Tuleb välja, et L-karnitiin jõuab lihasesse, süsivesikutega tarbides

Valkudega insuliini üles ajades jääb ära valkude glükatsioon. Glükeerunud valgud on pikas plaanis paras vikat, ka insuliinitundlikkuse kaudu. Võiks uurida.

Peaks tõesti uurima. Muidugi kaldume jälle teemast kõrvale. Liiatigi reaalses elus on siiski puhta valgu tarbimine suhteliselt vähe levinud. Ainult kulturistid seda oma jookidega harrastavadki teatud määral – seega pigem viide kulturistide menüü kehvusesse. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ise sa jätad ka osadele asjadele vastamata.

Energiat saab valkudest ja rasvadest, aga ülejäänud süsivesikute funktsioonide asendamine?

Ise sa tõid ka PubMedi uuringu lihasjõu (biitsepsi näitel) säilimise kohta peale paastumist. Kui rakendatav see praktiliselt on ja kui aktsepteeritav. Meil instituudis ei oleks sellise eest kursuse töödki kirja saanud. Ma seletasin sulle nõrgad kohad kätte. Nii on paljude teiste uuringutega ka, kui ma lihtsalt süveneda viitsiksin.

Pead veidi siinkohal minu teadmatust andestama, sest ei olnud teadlik, et muud süsivesikute funktsioonid on elulise tähtsusega. Siiani olen ainult lugenud kõikjalt seda, et eluks süsivesikuid vaja ei ole. Ning paljud on aastaid juba Keto stiilis toitumise peal olnud ilma probleemideta.

Sellele vastu ei vaidle, et süsivesikuid on arvatavasti teatud kogustes vaja, et tagada kõige optimaalsem areng.

—

Jah, uuringutes on alati vigu ning neid on vaja leida. Seetõttu mind huvitavadki korralikult põhjendatud vastused mitte niisama iba või “arvamused”. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kui viitsid süveneda siis oleks tore.

Minu küsimusele pole ikka keegi veel vastanud. See on päris lõbus.

Ehk milleni oleme jõudnud?

Selleni, et teema on keeruline ning ühest vastust väga raske anda. Spekuleeritakse võimalike mehhanismide üle läbi mille lauasuhkur võib kahjulik olla ning pärssida arengut. Aga keegi ei suuda ära seletada, kas see ka reaalselt nii oleks ja kuidas täpselt töötab.

Siiani on minu poolt välja toodud uuringud praegu ainuke materjal siin teemas, mis tõesti ka väärtust omab. Minu teada analoogseid uuringuid pole vist ka palju tehtud, seega vbl rohkem polegi eriti midagi…

Hmmm. Lõbus. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ning peale trenni toimus RASVADE PÕLETAMINE olgugi, et insuliin oli tavapärasest kõrgem.

Nii et akuutne rasvapõletus jätkus ka peale trenni? Huvitav… see klapib teema esimese postitusega päris hästi.

Ja ära aja segamini treeningjärgset ja tavalist toimet. Sa ei saa neid võrrelda.

Miks on töödeldud ainetega probleem suurem? Vähe sellest, et akuutne rasvade salvestamine pole üldse eriti oluline on veel eriti naljakas tuua välja karastusjooke kuna esiteks pole nendes leiduvad süsivesikud nii kiired midagi ning teiseks ei erine oluliselt ka näiteks Dekstroosist (Üks kiiremaid “süsikuid” üldse, kuna on pm. puhas glükoos) mida paljud kulturistid mõnuga endale sisse keeravad.

Miks mitte tarbida, kui ise just tõid välja, et peale trenni rasvaks ei salvestu? Pealegi vähendatakse koguseid dieedil olles.

Üldiselt ei saagi suurt midagi lühiajaliselt vaadelda ega võrrelda. Saab, aga järeldusteni jõudmine on keeruline. Kõik lühiajalised muutused kipuvad taanduma pikas perspektiivis. Mis teebki kõik nii keeruliseks. Muidugi uuringutes mida välja tõin ei toimunud rasvade salvestamist Ei peale trenni ega pea-aegu üldse ka isegi Puhkeajal. Seega tundub, et isegi voodis lesides leiab keha neile süsivesikutele piisavalt tegevust, et otseselt rasvadeks läheb väga vähe.

Suure hurraaga põletad aeroobsega pool kilo pekki ning siis ülejäänud päeva toiduga salvestab keha enamiku kõik tagasi. Oledki alguspunktis jälle. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mässame siin info lahkamisega aga kokkuvõttes on pika-ajalised uuringud jube puudulikud, mis teeb konsensusele jõudmise väga raskeks.

Dekstroosi koha pealt minugi poolest. Tarbige, tarbige. Nokkisin lihtsalt Maleva kallal, kes kardab töödeldud aineid ja kiireid süskareid, olgugi, et neid arvatavasti iga päev tonnide kaupa endale sisse kallab. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Asja point ongi vist see, et kardetakse paaniliselt veresuhkru ja insuliini ajutist tõusu väljaspool trenni ning tähtsustatakse üle selle vajadust trenni ajal ja peale trenni.

Niimoodi mõeldes pole ime, et on metsik süsivesikute foobia enamikel küljes ning antakse endast parim, et mitte ühtegi “kiiret” süskarit väljaspool trenni-aega jumala eest menüüsse ei satuks. Olgugi, et GI on enamike sega-einete puhul pigem väga madal. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Archangel, mina ei karda midagi. Just lõpetasin pitsa söömise, kõrvale jõin cocat ja nüüd hakkan jäätist sööma. Ütleb vist kõik… ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Eks isegi sõin just sama kraami. Joogiks siiski Coca-Zero. Eelistan siiski kaloreid süüa, mitte juua. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Muude uudiste kõrvalt on mul kõhuümbermõõt sama, mis 5kg tagasi. Suht huvitav. Ise arvasin, et peaks ikka tõusma. Tundub, et negatiivselt pole menüü vahetus muutunud. Treeningkava korrigeerimine paistab töötavat.

Keegi võiks kella umbes aasta jagu edasi keerata. Ei viitsi enam pekine olla kuna tõsiselt nõrgestab minu sõnavõtte foorumites. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Honest to god I’m planning on competing next autumn and making a documentary eating Ice-Cream on my cut every day, including right before going on stage and maybe during my posing routine as-well.

Paber kannatab kõike.

Oled sa kindel, et ma usun seda, mida sa dokumenteerid Ice-Creami söömise kohta.

Plaan teha igast päevast video. Jagan matsu küll lahti, et ega muud moodi keegi ei usuks. Dopingutesti pean ka arvatavasti tegema mingi hetk. Kas siis ostan ise või kui võistlen siis pean lootma, et tehakse. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Epic youtube channel. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Isu allasurumine on paras vaev, edukam on alati selline dieet, kus vaeva on vähem.

Või tahad sa vastust ainult võistlusdieedi, mitte tavaelu kohta? Alakaloraazis ja range distsipliiniga inimesel tõenõoliselt ei riku suhkrusöömine otseselt midagi.

Täpselt.

“Alakaloraazis ja range distsipliiniga inimesel tõenõoliselt ei riku suhkrusöömine otseselt midagi.”

Ehk võistlusteks valmistumine. Selles ka kogu arutelu. Kuid kõik treenerid kes sellel teemal kommenteerinud on, on täiesti 100% arvamusel, et nö. “suhkru” tarbimine välistab võimaluse võistlusvormi teha ning see on minu arust äärmiselt tobe. Olen nõus, et ta võib seda mõne jaoks raskendada ning olenevalt inimesest ka pm. võimatuks muuta. Kuid mitte välistada.

Tore, et nõus oled.

Lisaks veel seda, et mulle endale on see pisku vaev mida näen suhkrutoodete “jms jama” menüüsse lisamisega oluliselt väiksem, kui on Mõnu ja Positivne energia mida saan sellest, et ei pea üle mõtlema seda mida toidukorvi pistan.

Laon korvi igasugust kraami täis mida parasjagu soovin ning kodus arvutan edasi, kuidas ma täpselt tänase päeva toitainete vajadused paika panen. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Lisaks juurde veel selle, et enamike Kulturistide võistluseelne Dieet on täielik piin – vähemalt niipalju, kui iga viimanegi võistleja seda on mulle öelnud.

Minnakse isegi nii kaugele, et öeldakse: “Kui enesetunne sitt ei ole, siis ei tule ka head vormi”. Mis on minu arust täielik lollus.

Siinkohal on erandiks Ott Kiivikas, kes ei piinle oma dieedi küüsis ning hoiab peafookuse enda enesetundel ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> …ja sealjuures olles Eesti parim.

Minu teada pole Ott ka kunagi oma menüüd ülitäpselt avalikustanud. Niipalju olen tähele pannud, et igasugu maiused on tal menüüs siiski teinekord sees vaimu rahuldamiseks.

Aga see polegi oluline. Igaühele on erinev võime selles osas antud. Imre suudab üle elada ka väga ekstreemsed dieedid, kus sööb mingi 500kcal, samas kui Rückenberg ägas ja ohkis 3000kcal juures, et on suremas. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ja mis puutub sellesse, et sul meeldib pidevalt kasutada väljendit “osad valgurikkad toidud on kõrgema GI-ga kui süsivesikurikkad”, siis selle kohta küsiks, et kui paljud valgulistest, kulturistide poolt tarbitavatest toitudest on sellised, ja millised need on?

Täpsemalt mitte kõrgem GI, vaid võrdväärne või isegi suurem insuliini vallandamine kui osadel süsikutel.

http://www.ajcn.org/…/66/5/1264.long

Näiteks vallandab veiseliha söömine rohkem insuliini, kui pruun riis või isegi valge riis.

EDIT: Olgu, selle ülevaloleva uuringu puhul pean tegelt tunnistama, et täpsed väärtused on endale veidi segased kuna tabelis on päris mitu erinevat väärtust antud ning mul on omajagu raskusi tabada, mis see kõige olulisem number on.

Vist on:

Insulin AUC per g of serving weight – Ehk palju insuliini mingi toiduaine kogus vallandas. Siinkohal olen muidugi valmis veidi oma sõnu sööma kuna pole materjali 100% läbi uurinud. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Aga nii ta olema peaks. Uuringu tegijad on läbisegi teinud graafikuid toiduainete insuliini vallandumisest ja glükoosi taseme tõusust ning neid veel omavahel ära sidunud ning mingeid protsente võtnud. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (Ehk siis GI)

Arch, su mõned näited pole väga pädevad, näiteks see kõveratega graafik, mida sul väga viidata meeldib. See on mingi tüübi visand sellest, kuidas peaks asjad olema, et tema teooria klapiks. Mina näiteks arvan, et see öine rasvapõletus oli liiga võimas, ja tegin selle graafiku enda vaadetega sobivamaks, edaspidi hakkan siis ka seda viitama ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Niiet sellele paluks mingit “teaduslikumat” lähenemist.

Ǹäe vaata, öine rasvapõletus ei kompenseerinud päevast salvestamist ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Miks sinu arust see öine rasvapõletus enne liiga kõrge oli? Ja miks on toidukordade vahelised “sinised” alad ikka sama suured nagu enne. Et kahe eine vahel toimub edukas rasvade põletamine, aga niipea, kui öö käes siis lõppeb paugupealt ära? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Antud pildil on vast olukord, kus Eeldatekse enam-levinud toitumis-stiili, kus peamine rõhk on hommikusöögil ning õhtul propageeritakse vaid tunnike-kaks enne magamaminekut aeglast valku süüa ilma süskariteta, siis ei tundu, et rasvade põletamine kuskilt otsast nii madal oleks nagu sinu “Arvamuse” järgi.

Alloleval pildil on näha kahe erineva toidukorra insuliini vallandumine. Räägime siinkohal puhtalt sellest kaua insuliin üleval on. Baastasemele langeb ta juba peale ca. 4 tundi. Ehk kui inimene sööb ca. 1-2h enne magamaminekut väiksema eine siis hiljemalt 4h pärast on juba insuliin baastasemel ning rasvade põletus toimub täie rauaga.

http://www.ncbi.nlm….pubmed/20060863

Kõik oleneb seega toit-ainete vahekordadest ning ajastamisest. Minu puhul, kus päeva viimane toidukord on vahetult enne magamaminekut ning täis süsivesikuid ja valke, siis on enam, kui kindel, et öösel minu puhul olulist rasvapõletust ei toimu kuna insuliin on arvatavasti kõrgendatud tunduvalt kauem kui ülevaloleval pildil.

Seevastu toimub kõrgendatud rasvapõletus hommikul, kus ei söö ligi 8 tundi vaid joon kõigest kohvi. Ehk päeva lõpuks tasandub ikka kõik ära.

Sa võid ju seda graafikut igatepidi väänata nii, kuidas tahad aga lõpptulemus on ikka sama.

Mida suurem eine seda kauem on insuliin üleval ning rasvade põletus pärsitud. Mida väiksem eine, seda madalam insuliin püsib ning toimub suurem rasvade põletus.

Ehk sa ei saa väita, et “hoidva” kaloraaži puhul toimuks rasvade lisandumist kuna kalorite hulk on konstantne. Vääna seda graafikut kuidas tahad. Kui sööd hommikul rohkem, siis pead sööma õhtul vähem ja seega põleb öösel rasva rohkem.

Kui sööd õhtul rohkem ja hommikul vähem, siis on vastupidi. Öösel ei põle suurt midagi, aga põleb seevastu hommikul rohkem.

Sa ju ei kuluta magades sama palju energiat kui päeval ringi rahmeldades ja stressates. Vanal graafikul oli see õine kukkumine nii hull, nagu oleks mingit ekstreemsporti une ajal harrastanud.

Eks ikka asi selles, et päeval kasutab su keha ringi liikudes ka siiski omajagu süsivesikuid energiavajaduste rahuldamiseks. Öösel magades on see aga omajagu väiksem. Ehk rohkem energiat saadakse rasvadest.

http://www.sciencedi…040603102002526

“When ME intake was above EE (Group I – Positiivne kaloraaž), relatively more carbohydrate (56%) than fat (31%) was oxidized during day, leaving a surplus of dietary fat for fat retention. Nevertheless, during night the contributions from OXCHO and OXF were similar (40%). When energy supply was below EE (Group III – negatiivne kaloraaž), the contributions from OXCHO and OXF to EE were similar (45%) during day. However, during night the contribution from OXCHO was reduced (29%) while OXF increased (54%). This investigation indicates that during day the major oxidative fuel is carbohydrate, while fat oxidation reflects the difference between OXCHO and EE; however, during night changes in the energy status are accommodated by increasing OXF.“

Eks see pilt oli muidugi ülimalt lihtsustatud ka. Üldiselt see graafik ei peagi olema otsene teaduslik viide vaid illustratiivne näide. A’la, et kui insuliin pärsib rasvade põletust päeval peale toidukordi siis ilmselgelt ta ei pärsi midagi öösel.

See, et rasvade põletus hommiku lähenedes vähemaks jäi oli ka veidi naljakas muidugi. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>