Tsükliline nälgimine ja tühja kõhuga treenimine

Ei, 6 tundi on see aeg, mille jooksul oma päevased vajadused ära süüa.

See on intermittent fasting. Tean isegi inimesi, kes nii edukalt elavad treenivad. Aga söömisaeg on neil meestel 12 päeval kuni 6ni õhtul.

IF on täiesti normaalne alternatiivne toitumisgraafik. IMO on see ideaalne dieedil olemiseks, vähe ebamugav kui eesmärk peamiselt massi kasvatada.

Paastumine, kui selline on teaduslikult hetkel hallis alas niiöelda. Potensiaalseid kasutegureid on mitmeid, kuid tõendusmaterjali millegi kindla väitmiseks veidi veel vähe. Aga lubab. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Mis puutub lihasmassi kasvu või rasvamassi siis on peamine siiski termodünaamika, seega loeb siiski päevane kaloraaž ning makrode kogused.

Mis selle nö. “dieedi” eelis siis on, on see, et paastudes suurema osa päevast harjub enamike keha paari nädalaga selle uue toitumisrütmiga, mis tähendab, et mõne aja pärast on see 16h-line paastumine peaaegu tähelepanematu nälja poolest. See aga tähendab, et vähem aega ja energiat kulub toidu peale mõtlemiseks/valmistamiseks/söömiseks ja vaim on ka erksam – IMO see vaimne selgus, mis kaasas käib on ideaalne, et koolis/tööl edukalt tegutseda – sest kui viimane eine on vahetult enne und, siis ongi 8h paastutud enamvähem magades (Noh, niipalju, kui saad toidu seedimist paastumiseks lugeda, lol) , siis töötad veel 8h ja söödki alles kodus – kogu tööpäeva saad keskenduda tööle/koolile. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ning siis kui lõpuks sööma hakkad, võid süüa põhimõtteliselt end või lõhki, sest kogused mida endale lubada saad on niivõrd palju suuremad, kui varem harjutud, et valdav enamus inimesi ei suudagi alguses kõike ära süüa. Kujutage nüüd ette, et olete dieedi peal ja võite süüa niipalju, et lihtsalt ei jõuagi rohkem sisse pressida. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Paar asja mida võiks meeles pidada. Teadusliku materjali põhjal ei saa väita, et Paastunud treening oleks ideaalne lihaskasvu seisukohalt. Martin Berkhan ütleb seda ka ise ning soovitab ca. 10g BCAA-d enne trenni. Mis on okei soovitus, aga IMO kallivõitu. 10-20g tavalist valgupulbrit on vähe odavam lahendus.

Jah, see hästi natuke võib paastumist nö. segada – aga kuna teaduslik tõendusmaterjal paastumise kasulikkuse kohta on niigi veidi piiratud, siis IMO ei ole mõtet selle üle pead vaevata.

Üleüldse on see pigem selline, pisike märkus – sest harrastaja jaoks ei oma see IMO mingit tähtsust, kas treenida paastunult või võtta veidi valke sisse. Jah, mingi vahe saab olema aga mitte oluline ning vaevalt keegi mingit vahet tulemustes näeb kuna lihaskasv on niigi väga aeglane protsess ja tulemusi raske mõõta.

Ma ise kasutan IF-i dieedil olles. Kuigi ma täpselt millestki kinni ei pea. Umbkaudselt lihtsalt hommikuti mitu tundi ei söö ja alustan söögiga alles pärastlõunal millalgi. Täpseid tunde ei viitsi lugeda. Ning see 16/8 lahendus on ka vaid Martini enda valik – ideeliselt võib nende tundidega vabalt veidi mängida. Aga see 16/8 on hea kuldne kesktee, kus paast ei ole liiga pikk ning toitumisperiood ei ole ka liiga lühike.

Tsükliline paastumine kindlasti ei sobi inimestele, kellel on oht söömishäire väljakujunemiseks.

Aga üldiselt on see selline tehtav asi küll. Kas ka mingi “imerohi” – ei tea. Pigem tuleb arvestada individuaalseid erinevusi.