktoosi lõhustamiseks vajaliku laktaasi aktiivsus enamasti elu lõpuni. Piirkondades, kus piima hakati toiduks tarvitama suhteliselt hiljuti (Alaska indiaanlased, Gröönimaa eskimod, jaapanlased jne.), on elanikkonna seas levinud piimasuhkru talumatus (neil kujuneb täiskasvanueas välja laktaasi defitsiit ehk hüpolaktaasia). Lõhustumata jäänud laktoosist tekivad soolebakterite toimel piimhape jt. orgaanilised happed, mis häirivad vee imendumist, kutsuvad esile soole kokkutõmbeid ja põhjustavad kõhulahtisust. Et hüpolaktaasia pole praktiliselt kunagi absoluutne, s.t. ensüümi aktiivsus pole täielikult kadunud, saab selline inimene rõõsa piima enamasti asendada kefiiriga, jogurtiga, petiga, kohupiimaga, juustuga. Tegelikult tekibki küsimus, kui see on päritav, siis kas tegemist on tervisehäirega. Kus tõmmata piir.Ei ole terviseh2ire. See on individuaalne erip2ra.
Kogu selle teadusliku jutukäigus olen ma järeldanud seda , et toitumist tuleb muuta, aga siiski siiski, kuhu poole ? tervislikumaks ? mis see tervislik toit ikkagist on ? pekki söömine maha jätta, magusast loobuda, süüa eesti maist toitu jne ? kus ikkagist siis piir tõmmata palju ja mida peab inimene sööma, et ta ei tunneks pidevast nälga, saaks sportida ning ei sööks üle ?
Kogu selle teadusliku jutukäigus olen ma järeldanud seda , et toitumist tuleb muuta, aga siiski siiski, kuhu poole ? tervislikumaks ? mis see tervislik toit ikkagist on ? pekki söömine maha jätta, magusast loobuda, süüa eesti maist toitu jne ? kus ikkagist siis piir tõmmata palju ja mida peab inimene sööma, et ta ei tunneks pidevast nälga, saaks sportida ning ei sööks üle ?Tuleb koostada menyy ja mina ei tee “lambist” menyysid.
Vastutus.
Kogu selle teadusliku jutukäigus olen ma järeldanud seda , et toitumist tuleb muuta, aga siiski siiski, kuhu poole ? tervislikumaks ? mis see tervislik toit ikkagist on ? pekki söömine maha jätta, magusast loobuda, süüa eesti maist toitu jne ? kus ikkagist siis piir tõmmata palju ja mida peab inimene sööma, et ta ei tunneks pidevast nälga, saaks sportida ning ei sööks üle ?Täiesti rasva välja lülitada toidust pole otstarbekas,siis tuleb jube magusaisu peale.
Rasva ei tohiks kohe kindlasti toidust välja jätta, va. transrasvad ja teised sellised pahad asjad. Tuleks ikkagi süsikatega mängida.
Rasva ei tohiks kohe kindlasti toidust välja jätta, va. transrasvad ja teised sellised pahad asjad. Tuleks ikkagi süsikatega mängida.Täpselt nii,sest rasvavaene toit on ka enamasti maitsevaene.Võtame võrdluseks 1% piima ja 10% rõõsa koore.Ei ole mõtet mul kirjutada,et see 10% on palju parema maitsega.
- You must be logged in to reply to this topic.