Tuleb välja, et L-karnitiin jõuab lihasesse, süsivesikutega tarbides

Krt sa oled nagu mingi pede kes oma tõekspidamisi kõigile “pähe määrib”. Meeldib süüa saiakesi ja jäätist, meeldib nälgida . ANNA MINNA !!!!

Järelikult tuleks kõikidel dieetoloogidel tunnistused ära võtta sest nad on ju idioodid. AINULT SINA TEAD TÕDE!

Et siis teaduslike artiklite tsiteerimine ning teaduslike uuringute arutamine on sinu arust võrreldav Homode liikumisega? Kulla mees, mõtle ka mida sa suust välja ajad.

Mina seda juttu mida siia kirjutan välja mõelnud ei ole. Kõik mida loen võtan pm. otse bioloogiaõpikutest ning uusimatest uurimustöödest mida teadlased üle maailma on teinud. Kui sinu jaoks on selline asi Pedede jutt, siis soovitan küll siis ära minna. Sest see tähendab, et sinu jaoks on Teadus = homo.

Achangeli BB.com blogist:

Olgu see siin kõigile nähtav. Jään pikkisilmi sinu võistlusvormi jõudmist ja võistlusest osavõttu ootama. Juhul, kui sa peaksidki mingisugusesse arvestatavasse vormi jõudma, võtan kõik oma öeldu tagasi ja vabandan su ees.

Seniks aga head massitamist sulle ja jääme järgmist sügist ootama. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Jep. Tundub, et muud üle ei jää.

Naljakas, et usutakse just selle inimese väiteid, kes on parimas vormis. Nagu inimese füüsis oleks kuidagi seotud tema väidete tõesusega.

Veelgi naljakam on see kuidas kõik arvavad, et see on mingi “minu” teooria mida üritan kõigile pähe määrida. Ometigi mida ma teen on lihtsalt see, et võtan internetist teadlaste poolt tehtud uuringud ning veidi lahkan neid oma sõnadega.

Te võite kõik ise samamoodi pubmed’i ronida ja sealt vastavaid uuringuid lugeda ja samadele järeldustele jõuda. Millegi pärast teevad seda aga väga vähesed. Noortest teeb seda vist ainult Sarge. Rotter võtab suure osa oma materjali kahtlase väärtuse lehtedelt ning AlanBstard kipub liiga palju infi ära unustama, kust võtnud on – mis tähendab, et tema juttu on raske kontrollida. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Gmaster on vist veidi teise haridusega ja rohkem treeningutega ja lihaste/luude tööga kursis, kuid ka õnneks sattunud pubmedi vahest.

***

Siiani on kõik minu küsimusest suure kaarega mööda läinud. Küll solvatakse ja kritiseeritakse, aga keegi ei taha proovida küsimusele vastata. Mida see Lauasuhkur siis ikkagist minu kehas teeb, mis pärsib edukat rasvapõletust ja lihasmassi kadu, eeldades, et makro-ja mikrotoitainete kogused on paigas? ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Millisest kogusest jutt käib muidu?

Ei tea. Siiani on mulje jäänud, et kui panen tee sisse suhkrut siis on putsis. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – vorm läinud ning elu sees enam lihas ei kasva ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ennastki huvitaks, et mis see number on mis kahjulikuks lõpuks muutub ja kuidas see avalduks. Keegi aga ei räägi midagi. Lihtsalt öeldakse, et suhkur on pähh ja sellega asi piirdub. Jahutakse midagi sellest, et on “tühjad kalorid” ja bla bla bla. See aga pole mingi argument.

Aga uuri ringi netis. Äkki leiad mingi adekvaatse põhjenduse, miks suhkur lihaskasvu/rasvapõletust pärsib ning seda ka teaduslikult tagatud materjaliga. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kumb neist siis peamiselt ülekaalulisust tekitab, kas suhkrud või rasvad ? Kohati lugesin välja, et 100 grammist suhkrust ladestub rasvaks imeväike osa, siis peaks ikka meeletutes kogustes seda sööma, et üldse mingisugust rasvumist tekkiks ?

Samas rasvased toidud on alati süskareid täis. Raske seda hinnata

Ülekaalulisust tekitab siis kui energia sissevool ületab tarbimist. Ülejääk salvestatakse rasvadeks. Piisava trenni puhul ka lihaste kasvatamiseks, eeldades muud vajalikud tegurid on korras.

Jah. Süsivesikuid peaks tarbima ulme kogustes, et midagi rasvadeks salvestuks. Peamine mõju on selles, et vallandunud insuliin omakorda tähendab seda, et kogu sissesöödud rasv salvestatakse otse varudesse ning rasvade põletamist ei toimu. Samas ilma insuliinita põletatakse pidevalt rasvu. Lõpptulemus on sama seni kuni kaloraaž on võrdväärne.

Inimese keha on tegelikult väga keeruline ning Rasvu saab salvestada ka ilma insuliini abita. Seega pole mõtet asju üle tähtsustada. Kuigi paljud treenerid seda teevad.

EI väida ju vastupidist. Mida sa Rotter nüüd torgid. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Selleks, et keha elus oleks, pole süsivesikuid toiduga saada vaja. Pole elutähtis ühend.

Süsivesikute ülesanded organismis:

• Energeetiline funktsioon: glükoosi täielik oksüdatsioon süsihappegaasiks ja veeks katab 53….58% inimorganismi energiavajadusest;

• Varuaine: loomsetes organismides on energeetiliseks varuaineks maksas ja lihastes talletuv glükogeen, taimseks varuaineks on tärklis;
• Biosünteetiline: süsivesikute metaboliidid on organismis paljude teiste ühendite süsinikskeleti loomise aluseks;
• Bioregulatoorne: süsivesikud on mõningate hormoonide ja koensüümide komponentideks;
• Struktuurne: biomembraanide ja sidekudede komponendid, nukleiinhapete koostises;
• Kaitsefunktsioon: glükoosi derivaat glükuroonhape osaleb toksiliste ainete ( ka ravimite) kahjutuks tegemises. Antikehade, kaitselimade, verehüübimisfaktorite koostises.

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/264/Toitainete%20tasakaalustamine%20repositooriumisse.zip/ssivesikute_lesanded_organismis.html

Aga sa räägid täiesti kõrvalistest asjadest. See kuidas keegi oma dieedist kinni peab on ei ole siiski otsene tegur mis siinkohal tähtis oleks.

See on just kõige otsesem tegur ja määrab tulemused nii tavalistel inimestel kui ka rangetel menüüjärgijatel – mida raskem on neil menüüd järgida, seda rohkem stressi ja kehvemad tulemused isegi täpselt nööri mööda käijatel.

Ilmselgelt kui tahad tulemusi, siis pead dieedist kinni pidama, kuid võtame antud olukorras siiski inimesed, kes suudavad ükskõik mis toitumise puhul punktipealt süüa nii nagu kava ette näeb. Olgu see kava siis 50% juurikad või 50% laua-suhkur.

See ei ole mõistlik eeldus. Samahästi võib võtta eelduseks inimesed, kes hantli vaatamisest lihastesse lähevad ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ning ma ei ole näinud tõendeid, et laua suhkru söömine rikuks kuidagi võistlusvormi tegemise potensiaali. Millistest keemilistest reaktsioonidest me siinkohal räägime, mis takistaks rasva põletamist või lihasmassi kasvatamist eeldades, et toitumise makrod ja mikrod on optimaalselt kaetud?

Rafineeritud asju süües on vajadusi raskem katta. Ja suhkruse menüü peal on tõenäoliselt menüüs vähem kalarasva ja oliiviõli, mis otseselt eri signaalide kaudu rasva põletavad, kalaõli parandab ka insuliinitundlikkust. Ma arvan et kookosrasv on ka rasvapõletusele soodne kui ta ketoosi soodustab. Kahtlustan et suhkur ei ole pikaajalises plaanis ikka ka insuliinitundlikkusele hea, aga ei hakka praegu kontrollima.

Aga väga oluline on ikka ka lihtsalt mõju isule.

Salvestati mõni gramm rasva, mitmesaja grammisest süsivesikute einest.

Korraga salvestadki suht vähe aga küll ta kiirelt kogunema hakkab.

Hammaste probleemid on reaalsed, kuid pigem on tegemist mitmeosalise probleemiga, kus Rotteri poolt välja toodud näitel langeb keha D-vitamiini ja kaltsiumi sisaldus ning hammaste tervis muutub nõrgemaks. Lisades suhkrute halva mõju hammastel läbi otsese kontakti võib tõesti kehvad hambad tulemuseks olla.

Kuid ka siin pole midagi raud-kindlat. Endal on täiesti terved hambad kuigi 10a sai iga päev 2l cocat sisse kallatud.

Mõnel sõi vanavanaisa raudnaelu ka, ja me kõik tunneme mõnda inimest kes hantlite vaatamisest lihastesse läheb, ükskikjuhtumid ei loe

Pekk ei sõltu suhkrust ning terviseprobleemid pole universaalselt tõestatud.

Isu kaudu sõltub ikka. Sul ilmselt pole liigse isuga ka liigseid probleeme. Aga ainult sul.

Ehk kui neid probleeme võib vältida kompenseerides toitumise muid osasid siis pole tegelikult ju tegemist niiväga probleemidega. Vaid lihtsalt toitumise-stiili eripäradega. Probleem oleks siis, kui liigne suhkru tarvitamine tekitaks probleeme, mida kuidagi elimineerida ei saaks.

Sellest pole ma aga midagi kuulnud teaduslikul tasemel. Tahaks muidugi. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Vbl kunagi uurin

“leib hoiab kõhu” täis. Esiteks pole see mingi universaalne väide. Mõni sööb pätsi leiba ning on näljane edasi. Mõni teine sööb ühe õuna ning on päev otsa kõht täis. Nälg on liiga keeruline asi, et saaks toidu-aineid vastuvaieldamatult lahterdada.

Bioloogias polegi universaalseid väiteid, aga statistiliselt saab rääkida küll, et leib hoiab paremini isu all.

MILLISEID KEEMILISI REAKTSIOONE TEKITAB LAUASUHKRU TARBIMINE MEIE KEHAS, MIS TõSISELT PIIRAB MEIE VõIMET RASVA PõLETADA VõI LIHAST KASVATADA? EELDADES, ET TOITUMISKAVAS ON KAETUD KõIK MAKRO-TOITAINETE JA MIKRO-TOITAINETE VAJADUSED NING MENüüD JäRGITAKSE 100%-lise TäPSUSEGA.

Ära nüüd nii palju jooni ja boldi. See teema eeldab uurimist.

Ei, ma ise leian et ehk siin ongi tõde see nö “tühjade kalorite” jutt. Selles suhtes, et täidad menüü millegi sellisega, mis annab lihtsalt niisama kaloreid ja selle arvelt pead midagi paremat välja jätma(ja siis mingeid mineraale rohkem tarbima, kui siin mainiti, et viib midagi rohkem välja vms) ehk siis… pole ratsionaalne ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ratsionaalne või mitte, igaühe enda mugavus on see, mis loeb. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Kui mul on 2500kcal eest kõik vajadused täidetud, aga ruumi veel 500-1000kcal eest siis puudub ju vajadus pingeliselt nö. “puhast toitu” süüa, kui niigi on vajadused tublisti kaetud. Võibki veidi maiustada.

Muide, siinkohal mind huvitab, et kui kiirelt see ülejääk rasvadeks läheb? (mul puudub lihtsalt ülevaade). Et räägitakse päevasest kulutatavast kcal hulgast ja tarbitavast kcal hulgast, mis jätab justkui mulje, et magama minnes lööb aju vastavad arvud kokku ja voppa, olemas! ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> …ei aga tegelikult kohe kindlasti pole nii. See päevane kcal temaatika on loodud ju lihtsalt selleks, et inimestel süsteemist kergem aru oleks saada, tegelikult on ju ajaühiku lõikes ning igat protsessi(omastamine / kulutamine / rasvadeks ladestumine / rasvade kasutamine jne jne) silmas pidades kehal mingi sünteesimisvõime? Et milline / kui suur see oleks? Raudselt see on induviduaalne aga mis on üldine tendents?

Täpselt on väga raske hinnata. Toidu seedimine võib võtta enamiku päevast, seega kogu selle seedeprotsessi ajal imendub pidevalt toitaineid kehasse ning samal ajal neid kasutatakse keha poolt ka kogu aeg ära või suunatakse sinna kuhu vaja. See graafik näitab suht hästi, kuidas üks võimalik rasvade salvestamise vahemik toimub:

http://weightology.n…ly/?page_id=319

After meals, fat is deposited with the help of insulin. However, between meals and during sleep, fat is lost. Fat balance will be zero over a 24-hour period if energy intake matches energy expenditure.

Meestel, jah. Naistel tuleb rasv süskaritest kergemini ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> …mingi hormonaalse süsteemi teema.

Pole väga uurinud. Lõppkokkuvõttes eriti oluline ei tohiks olla. Akuutne rasvade salvestamine suhteliselt ebaoluline nähtus.

Süsivesikute ülesanded organismis:

• Energeetiline funktsioon: glükoosi täielik oksüdatsioon süsihappegaasiks ja veeks katab 53….58% inimorganismi energiavajadusest;

• Varuaine: loomsetes organismides on energeetiliseks varuaineks maksas ja lihastes talletuv glükogeen, taimseks varuaineks on tärklis;
• Biosünteetiline: süsivesikute metaboliidid on organismis paljude teiste ühendite süsinikskeleti loomise aluseks;
• Bioregulatoorne: süsivesikud on mõningate hormoonide ja koensüümide komponentideks;
• Struktuurne: biomembraanide ja sidekudede komponendid, nukleiinhapete koostises;
• Kaitsefunktsioon: glükoosi derivaat glükuroonhape osaleb toksiliste ainete ( ka ravimite) kahjutuks tegemises. Antikehade, kaitselimade, verehüübimisfaktorite koostises.

http://www.e-ope.ee/…organismis.html

Glükoosi ja glükogeeni sünteesib keha väga edukalt ka ise. Selleks pole vaja süskareid sisse süüa. Lihasmassi, jõu ja vastupidavuse treeninguteks ja arendamiseks on ilmselgelt mingi hulga tarbimine enamikele inimestele soovitatav, kuid mingitest kindlatest normidest siiski rääkida ei saa.

Ning ka siinjuures on tegemist peamiselt lihaste energiavajaduste rahuldamisega millest sõltub treeningute effektiivsus, mis on ka metsikult subjektiivne. Mitte otseselt rasva või lihasmassi mõjutamine.

Kiirelt imenduvad süsivesikud panevad insuliini ja veresuhkru taseme niiöelda “tantsima”, mis omakorda aeglustab rasvade põletamist ja suurendab nende ladestumist. Kui meie lihased pole valmis vastu võtma neid samu kiireid süsivesikuid, talletuvad nad rasvadena. Eriti tekib see probleem töödeldud toitainetega, nagu nt karastusjoogid, kommid, koogid ja jäätis.

Su jutus on jube palju “Faili”, aga ma proovin siiski vastata.

Sul on väga ähmane mõistmine asjadest. “Kiiresti imenduvad” süskarid võivad veresuhkrut tõsta ja insuliini vallandada aga insuliini tõstab pea samaväärselt ka Valk. Pealegi LAUASUHKUR on “Keskmise kiirusega süsivesik“!!! Ehk pole oluline siin arutelus

Aga pean mainima, et rasvade põletamine lakkab pea täielikult kui insuliini olemasolu tõuseb baastasemest kõrgemale ning rasvade Ladestumine tõesti suureneb. Süsivesikute salvestamine rasvadeks on aga ÜLIMALT HARV NÄHTUS! Kui sa oleksid lugenud uuringuid mida eelmistel lehekülgedel välja tõin siis isegi kogused kuni 300g süsikuid ei põhjustanud praktiliselt üldse nende salvestamist rasvarakkudesse.

Ning peale trenni toimus RASVADE PÕLETAMINE olgugi, et insuliin oli tavapärasest kõrgem.

Miks on töödeldud ainetega probleem suurem? Vähe sellest, et akuutne rasvade salvestamine pole üldse eriti oluline on veel eriti naljakas tuua välja karastusjooke kuna esiteks pole nendes leiduvad süsivesikud nii kiired midagi ning teiseks ei erine oluliselt ka näiteks Dekstroosist (Üks kiiremaid “süsikuid” üldse, kuna on pm. puhas glükoos) mida paljud kulturistid mõnuga endale sisse keeravad.

Loe parem see jutt läbi, siis jõuab rohkem teaduslikult olulist kraami kohale vbl. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

http://weightology.n…ly/?page_id=319

Samas ei tohiks ma siin sõna võtta sel teemal, kuna mulle panevad ju tarkuse pähe suured tähtsad onud ülikoolist. Kes sinu arvates ei tea midagi ja ei ole kursis teaduslike artiklitega. Omamoodi pakub mulle nalja sinu väide, et Sarge võtab oma teadmised pubmed’i artiklitest.

Fakt on see, et ükski mõistlik inimene ei soovita teisel, eriti treenival inimesel, oma päevast energiavajadust katma kiirete süsivesikutega (töödeldud toitained). Mis omakorda hakkavad mängima veel rolli aminohapete omastamisel.

Millegi pärast loen ka mina materjali, mis kirjutanud enamasti ikka ülikooli lõpetanud ning nüüd teadlastena töötavate inimeste poolt. Aga millegi pärast on minu allikad valed (olgugi, et need on pärit maailma suurimast teaduslike artiklite kogumikust) ja sinu omad mitte. Kuigi sa pole neid isegi mitte välja toonud.

Ja Sarge on ka ise öelnud, et loeb pidevalt PubMed’i ning võtab sealt häid uuringuid ja süveneb.

Sinu mõiste töödeldud toiduainetest on totaalselt “Messed up”.

Mis sinu arust valgulisandid on? Mitte-töötlemata? Naturaalsed looduses leiduvad tooted? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – On palju tooteid, mis on täiesti 100% töötlemata ning on väga “kiired” süsikud ning samas on täiesti ülimalt töödeldud tooted, mille GI on ülimadal.

*** Olge nüüd mehed ja ärge põigelge küsimustest kõrvale. Jahute täiesti teistest asjadest.

Insuliin kui selline on suuresti ebaoluline nähtus siinkohal. Saage aru, et nii valgud kui ka rasvad vallandavad metsikult insuliini. Osad valgud isegi rohkem, kui paljud süskarid. Ning kui veel mõlemat koos tarbida siis lendab üldse insuliin täiesti lakke.

So what? Rasvade põletamist mõjutab see ainult Akuutselt, ehk lühiajaliselt. Ning nagu näha minu poolt välja toodud uuringutest, siis peale trenni ei salvestu rasvadeks mitte midagi ning rasvapõletus töötab ka samal ajal kui insuliin on laes.

Ning isegi puhates voodil ning süües ära pool kilo Pastat kus 300g süskareid, ei salvestunud rasvadeks midagi.

Ehk saage lõpuks aru, et need süskarid ei lähe ühegi valemiga sul suurtes kogustes rasvadeks. Seda lihtsalt EI JUHTU tavaolukordades!

No on ikka tegelased koos. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Surutakse GI-d peale, et kiired süskarid on pahad, ise soovitavad kõigil stabiilselt dekstroosi shakedesse panna mille GI on mingi 140 ehk 2+x suurem kui Lauasuhkrul. Naljavennad. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma ei tea kas naerda teie keskpäraste teadmiste üle või nutta, sest tõesti lootsin, et keegi suudab siin foorumis ka normaalselt teaduslikult peale Alan’i ja Gmasteri vaielda. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

*** Olge nüüd mehed ja ärge põigelge küsimustest kõrvale. Jahute täiesti teistest asjadest.

Ma ei tea kas naerda teie keskpäraste teadmiste üle või nutta, sest tõesti lootsin, et keegi suudab siin foorumis ka normaalselt teaduslikult peale Alan’i ja Gmasteri vaielda. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ise sa jätad ka osadele asjadele vastamata.

Energiat saab valkudest ja rasvadest, aga ülejäänud süsivesikute funktsioonide asendamine?

Ise sa tõid ka PubMedi uuringu lihasjõu (biitsepsi näitel) säilimise kohta peale paastumist. Kui rakendatav see praktiliselt on ja kui aktsepteeritav. Meil instituudis ei oleks sellise eest kursuse töödki kirja saanud. Ma seletasin sulle nõrgad kohad kätte. Nii on paljude teiste uuringutega ka, kui ma lihtsalt süveneda viitsiksin.