Tuleb välja, et L-karnitiin jõuab lihasesse, süsivesikutega tarbides
- This topic has 144 replies, 16 voices, and was last updated 13 years, 10 months tagasi by
.
-
Postitused
-
“Ma tahaks näha kuida Holger suhkrut süsivesikutena kasutades võistlusvormi teeb, või üldse noraamlset vormi teeb. Tõestagu ära – hakkan ka suhkrut sööma leiva ja kartuli asmel. Kui ta tõesti seal nii väidab siis on ta pea ika väga kõvasti ära löönud.. “
Kõik süsivesikud on suhkrud. Mis su jutu point on?
Selliste suhtumiste pärast peabki siit ja sealt foorumist vahepeal pause tegema. Kogu see suhtumine igasugu targutajate pärast ajab vererõhu üles. Kalmusel sõitis katus ära oma madala süsivesikute dieedi peal ning ühe võistluse juba magas maha kuna ei saanud hakkama. Eelmine aasta pingutas ka mis kole ja targutas – lõpuks jäi võistlustel viimaseks. Jah tema juttu peame nüüd kindlasti uskuma.
Sa kõigepealt näita mulle, kuidas lauasuhkur verre glükoosina jõudes kuidagi teisiti käitub kui kartulist saadav glükoos ning räägime edasi.
Seda, et imendumise kiirus ja tase, kõigub, veresuhkru tase kõigub, insuliini tase kõigub ning lauasuhkru puhul toimub ka maksaglükogeeni täitmine läbi fruktoosi on siililegi selge. Kuidas see aga negatiivselt füüsilist vormi mõjutaks on täiesti mõistmatu.
Lühiajaline rasvade salvestamine ajutiselt kõrgenenud insuliini tõttu ei oma tähtsust pikas perspektiivis. Selle ma vist tegin sulle juba selgeks. Samuti seda, et lihaste lagundamine on pärsitud juba üliväikse insuliini tõusu puhul.
Mikro-toitainete olemasolu mõjutab küll võistlusvormi tegemist, kuid kuna töödeldud suhkrutes ei saa rääkida erilistest mikro kogustest siis jällegi on nende mõju suht olematu. Mikrodega tegeleb väljaspool suhkru tarbimist.
Jah, vee hulk kehas ning ka glükogeeniga laadimine on faktorid mida arvesse võtta viimastel nädalatel – kuid seda ei saa lihtsalt mõne lausega välja tuua vaid sõltub juba ka treeningust ja muust toitumisest nagu alati.
http://www.ncbi.nlm…./pubmed/9094871
“Surwit and colleagues compared the 6-week effects of 2 hypocaloric diets – one with 43% of the total calories as sucrose (table sugar), and one with 4% of the total calories as sucrose [15]. No significant differences were seen in the loss of bodyweight or bodyfat between the high and low-sucrose groups. Strengthening these results was the use of dual X-ray absorptiometry (DXA) to measure body composition. Furthermore, no differences in blood lipids or metabolism were seen between the groups. It looks like a more sugary intake still cannot override a calorie deficit.”
Kui ikka päevas pea 50% sinu toidust on puhas laua-suhkur ning IKKA POLE mingit vahet sinu keha reaktsioonis, siis ma julgen pakkuda et võib võistlusvormi teha küll, nagu ka paljud teinud on.
Mitte, et nii ekstreemselt üldse seda teha vaja oleks, aga see näitab ilusti, et kui isegi nii ekstreemne lähenemine ei oma negatiivset mõju, siis mida veel siis karta, kui kõigest paarsada kalorit päevas tuleb puhtast lauasuhkrust.
Lisaks veel paar huvitavat uuringut:
Isegi ebanormaalselt suures koguses Pastat korraga süües ei salvestatud rasvadeks pm. mitte midagi. (Kogus vbl 300+g süskareid)
http://www.ncbi.nlm….Pubmed_RVDocSum
“The metabolic response to a pasta meal (5 g dry weight/kg body mass) was studied in six men and six women (matched for age and BMI) in the follicular and luteal phases, following rest or exercise (90 min at 50% VO(2max)). Protein, glucose, and fat oxidation, and net whole-body de novo lipogenesis were computed for 10 h following ingestion of the meal using indirect respiratory calorimetry corrected for urea excretion.”
“No net whole-body de novo lipogenesis was observed in any group in any situation (postrest and postexercise).”
http://www.ncbi.nlm….Pubmed_RVDocSum
“The metabolic response to a 150 or 400 g 13C-labelled pasta meal was studied for 8 h following rest or exercise at low or moderate workload (n 6).”
“Following rest, the 400 g meal totally suppressed fat oxidation (v. 14.1 g following the 150 g meal) and a small amount of glucose was converted into fat (4.6 g)“
“These results indicate that: (1) de novo lipogenesis, which plays only a minor role for the disposal of an acute dietary carbohydrate load, is totally suppressed following exercise, even when a very large carbohydrate load is ingested; “
Seega. Mida te kuradit neid suhkruid kardate ma kurat aru ei saa.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui ikka päevas pea 50% sinu toidust on puhas laua-suhkur ning IKKA POLE mingit vahet sinu keha reaktsioonis, siis ma julgen pakkuda et võib võistlusvormi teha küll, nagu ka paljud teinud on.
Kõik süsivesikud on suhkrud. Mis su jutu point on?
Ära aja sellist amatööri juttu.
Sugugi mitte kõik süsivesikud pole magusad, seega on nende nimetamine “sukruteks” ebakorrektne!
Urmas Tokko, Bioloogia koduõpetaja, lk 17
Kõik süsivesikud on suhkrud. Mis su jutu point on?
Sa kõigepealt näita mulle, kuidas lauasuhkur verre glükoosina jõudes kuidagi teisiti käitub kui kartulist saadav glükoos ning räägime edasi.
Seda, et imendumise kiirus ja tase, kõigub, veresuhkru tase kõigub, insuliini tase kõigub ning lauasuhkru puhul toimub ka maksaglükogeeni täitmine läbi fruktoosi on siililegi selge. Kuidas see aga negatiivselt füüsilist vormi mõjutaks on täiesti mõistmatu.
Seega. Mida te kuradit neid suhkruid kardate ma kurat aru ei saa.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Suhkur ei sisalda ei mineraalaineid ega vitamiine.
Suhkru seedimine viib kehast välja enamiku mineraalaineid ja ka D-vitamiini.
Ära aja sellist amatööri juttu.
Sugugi mitte kõik süsivesikud pole magusad, seega on nende nimetamine “sukruteks” ebakorrektne!
Urmas Tokko, Bioloogia koduõpetaja, lk 17
Arvamuse erinevus.
A carbohydrate – The term is most common in biochemistry where it is a synonym of saccharide. The carbohydrates (saccharides) are divided into four chemical groupings:
monosaccharides, disaccharides, oligosaccharides, and polysaccharides
In general, the monosaccharides and disaccharides, which are smaller (lower molecular weight) carbohydrates, are commonly referred to as sugars.[1]
The word saccharide comes from the Greek word σάκχαρον (sákkharon), meaning “sugar“
Ehk õigem oleks vast siis öelda, et kõik süsikud on sahhariidid. Mis pm. tähendab suhkrut, kuigi okei – keemias vbl peetakse suhkruteks peamiselt mono ja di sahhariide. Seega las olla, see polegi oluline niiväga.
Suhkur ei sisalda ei mineraalaineid ega vitamiine.
Suhkru seedimine viib kehast välja enamiku mineraalaineid ja ka D-vitamiini.
Lause-ehitus veidi kehva. Päris nii ka nüüd ei ole, et võtad lusikatäie suhkrut ning keha on kohe mineraal-ainetest ja vitamiinidest tühi. Ilmselgelt on see faktor mida arvestada, kui tonnide kaupa seda endale sisse kallad, kuid see on asi mida on ka lihtne kompenseerida.
Kaltsiumi, magneesiumi, d-vitamiini ja kaaliumi võtavad paljud niigi toidulisandina juurde ning need on ka põhilised asjad mida palja laua-suhkru tarbimine meie kehast eemaldab.
Vbl kui sinu kogu päevane menüü ongi 2000kcal eest suhkruid ning ülejäänu valgujoogid siis jah on ###### majas. Aga olgem siiski realistid.
Võtame nüüd vahelduseks reaalse elu, kus nö. puhast sukroosi tarbitakse siiski väga piiratud kogustes. Isegi mina, kes ma iga päev saiakesi ja jäätist söön ei tarbi rohkem kui vbl 50-100g jagu sukroosi päevas.
Kui keegi nüüd tõestab, et see 50g lauasuhkrut päevas ei võimalda mul võistlusvormi teha, siis mind huvitaks väga loogika, mis selle taga on.
Neid peamisi mineraale ja vitamiine võtan niigi lisandina juurde + söön juurikaid ja puuvilju, liha ja teraviljatooteid, mis täidavad mitmekordselt enamike mikro-toitainete vajalikkuse mu keha jaoks.
Seletage nüüd mulle lollile, kuidas paar saiakest päevas rikub võimaluse võistlusvormi teha. Seletage teaduslikult ära.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Palun lugege uuesti antud uuring läbi, kus 6 nädalat 43% kaloraažist paljast lauasuhkrut tarbides rasvapõletus ega muud ainevahetuse toimed ei muutunud võrreldes muude süskarite tarbimisega.
Ehk kas see polegi kõige olulisem? Rasvapõletus ja lihasmassi säilitamine?
EHK – Kuidas mõjutab Di-Sahhariidide tarbimine negatiivselt lihaskasvu/rasvade põletamist – olgugi, et uuringud seda väidet ei toeta.
Bla
Sinuga pole üldse mõtet eriti vist rääkida. Sa arvad siiani, et Poliquin teab toitumisest midagi.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sa kõigepealt näita mulle, kuidas lauasuhkur verre glükoosina jõudes kuidagi teisiti käitub kui kartulist saadav glükoos ning räägime edasi.
Seda, et imendumise kiirus ja tase, kõigub, veresuhkru tase kõigub, insuliini tase kõigub ning lauasuhkru puhul toimub ka maksaglükogeeni täitmine läbi fruktoosi on siililegi selge. Kuidas see aga negatiivselt füüsilist vormi mõjutaks on täiesti mõistmatu.
Suhkruga kaldub enamus rohkem sv sisse sööma kui kartuliga ja kartulis on ka hulk soodsate omadustega materjali, mida suhkrus pole.
Isegi erineva dispersiooniastme ja tahkusega rasvad mõjutavad sissesöödavat kogust ja rasvavarumist erinevalt, ja ma ei räägi MCTdest ja kalarasvast mis otseselt ainevahetust mõjutavad. Vbl otsin artikli ka kunagi üles, aga see on paberkujul.
Pubmed pakkus sinu artikli juurde seotud atikliteks näiteks seda, mis näitab tärklist vabapidamisel kõige soodsamaks:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9347402
(ei süvenenud)
Ja muidugi on veel see
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9347402
(Ja see, mis viitab, et aspartaam teeb ikkagi saledaks ja maisisuhkur pontsaks:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2349932)
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9094871“Surwit and colleagues compared the 6-week effects of 2 hypocaloric diets – one with 43% of the total calories as sucrose (table sugar), and one with 4% of the total calories as sucrose [15]. No significant differences were seen in the loss of bodyweight or bodyfat between the high and low-sucrose groups. Strengthening these results was the use of dual X-ray absorptiometry (DXA) to measure body composition. Furthermore, no differences in blood lipids or metabolism were seen between the groups. It looks like a more sugary intake still cannot override a calorie deficit.”
99,99% inimesi ei söö laboris valve all etteantud ja alandatud kalorihulgaga menüüd, vabapidamisel süüakse suhkruga asju rohkem ja kogutakse rohkem rasva, ja see katses kasutatud alakaloraaz ilmselt ka maskeerib menüü erinevuste mõju. Pealegi, mõlemad menüüd tunduvalt kiirel pilgul paras saast olevat.
Isegi ebanormaalselt suures koguses Pastat korraga süües ei salvestatud rasvadeks pm. mitte midagi. (Kogus vbl 300+g süskareid)http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12947429
“The metabolic response to a pasta meal (5 g dry weight/kg body mass) was studied in six men and six women (matched for age and BMI) in the follicular and luteal phases, following rest or exercise (90 min at 50% VO(2max)). Protein, glucose, and fat oxidation, and net whole-body de novo lipogenesis were computed for 10 h following ingestion of the meal using indirect respiratory calorimetry corrected for urea excretion.”
“No net whole-body de novo lipogenesis was observed in any group in any situation (postrest and postexercise).”
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11430771
“The metabolic response to a 150 or 400 g 13C-labelled pasta meal was studied for 8 h following rest or exercise at low or moderate workload (n 6).”
“Following rest, the 400 g meal totally suppressed fat oxidation (v. 14.1 g following the 150 g meal) and a small amount of glucose was converted into fat (4.6 g)“
“These results indicate that: (1) de novo lipogenesis, which plays only a minor role for the disposal of an acute dietary carbohydrate load,
Siis peaks ju rasvavaba menüü superhea saledusgarantii olema
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga ei ole.
ACUTE dietary carbohydrate load. Salvestati rasva ju ka ühe korraga, aga vaevalt ühe söögi mõju kedagi huvitab, pikaajaline protsess huvitab.
is totally suppressed following exercise, even when a very large carbohydrate load is ingested; “See tähendab söögi ajastamist.
Seega. Mida te kuradit neid suhkruid kardate ma kurat aru ei saa.” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hambad, pekk ja tervis siiski endiselt
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Millal see jama ükskord lõpeb ma tahaks teada? Tavaliselt surevad sellised äärmiselt häirivad tegelased varem või hiljem välja, aga antud juhul on vastupidavus nagu prussakal.
Mis teadmistest me räägime, kui mees ei tea, mida keemias suhkruteks nimetatakse? See, et need kõik glükoosiks lagunevad ei tähenda, et neil kõike arvesse võttes sama mõju, et nad on sama asi. Sama loll oleks väita, et inimene ja õun on täpselt sama asi, sest laguneb kunagi samamoodi mullaks.
Suhkruga kaldub enamus rohkem sv sisse sööma kui kartuliga ja kartulis on ka hulk soodsate omadustega materjali, mida suhkrus pole.
Isegi erineva dispersiooniastme ja tahkusega rasvad mõjutavad sissesöödavat kogust ja rasvavarumist erinevalt, ja ma ei räägi MCTdest ja kalarasvast mis otseselt ainevahetust mõjutavad. Vbl otsin artikli ka kunagi üles, aga see on paberkujul.
Pubmed pakkus sinu artikli juurde seotud atikliteks näiteks seda, mis näitab tärklist vabapidamisel kõige soodsamaks:
http://www.ncbi.nlm…./pubmed/9347402
(ei süvenenud)
Ja muidugi on veel see
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://www.ncbi.nlm…./pubmed/9347402
(Ja see, mis viitab, et aspartaam teeb ikkagi saledaks ja maisisuhkur pontsaks:
http://www.ncbi.nlm…./pubmed/2349932)
99,99% inimesi ei söö laboris valve all etteantud ja alandatud kalorihulgaga menüüd, vabapidamisel süüakse suhkruga asju rohkem ja kogutakse rohkem rasva, ja see katses kasutatud alakaloraaz ilmselt ka maskeerib menüü erinevuste mõju. Pealegi, mõlemad menüüd tunduvalt kiirel pilgul paras saast olevat.
Aga sa räägid täiesti kõrvalistest asjadest. See kuidas keegi oma dieedist kinni peab on ei ole siiski otsene tegur mis siinkohal tähtis oleks. Ilmselgelt kui tahad tulemusi, siis pead dieedist kinni pidama, kuid võtame antud olukorras siiski inimesed, kes suudavad ükskõik mis toitumise puhul punktipealt süüa nii nagu kava ette näeb. Olgu see kava siis 50% juurikad või 50% laua-suhkur.
Ning ma ei ole näinud tõendeid, et laua suhkru söömine rikuks kuidagi võistlusvormi tegemise potensiaali. Millistest keemilistest reaktsioonidest me siinkohal räägime, mis takistaks rasva põletamist või lihasmassi kasvatamist eeldades, et toitumise makrod ja mikrod on optimaalselt kaetud?
Siis peaks ju rasvavaba menüü superhea saledusgarantii olema” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Aga ei ole.
ACUTE dietary carbohydrate load. Salvestati rasva ju ka ühe korraga, aga vaevalt ühe söögi mõju kedagi huvitab, pikaajaline protsess huvitab.
Salvestati mõni gramm rasva, mitmesaja grammisest süsivesikute einest. Suhteliselt ebaoluline. Muidugi pika-ajaline protsess on oluline, kuid leian, et see uuring on huvitav kuna palju väidavad siiani, et süskarid lähevad imekergelt rasvaks, kui neid liiga palju süüa. Minu arust ei lähe “ime-kergelt” midagi, ning sööma peab ikka ulme koguseid ühe einega, et midagi rasvadeks läheks.
Pigem tõuseb niivõrd suure süsivesikute laadungi juures otsene sisse söödud rasvade salvestamine kuna keha energiavajadused rahuldatakse süsivesikute poolt ning keharasva põletamise vajadus kaob. Lõpptulemus on sama, aga lühiajaline protsess on pm. vastupidine sellele, mida paljud treenerid jahuvad.
See tähendab söögi ajastamist.Lihtsalt üks lõik uuringust. Ei pea üle tähtsustama. Pm. mingit vahet polnud kas söödi peale treeningut või mitte. Rasvadeks salvestati minimaalselt.
Hambad, pekk ja tervis siiski endiselt” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Hammaste probleemid on reaalsed, kuid pigem on tegemist mitmeosalise probleemiga, kus Rotteri poolt välja toodud näitel langeb keha D-vitamiini ja kaltsiumi sisaldus ning hammaste tervis muutub nõrgemaks. Lisades suhkrute halva mõju hammastel läbi otsese kontakti võib tõesti kehvad hambad tulemuseks olla.
Kuid ka siin pole midagi raud-kindlat. Endal on täiesti terved hambad kuigi 10a sai iga päev 2l cocat sisse kallatud.
Pekk ei sõltu suhkrust ning terviseprobleemid pole universaalselt tõestatud.
Ehk kui neid probleeme võib vältida kompenseerides toitumise muid osasid siis pole tegelikult ju tegemist niiväga probleemidega. Vaid lihtsalt toitumise-stiili eripäradega. Probleem oleks siis, kui liigne suhkru tarvitamine tekitaks probleeme, mida kuidagi elimineerida ei saaks.
Sellest pole ma aga midagi kuulnud teaduslikul tasemel. Tahaks muidugi.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Millal see jama ükskord lõpeb ma tahaks teada? Tavaliselt surevad sellised äärmiselt häirivad tegelased varem või hiljem välja, aga antud juhul on vastupidavus nagu prussakal.
Mis teadmistest me räägime, kui mees ei tea, mida keemias suhkruteks nimetatakse? See, et need kõik glükoosiks lagunevad ei tähenda, et neil kõike arvesse võttes sama mõju, et nad on sama asi. Sama loll oleks väita, et inimene ja õun on täpselt sama asi, sest laguneb kunagi samamoodi mullaks.
On ikka vahe küll, kas süüa suhkrut või leiba. Kasvõi kõige lihtsam näide, et leib hoiab kõhu täis. Ja see on oluline. Niiet lõpetagem see mõttetu arutelu, mis teoorias on.Kirp. Ole kuss, kui arutleda ei oska. Jälle on sinusugune BroScientist toonud välja kõige DEBIILSEMA väite nagu ikka. “leib hoiab kõhu” täis. Esiteks pole see mingi universaalne väide. Mõni sööb pätsi leiba ning on näljane edasi. Mõni teine sööb ühe õuna ning on päev otsa kõht täis. Nälg on liiga keeruline asi, et saaks toidu-aineid vastuvaieldamatult lahterdada.
Mind ei huvita mis mõju erinevatel süsivesikutel on enne verre sattumist. See mõju pole enam seotud otseselt kehakoostise muutmisega. See, kas sul on nälg või mitte ei oma tähtsust. Kui vormi saab samamoodi teha siis on tegemist puhtalt vaimujõu testimisega. Hoopis teine asi.
Asi pole isegi teoorias. Kümned inimesed dieeditavad süües ka võistluste viimastel päevadel kooke jms kraami mida 99.9% väldivad nagu katku. Aga millegi pärast pean ikka siin foorumis võitlema nagu jube ning tundub, et lõpuks pean ka Ise dokumentaali lindistama, kus vormi teen – sest inimesed enne ei usu, kui ise ei näe ja ise ei suuda katsuda.
Ime, et te üldse usute, et Kuu olemas on. Katsuda ju ei saa ning enamik aega ei näe ka.
Sellised copy-paste teadmised ei ole tarkus. Nagu ütles minu füsioloogia õppejõud: selline pealiskaudsus ja süviti mõista suutmatus ei ole tarkus, see on matkimine. Igaüks võib võtta a la Oti massitsükli kava, sealsed harjutused meeldivamate vastu vahetada ja siis sõbrale maha müüa üldse mõistmata, miks need seal nii kirjas on.Põhimõtteliselt nagu impotentsus: jutt on kõva, aga ise midagi luua ei suuda.
Erinevalt sinust ma ikka loen ka mida kirjutan. Tundub, et sinu teadmised on 100% pealiskaudsus, sest jutt mida sa ajad on sobilik 12 aastasele, kes maailmast ei tea veel midagi.
Lõpeta see suurte onude käest info küsimine ja matkimine. Mõtle ise ka veidi oma peaga ning vbl avastad asju millest seni polnud aimugi.
Küsin uuesti.
MILLISEID KEEMILISI REAKTSIOONE TEKITAB LAUASUHKRU TARBIMINE MEIE KEHAS, MIS TÕSISELT PIIRAB MEIE VÕIMET RASVA PÕLETADA VÕI LIHAST KASVATADA? EELDADES, ET TOITUMISKAVAS ON KAETUD KÕIK MAKRO-TOITAINETE JA MIKRO-TOITAINETE VAJADUSED NING MENÜÜD JÄRGITAKSE 100%-lise TÄPSUSEGA.
Siin tuleb vist mängu see, et milline toitumiskäitumine on ratsionaalsem. Jättes selle lauasuhkru menüüsse tuleb jällegi kompenseerimisega rohkem vaeva näha, kui seda oleks vaja teha ilma viimaseta – olgu need aspektid siis füüsilised või vaimsed.
Siin tuleb vist mängu see, et milline toitumiskäitumine on ratsionaalsem. Jättes selle lauasuhkru menüüsse tuleb jällegi kompenseerimisega rohkem vaeva näha, kui seda oleks vaja teha ilma viimaseta – olgu need aspektid siis füüsilised või vaimsed.
Õige.
Siinkohal jõuame aga selleni, et ei ole üldist käitumismalli mida saaks kõigile peale suruda. Ei ole toitumis-stiili, mis kõigile ühtemoodi sobiks. Seega on tobe väita vastupidist.
Kui suurtes kogustes lauasuhkru tarbimisest tekkivaid negatiivseid kõrvalnähte saab suhteliselt kerge vaevaga elimineerida, ning vormi tegemine on pm. sama reaalne – siis miks elimineeritakse selline võimalus täielikult?
Siiani ei ole suutnud keegi vastata mu küsimusele, et mis siis ikkagi selles laua-suhkrus sees on, mis absoluutselt välistab hea vormi tegemise? Kas ta mõne inimese jaoks raskendab vormi tegemist? Absoluutselt jah. Kas ta mõne jaoks kergendab vormi tegemist? Pakun, et samuti absoluutselt jah.
Seega on tema väärtus seotud eelkõige sellega, kui hästi üks või teine inimene suudab antud aine spetsiifilisi omadusi mõista ning vastavalt sellele ka oma menüüd sättida, et saavutada soovitud tulemus.
See, et mõni mees ei jaga üldse matsu lahti kuidas oma tulemusi läbi toitumise korda seada, ei tähenda, et peaks hakkama lampi mingeid toiduaineid välja praakima. Ilmselgelt on algajatel kergem suhkur välja võtta kui puudub enesekontroll ning puudub arusaam mõjust kehale.
Kuid need, kes rohkem teavad saavad ilusti hakkama.
Selliste suhtumiste pärast peabki siit ja sealt foorumist vahepeal pause tegema. Kogu see suhtumine igasugu targutajate pärast ajab vererõhu üles. Kalmusel sõitis katus ära oma madala süsivesikute dieedi peal ning ühe võistluse juba magas maha kuna ei saanud hakkama. Eelmine aasta pingutas ka mis kole ja targutas – lõpuks jäi võistlustel viimaseks. Jah tema juttu peame nüüd kindlasti uskuma.
Seega. Mida te kuradit neid suhkruid kardate ma kurat aru ei saa.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hiljaaegu sa siin ühes teemas väitsid raudkindlalt, et süsivesikuid ei ole absoluutselt vaja, piisab valkudest ja rasvadest.
Miks nüüd risti vastupidist räägid?
Hiljaaegu sa siin ühes teemas väitsid raudkindlalt, et süsivesikuid ei ole absoluutselt vaja, piisab valkudest ja rasvadest.
Miks nüüd risti vastupidist räägid?
EI väida ju vastupidist. Mida sa Rotter nüüd torgid.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Selleks, et keha elus oleks, pole süsivesikuid toiduga saada vaja. Pole elutähtis ühend.
Selleks, et teha optimaalset vormi? Arvatavasti teatud määral vajalik. Kuid ei saa määrata kindlaid koguseid ega ajastust ühtemoodi kõigile. Enda teada pole ka vastupidist väitnud kuskil.
Kuna ilmselgelt madalate süsivesikute dieet hakkab paljudele ajudele (otseselt) siis järelikult ei pruugi see olla mõne jaoks kõige optimaalsem lahendus. Kuna süsivesikute vähendamine rasvapõletust ei paranda laias laastus on tegemist peamiselt “laadimise” ja vee manipuleerimiseks tehtava lükkega.
Sellisel eesmärgil aga pole vajalik pikka perioodi madalate süskarite peal istuda – eriti kui see veel piina valmistab. Mõned päevad on piisav, et esile kutsuda kulturistidele sobilik tühjendus ning siis laadimine, et laval “Punni” minna.
Tore näha niipalju täiskasvanud inimesi siis diskusseerimas. AlanBstad on ainuke, kes viitsib asja süveneda. Rotter lihtsalt torgib ja ülejäänud ei tea asjast midagi ning lihtsalt mängivad lolli… oeh.
Äkki oled sina Maleva see, kes teab vastust küsimusele miks Di-sahhariidide, täpsemalt LauaSuhkru tarbimine mõjutab negatiivselt lihasmassi kasvu ja rasvamassi põletamist, eeldades, et makro ja mikro-toitainete nõuded on optimaalseks arenguks täidetud?
Selliste suhtumiste pärast peabki siit ja sealt foorumist vahepeal pause tegema. Kogu see suhtumine igasugu targutajate pärast ajab vererõhu üles.
Tore näha niipalju täiskasvanud inimesi siis diskusseerimas. AlanBstad on ainuke, kes viitsib asja süveneda. Rotter lihtsalt torgib ja ülejäänud ei tea asjast midagi ning lihtsalt mängivad lolli… oeh.
Ainuke MUNADEGA mees siin foorumis !!!!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Krt sa oled nagu mingi pede kes oma tõekspidamisi kõigile “pähe määrib”. Meeldib süüa saiakesi ja jäätist, meeldib nälgida . ANNA MINNA !!!!
Järelikult tuleks kõikidel dieetoloogidel tunnistused ära võtta sest nad on ju idioodid. AINULT SINA TEAD TÕDE!
- You must be logged in to reply to this topic.
