Tuleb välja, et L-karnitiin jõuab lihasesse, süsivesikutega tarbides

Räägin üleüldiselt. Paar sõpra, kes ajateenistuses käinud, läksid sinna nähtava kõhulihasega ja tulid tagasi kerge polstriga. Ei viidud neile kilode kaupa šokolaadi, ei söönud nad poolt saia. üks võttis juurde 5 kg, teine 10 kg. Said sõjaväes vähem süüa, kui enne sinna minekut.

Vastust ootan siiski Holgerilt, sest tema loogika järgi ei muudaks isegi pool pätsi saia midagi, sest süsivesikud ei talletu ju rasvadena ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

Kirp on vist õige inimene seda kommenteerima, muutub ta seal ponsakamaks või mitte… ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Eks see oleneb ka väeosast, Kirp ei ole ju ka päris Kuperjanovis…

Holger ütles, et selliselt ei talletu ühekordsel käitumisel eriti midagi rasvadena. Ajateenistus on aga 8 või 11 kuud ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ehk ei olnud nende toidulaud lihtsalt enam nõnda mitmekesine, kui kodus toitudes. Seega sõid, sõid, sõid aga kuna ei saanud siiski toidust seda kätte, mida keha küsis, siis sõid veelgi, kuid näljatunne jäi – niisiis kuna on nälg, triviaalloogika ütleb, et ei saadud piisavalt süüa. Tegelikkuses aga ei saadud vajalikke toitaineid ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> …sest ei saa ju olla, et sõid vähem aga võtsid 10kg juurde.

—

Üks spekulatsioon, mis võib väga mööda olla: aga äkki süskarid täites päevast kcal hulka “tõrjub” sellest hulgast millegi, mis talletub rasvadena. Siinkohal tekib aga küsimus, et “milliseid” kcal keha omastamisel eelistab ja kas selline eelistamine üleüldse aset leiab.

Hea point. Ühekordselt võibolla tõesti ei salvestu, aga kui see on nt ülepäeviti, siis ju teine lugu?

Teise punkti osas vaata naisterahvaste tehtud foorumiteemasid. Söövad mõni vbl max 1000kcal aga kui üks suurem süsikalaadung tuleb, siis sellest enam lahti ei lasta, ja mõni tiksub ka vaikselt niiviisi kaalunumbrites ülespoole.

Siin on üks konks ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Proportsionaalselt naised söövad vähem kui mehed. Hormoonsüsteemi iseärsustest tingitult, kasutavad naised füüsilise koormuse puhul rohkem rasva kui süsivesikuid. Siit järeldub, et glükogeenivarud mängivad naistel väiksemat rolli kui meestel.

Seega naised ei kuluta sissesöödud süsivesikuid treeningu puhul nõnda hästi, kui mehed seda teevad ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kogused olid küll ette antud aga see-eest korralikud ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Muide, üks tähtis point veel asja juurde – sõjaväes toimus ju kõik, sh. ka söömine, aja peale. Niisiis toimus kiire toidu sisse kühveldamine ning kehale ei antud võimalustki anda märku, et kuna aitab.

Kusjuures, mäletan ise ka, et sõjaväes oli suht pidevalt nälg(eriti õhtuti sest siis oli ports eriti väike). Samas võtsin samuti toona 10kg juurde… kuid kohe kindlasti mitte polstri arvelt(samas, see kõik sai Kevadtormil ära kaotatud kahjuks ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)

Et võtsid aastaga siis 10 kg lihast juurde? ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

No kui sulle naistemaailm ei meeldi, siis loe sama asja siit:

http://www.ncbi.nlm….?tool=pmcentrez

Allikas hea, sisu ikka kehva. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

“The evidence supports the hypothesis that under certain circumstances rats can become sugar dependent. “

“This may translate to some human conditions”

Räägin üleüldiselt. Paar sõpra, kes ajateenistuses käinud, läksid sinna nähtava kõhulihasega ja tulid tagasi kerge polstriga. Ei viidud neile kilode kaupa šokolaadi, ei söönud nad poolt saia. üks võttis juurde 5 kg, teine 10 kg. Said sõjaväes vähem süüa, kui enne sinna minekut.

Vastust ootan siiski Holgerilt, sest tema loogika järgi ei muudaks isegi pool pätsi saia midagi, sest süsivesikud ei talletu ju rasvadena ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

Kirp on vist õige inimene seda kommenteerima, muutub ta seal ponsakamaks või mitte… ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Seda on raske kommenteerida kuna ma tõsiselt kahtlen, et keegi luges üles kui palju antud isikud sõid ja kui palju end liigutasid.

On üldlevinud nähtus, et kõhnad inimesed tunduvalt ülehindavad oma söödud toidukoguseid ning samas alahindavad oma aktiivsust. Ehk energia sissevool on väike ning kulu suur. Seetõttu ka madal kaal.

Sõjaväes pakutav toit arvatavasti erines sellest, millega nad harjunud olid. Toidu kalorsust ei saa määrata selle järgi kuidas ta isu mõjutab. Tahvel shokolaadi on keskmiselt 500kcal, aga paljude jaoks ei oma see mingit isu-pärssivat mõju vaid tekitab soovi veelgi enam süüa.

Seega on realistlik, et sõjaväes söödud toit oli küll kalorsuselt suur, kuid mõju Isule kui sellisele hoopis teine ning mehed hindasid toidu kalorsust lihtsalt valesti.

Ei tea kuidas sõjaväes, aga politseikoolis oli küll nii, et süüa võis juurde käia küsimas nii kaua kuni jätkus.

Igastähes sellel teemal veel siuke uuring:

http://www.ncbi.nlm….pubmed/19246357

“We randomly assigned 811 overweight adults to one of four diets; the targeted percentages of energy derived from fat, protein, and carbohydrates in the four diets were 20, 15, and 65%; 20, 25, and 55%; 40, 15, and 45%; and 40, 25, and 35%. The diets consisted of similar foods and met guidelines for cardiovascular health“

“The primary outcome was the change in body weight after 2 years”

“Satiety, hunger, satisfaction with the diet, and attendance at group sessions were similar for all diets”

“Reduced-calorie diets result in clinically meaningful weight loss regardless of which macronutrients they emphasize”

*** Ilmselgelt pole siin tegemist sportlastega ega ei pandud rõhku lihasmassile. Kuid point selles, et olenemata millist toitainet tähtsustati, toimus kaalukaotus (Ehk energiabilanss oli võrdväärselt negatiivne) suht võrdselt mistahes dieedi puhul.

Mis näitab seda, et meie keha töötab ikka lihtsa ja loogilise mehaanika järgi, kus kaalukaotus toimub siis kui energia sissevool on madalam kulutusest, ükskõik, kust allikast enamik energiat tuleb. Suhkrust või kapsast.

Ma täiesti usun, et ekstreemsete dieetide puhul võib tõesti midagi keha-siseselt normist väljapoole kalduda ning asjad veidi muutuda. Aga siinkohal toon uuesti siis selle uuringu välja, kus mindi ikka väga suure ekstreemsuse poole ning ikka ei tuvastatud probleeme.

http://www.ncbi.nlm…./pubmed/9094871

“The high-sucrose diet contained 43% of the total daily energy intake as sucrose; “

“Results showed that a high sucrose content in a hypoenergetic, low-fat diet did not adversely affect weight loss, metabolism, plasma lipids, or emotional affect.”

Ma olen ka tagalapataljonist, aga söögitegemiseks on meil kokatädid.

Miks süüakse soksi ja muud jama? SEST ca 6 tunnised söögivahed pole normaalsed(kui Antsoni rasvarikast menüüd kasutada, ehk mittesportlane kannatab ära). Pärast sööki läheb veresuhkur meeletult üles(sest toidud on odavad, loe: süsivesikurikkad) ja järgmiseks toidukorraks on veresuhkur nii madal, et sööks või hobuse ära. Siis ahmitakse jälle see suur ports sisse. Aga kuna süüa saab kiudainetevaest kiire imendumisega makaroni, kartulit, riisi, siis pole harv, kui tunni-pooleteise pärast tahaks juba jälle süüa. Süüakse magusat(sest tervislik toit kapis ei säili), mis täidab korraks kõhu, ajab veresuhkru üles ja sama kiiresti see ka langeb, mistõttu on taas isu. Tunnen ise sageli, et kõht on süskareid täis, aga ikka tahaks veel midagi. Midagi on puudu.

Miks süüakse šoksi võib eelnevatest lausetest välja lugeda.

Liigne üldistamine.

6 tunnised söögivahed pole normaalsed? “Normaalsus” on harjutatav. Meie kehal on sissekujunenud toitumisrütm mida reguleerivad mitmed hormoonid. Mõne nädalaga harjub enamik inimesi mistahes toitumis-rütmiga ning näljatunne praktiliselt kaob, isegi siis kui paastutakse väga pikki aegu järjest.

Kuid üldjoontes sul on õigus, et kui pidevalt tarbida toite, mis veresuhkru taset suuresti kõigutavad ning samas on väga kalorite-rohked viib enamiku rasvumiseni kuna ei suudeta end kontrollida. Eined ei peleta isu, kuid pakuvad metsikult kaloreid. Lisaks sinu jutule seda, et veresuhkur on vaid üks faktor siinkohal ning soovi süüa ning nälga üldiselt mõjutavad veel paljud asjad.

Aga räägime nüüd siiski sellest, kas nende sinu poolt väljatoodud toitude tarbimine ka kuidagi reaalselt kehasiseselt piirab võimet rasva põletada või mitte?

Suht kindel, et mitte.

Ma võin ju kausi puhast suhkrut ära süüa ning pärast higistada ja “tahta” veel süüa, kui mõne aja pärast veresuhkur madal on – kuid asi on puhtalt vaimujõus kinni. Arvestades, et meie keha reguleerib veresuhkru taset väga kindlalt siis on lühikese aja pärast soov midagi süüa juba kadunud.

Rääkimata sellest, et sa räägid täiesti ebareaalsetest olukordadest.

(Tavainimesed võivad ju nii käituda, kes mitte midagi millesti ei jaga, aga enamik kogenud sportlasi siiski teavad, kuidas miski eine keha mõjutab ning käituvad ka vastavalt sellele nii, kuidas on tagatud menüü parim järgimine)

Lisaks veel siinkohal seda, et keskmise kulturisti valgujook on ka suhteliselt paha veresuhkrule. Valgu mõjul tõuseb insuliin väga kõrgele ning kokkuvõttes tiritakse veresuhkur omajagu alla – mis tähendab seda, et need nii ülipopulaarsed Shake’d stimuleerivad nälga arvatavasti tunduvalt enam, kui enamik poest ostetavaid snäkke, mis oma rasvasisalduse ja keskpäraste valkudega stabiliseerivad neid “kõveraid”.

Antud pildid anti 11g süskareid ja 50g valku. (Kõige suuremad reaktsioonid tekitas Vadak, mis nagu näha tiris kõige enam nii veresuhkru alla, kui ka vallandas kõige enam insuliini)

Glucose response to different types of protein

Kõik on siiski väga subjektiivne. Ma sõin näiteks praegu ära 400g singi-juustu-saia, mis peaks olema enamikele kulturistidele täielik No-No. Miks? Ei tea.

Vbl mul on 2h pärast kõht tühi. So what? Ahjus on mul terve grillkana ning ma võin kihla vedada, et mul saab kõht enne täis, kui ma kanaga ühele poole jõuan ning siis on ka juba aeg magama minna.

Päeva lõpuks on mul valgu ja rasva-vajadused täidetud ning olgugi, et sõin ära arvatavasti mitmesaja grammi eest “kiireid” süskareid ei kõiguta see minu vormi tegemist karvavõrdki. (Reaalselt süskarid siiski kiired ei ole kuna koos valkude ja rasvadega langeb imendumiskiirus tunduvalt)

Hommikul oli esimene eine pool tahvlit shokolaadi ning üks jäätis. Sellest püsis kõht täis ligi 5 tundi. Seega mnjah. Ei tea, kas ma olen juba ära harjunud sellega ning selline veresuhkru kõigutamine enam näljatundele ei mõju või mis?

Kaalukaotus võib toimuda lihaste, rasva või vee arvelt. Kellele mis tähtis on.

Loomulikult.

Point selles, et laua-suhkru toime ülalmainitud aspektide osas ei ole siiski midagi mõistmatut ning ei erine oluliselt ka teistest süsivesikutest. Kui inimene on toitumisega ja vastava bioloogia/keemia osadega sina peal, siis ma ei kujuta küll ette, kuidas selle olemasolu menüüs vormi tegemise välistab.

Pigem välistab vormi tegemise nende puhul, kelle teadmised toitumisest piirduvad ajakirjadest lugemisega ning pimesi treenerite jutu uskumisega.