Tuleb välja, et L-karnitiin jõuab lihasesse, süsivesikutega tarbides
- This topic has 144 replies, 16 voices, and was last updated 13 years, 10 months tagasi by
.
-
Postitused
-
No ma siis söön vähem süsikaid sisse ja kruisingi ainult lihases oleva rasva peal, kui see protsess on veel võimendunud.
Kui mul on valida, kas lihas põletab energiaks rasva või aminohappeid, siis valin igal juhul rasva.
See ei saa ju nii raske olla
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No ma siis söön vähem süsikaid sisse ja kruisingi ainult lihases oleva rasva peal, kui see protsess on veel võimendunud.Kui mul on valida, kas lihas põletab energiaks rasva või aminohappeid, siis valin igal juhul rasva.
See ei saa ju nii raske olla
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Selles suhtes on küll õigus, et pigem alati valida variant, kus keha aminohappeid niiväga ei põleta lihtlabaseks energiavajaduseks. Seetõttu kulturistide võistlusdieedi ajal võib väikene kasutegur olemas olla, kui rasvamassi põletamine veidi paraneb, siis on lootust, et seda vähem kasutatakse aminohappeid energiavajaduse rahuldamiseks. Ning lihasmass säilib paremini.
Aga see on kahjuks veel spekulatsioon.
Huvitav spekulatsioon muidugi. Mida võiks proovida. Samas see 3g L-karnitiini päevas pole ka vist niiväga odav, et min. 6 kuud tarbida.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Rasva oksüdatsioon paranes ilma kaasneva lihase lagunemiseta.
L-carnitine supplementation led to a significant increase in 13C-fat oxidation (15.8% v 19.3%; P = .021) whereas protein synthesis and breakdown rates (3.7 and 3.4 g/kg/d, respectively) remained unchanged, indicating that the increased dietary fat oxidation in slightly overweight subjects was not accompanied by protein catabolism.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15281008
Ja kui ma ei eksi siis oli doos 4g päevas. Tegelikult iseenesest karnitiin väga kallis pole, ainult meil on kirved hinnad. Kui mõni põhjanaaber näiteks seda toodaks, oleks kindlasti teine lugu.. (mmmmanninen)
Rasva oksüdatsioon paranes ilma kaasneva lihase lagunemiseta.L-carnitine supplementation led to a significant increase in 13C-fat oxidation (15.8% v 19.3%; P = .021) whereas protein synthesis and breakdown rates (3.7 and 3.4 g/kg/d, respectively) remained unchanged, indicating that the increased dietary fat oxidation in slightly overweight subjects was not accompanied by protein catabolism.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15281008
Ja kui ma ei eksi siis oli doos 4g päevas. Tegelikult iseenesest karnitiin väga kallis pole, ainult meil on kirved hinnad. Kui mõni põhjanaaber näiteks seda toodaks, oleks kindlasti teine lugu.. (mmmmanninen)
Muutus muidugi kõigest 3,5%.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – aga ei, kasutegur on olemas. Kuid probleem sellega on muidugi see, et ülekaaluline ja arvatavasti vähese lihasmassiga katse-alune polnud ka kõige parem näide. Võistluskulturisti ettevalmistusperioodi ajal, kus viimastel päevadel võib kaloraaž 1000+kcal võrra defitsiidis olla võib tähendada ikka korralikku lihasmassi kadu. Seega oleks huvitav näha, kas L-Karnitiin suudaks lihaseid säästa, pakkudes rohkem energiat rasvamassist… see vääriks uurimist.Meil tundub, et kõik on kallis jah. L-Karnitiin ei tohiks nii kallis olla. Peaks vbl uurima, kust seda saaks. Muidugi eesti toll võtab kõik käest kohe niivõinaa. Mingid steroidid nende jaoks.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Meil tundub, et kõik on kallis jah. L-Karnitiin ei tohiks nii kallis olla. Peaks vbl uurima, kust seda saaks. Muidugi eesti toll võtab kõik käest kohe niivõinaa. Mingid steroidid nende jaoks.” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei tohiks muidugi. Ei usu, et võtab. Karnitiin VEEL ravimi nimekirjas olla ei tohiks. Aga kui nad seda teemat loevad ja avastavad, et see isegi võib toimida..
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Huvitav on muidugi siinkohal see, et kas Kulturistide puhul, kes niigi tarbivad väga suurtes kogustes Valke – pole L-Karnitiini võtmine siiski kasutu?
“L-Carnitine is made naturally in the body from the amino acids methionine and lysine”
Kui keha toodab ise neid aminohapetest ning päevane valguratsioon on piisavalt suur, siis võiks ju spekuleerida, et L-Karnitiini tase peaks kehas olema niigi kõrgem kui tavalistel inimestel, kes trenni ei tee ega suuri koguseid valke ei tarbi. Huvitav oleks näha selle kohta mõndasid uuringuid, kui palju tase erinevate inimeste puhul kõigub ning kas veel ekstra lisandina võttes kasvab tase võrdväärselt olenemata algsest tasemest või mitte.
http://purebulk.com/l-carnitine-base
L-Carnitine Base 100g – 12.75
L-Carnitine Base 1.5kg – $128.00
Suht odav võrreldes eesti hindadega. Nii umbes 5-10x+
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Üks sihtgrupp, kellele karnitiini reaalselt soovitatakse on ikkagi kõrgel koormusel ja suure mahuga treenivad sportlased.
Sa räägid muudkui kulturistidest.. enamus maailma arust pole see isegi sport.
No töövõime kohta ma juba kirjutasin. Kuna rasvade kasutamine leiab aset eelkõige madala intensiivsusega koormuste puhul, siis on vaevalt “vajalik” rasvade põletamist parandada. Ei oma see lõpptulemuses olulist muutust.Kirjutasid, aga valesti
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Rasvade energiaks tarbimise võime mõjutab töövõimet väga palju. Ma ei räägi otseselt karnitiinist, on erinevaid geene mis seda mõjutavad. Neil on töövõimele väga suur mõju. Aga ka selles karnitiini artiklis oli selgelt kirjas, et tunnetatav pingutus vähenes ja ilmselge et selle tulemusel on juba kasvõi kesknärvisüsteem valmis rohkem tööd tegema.
Põleb rohkem rasva aga vähem glükogeeni. Põletatud kalorite hulk on aga see, mis tähtis. Madala intensiivsuse puhul pole töövõime enamasti oluline.Madala intensiivsusega kestvusaladel on just eriti oluline. Kehvad rasvapõletajad pikalt ei jookse.
Nälg aga on liialt keeruline asi mida ei saa päris nii lõdvalt lahti mõtestada.Kehvadel rasva energiaks tarbijatel tuleb nälg väga kiiresti. Seda ütlen küll mälu järgi igiammusest artiklist mingi rasvatarbimisgeeni kohta.
Rasvade tarbimine ei oma praktiliselt mitte mingit mõju rasvapõletusele.Kohe kindlasti omab. Võibolla tahad öelda et ei mõju keha rasvasisaldusele?
Ütleme nii, et vahet pole kuidas sa seda rasvapõletust väänad. Kas paremaks või kehvemaks – energiabalanss dikteerib suuresti asetleidvad muutused.Energiabilanss sõltub töövõimest ja näljast aga ka muudest asjaoludest.
Kuid samas ma võin spekuleerida, et kui puhtalt rasvapõletust arvesse võttes, võib sellel kõigel siiski kasufaktor olemas olla. Kui oleme energiadefitsiidis siis enamik puuduolevast energiast tuleb justnimelt rasvadest.Jõutrenni kestel oled ka defitsiidis ja suur osa energiakulust tuleb rasvadest.
Suht odav võrreldes eesti hindadega. Nii umbes 5-10x+” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Isegi väike vahe.
Meil tundub, et kõik on kallis jah. L-Karnitiin ei tohiks nii kallis olla. Peaks vbl uurima, kust seda saaks. Muidugi eesti toll võtab kõik käest kohe niivõinaa. Mingid steroidid nende jaoks.” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://www.nosterrex.ee/rasvapoletajad/32-…quid-10-l-.html
http://www.nosterrex.ee/rasvapoletajad/34-…lid-200-tk.html
Kirjutasid, aga valesti
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Rasvade energiaks tarbimise võime mõjutab töövõimet väga palju. Ma ei räägi otseselt karnitiinist, on erinevaid geene mis seda mõjutavad. Neil on töövõimele väga suur mõju. Aga ka selles karnitiini artiklis oli selgelt kirjas, et tunnetatav pingutus vähenes ja ilmselge et selle tulemusel on juba kasvõi kesknärvisüsteem valmis rohkem tööd tegema.
Võimalik. Kuna ma pean eelkõige kulturiste ja jõutõstjaid silmas siis neile väga suurt kasutegurit ei näe.
Madala intensiivsusega kestvusaladel on just eriti oluline. Kehvad rasvapõletajad pikalt ei jookse.Väga spetsiifiline nišš muidugi. Ma suht kogu aeg kulturismi ja jõutõstmise lainel, seega ka kirjutan seda arvesse võttes.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kehvadel rasva energiaks tarbijatel tuleb nälg väga kiiresti. Seda ütlen küll mälu järgi igiammusest artiklist mingi rasvatarbimisgeeni kohta.Eks paned lampi?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kohe kindlasti omab. Võibolla tahad öelda et ei mõju keha rasvasisaldusele?Ei. Minu teada see palju sa rasva sisse sööd, ei mõjuta eriti seda palju sa rasva põletad. Sissesöödud rasv läheb enamasti otse rasvavarudesse. Suureneb rasvapõletus siis, kui süsivesikute tarbimine on väga madalale viidud ning keha on vastavalt sellele ka lülitanud kõrgemaks rasvapõletuse kuna energiat ju vaja saada. Vähegi balanseeritud toitumise puhul ei ole kehal mingit vajadust rasvapõletust baastasemest kõrgemale tõsta kuna veedab enamiku päevast kõrgendatud insuliini ja veresuhkru taseme juures.
Kui ka karnitiini abiga rasvapõletus kõrgemaks lükata siis ma ei näe seda, miks peaks sissesöödav rasvakogus oluliselt põletust mõjutama.
Energiabilanss sõltub töövõimest ja näljast aga ka muudest asjaoludest.Mitte päris nii otseselt. Pigem sõltub tehtavast tööst ning sissesöödavast energiast. Ehk muutused töövõimes on ainult niipalju olulised, kui palju muudab see tehtava töö hulka. Nälg on täiesti teisejärguline faktor. Muutused metabolismis leiavad aset alles pikema-ajalise toitumisharjumuste muutmise tulemusena. Lühiajaliselt kõigub ainutl toidu termogeeniline väärtus, mis on täiesti ebaoluline kuna sõltub söödud toidukogusest ning on üleüldse konstantne faktor. (Keha kulutab seedimisele alati praktiliselt täiesti sama koguse energiat sõltuvalt toidu kogusest ja makrode ülesehitusest)
Jõutrenni kestel oled ka defitsiidis ja suur osa energiakulust tuleb rasvadest.Pigem tuleb enamik energiast jõutrenni ajal siiski glükogeenivarudest. Sõltub muidugi tehtava töö intensiivsusest. Madalate raskustega kergelt vehkimine ilmselt glükogeenivarusid väga ei tühjenda. Kui pidevalt seeriate vahel niisama passida, siis arvatavasti jah toimub enamik energiavajaduste rahuldamist läbi rasvapõletuse.
Lihased võtavad raske koormuse puhul ikka kõigepealt anaeroobsed energiatootmismehhanismid ette ja alles siis aeroobsed. Piisav koormus ei pakugi võimalust aeroobseks energiatootmiseks kuna see protsess on liialt eba-effektiivne.
Siinkohal muidugi tulebki karnitiin mängu. Samas kuna jõusaali treening tavapäraselt glükogeenivarusid nii või naa ei tühjenda, siis selle pärast polegi vaja väga muretseda.
Muidugi on üks kasutegur siiski vähenenud piimhappe osakaal. Sest olgugi, et enamik energiat tuleb trenni enda ajal vast glükogeenist, siis karnitiin parandab siiski rasvadest energia tootmist ja seetõttu mingis osas kindlasti glükogeeni kasutamine vähendab. Olgugi, et puuduse pärast ei ole vaja karta, siis glükogeeni kasutamine viib siiski piimhappe tekkimiseni ning see põhjustab muid probleeme trenni effektsiivsuse osas.
Jällegi näen peamist kasutegurit siiski ainult vastupidavusalade tegelejatele peamiselt.
@Samuil. Tänud. Need hinnad juba veidi konkurentsivõimelisemad. Kuid siiski päris kallid. Hmmm…
Krt kogu see kirjutamine on nii laia teema ümber, et poole jutu pealt läks mõttelõng juba sassi. Aga eks Alan leiab kohe nõrgad punktid üles ja toob välja.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pigem tuleb enamik energiast jõutrenni ajal siiski glükogeenivarudest. Sõltub muidugi tehtava töö intensiivsusest. Madalate raskustega kergelt vehkimine ilmselt glükogeenivarusid väga ei tühjenda. Kui pidevalt seeriate vahel niisama passida, siis arvatavasti jah toimub enamik energiavajaduste rahuldamist läbi rasvapõletuse.Lihased võtavad raske koormuse puhul ikka kõigepealt anaeroobsed energiatootmismehhanismid ette ja alles siis aeroobsed. Piisav koormus ei pakugi võimalust aeroobseks energiatootmiseks kuna see protsess on liialt eba-effektiivne.
Siinkohal muidugi tulebki karnitiin mängu. Samas kuna jõusaali treening tavapäraselt glükogeenivarusid nii või naa ei tühjenda, siis selle pärast polegi vaja väga muretseda.
Lgp Archangel. Palun tee endale asjad selgeks.
Sinu teadmiseks, et aeroobne glükolüüs on 19!!! korda suurema ATP toodanguga kui anaeroobne.
Ja kõigepealt toimub aeroobne, siis anaeroobne. Bioloogia ABC.
Kui sa nii vassid ja lahmid, siis kaob igasugune huvi diskussiooni vastu.
Sellest silma kriiskavast vasturääkivusest ei hakka rääkimagi.
Vähegi balanseeritud toitumise puhul ei ole kehal mingit vajadust rasvapõletust baastasemest kõrgemale tõsta kuna veedab enamiku päevast kõrgendatud insuliini ja veresuhkru taseme juures.Milline on vähegi balanseeritud toitumine?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lgp Archangel. Palun tee endale asjad selgeks.Sinu teadmiseks, et aeroobne glükolüüs on 19!!! korda suurema ATP toodanguga kui anaeroobne.
Ja kõigepealt toimub aeroobne, siis anaeroobne. Bioloogia ABC.
Kui sa nii vassid ja lahmid, siis kaob igasugune huvi diskussiooni vastu.
Sellest silma kriiskavast vasturääkivusest ei hakka rääkimagi.
Ära soki… Pidasin silmas pigeb seda, et kehal on lihtsam toota ATP-d anaeroobse meetodi puhul, olgugi, et saadav energia ei pruugi nii suur olla. Aeroobne annab rohkem energiat aga on raskem seda energiat sellegipoolest toota kuna vajab lisaainet – hapnikku. Ning sellega varustamine on piiratud. Ebaeffektiivne vbl vale sõna…
When working at 95% effort these energy pathways are time limited and the general consensus on these times are as follows:
Duration Classification Energy Supplied By
1 to 4 seconds Anaerobic ATP (in muscles)
4 to 10 seconds Anaerobic ATP + CP
10 to 45 seconds Anaerobic ATP + CP + Muscle glycogen
45 to 120 seconds Anaerobic, Lactic Muscle glycogen
120 to 240 seconds Aerobic + Anaerobic Muscle glycogen + lactic acid
240 to 600 seconds Aerobic Muscle glycogen + fatty acids
The result of muscle contraction produces ADP which when coupled with CP regenerates ATP. Actively contracting muscles obtain ATP from glucose stored in the blood stream and the breakdown of glycogen stored in the muscles. Exercise for longer periods requires the complete oxidation of carbohydrates or free fatty acids in the mitochondria. The carbohydrate store will last approximately 90 minutes and the free fatty store will last several days.
All three energy systems contribute at the start of exercise but the contribution depends upon the individual, the effort applied or on the rate at which energy is used. The following graph shows how the energy systems contribute to the manufacture of ATP over time when exercising at 100% effort. The thresholds (T) indicate the point at which the energy system is exhausted – training will improve the thresholds times.
—
Milline on vähegi balanseeritud toitumine?” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Veidi lihtsustatud väide, aga pidasin selle all silmas seda, et ükski makro-toitaine ei ole viidud ekstreemsustesse, mis põhjustaks keha energia kasutamise funktsioonide muutumist, et sellega kohaneda.
Ekstreemsused oleks siis Keto dieet või väga madala rasvasisaldusega dieedid jms.
Balanseeritud oleks see, et kui toidus leiduks piisavalt kõike kolme.
Väga tore ja ilus graafik. Aga mis toimub peale seda max pingutust n 4-10 sec? Või teedki 2h ATP-PC süsteemi peal trenni
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Või sa loed nii, et kui on 1 min, siis on tingimata ainult piimhappe peal? Või on ikka nii, et alguses kasutad ikka aeroobsel glükolüüsil loodud energia ära (seeriatevaheline taastumine, eeldatavasti aeroobne, kuna efektiivsem) ja siis harjutuse ajal keha üritab paaniliselt uut sünteesida (anaeroobselt), mille kõrvalproduktiks on piimhape?
- You must be logged in to reply to this topic.