Trenn ning toitumine – palun nõuandeid

Kas see teooria on ikka nii lihtne? Siin üks mees testis 5000kcal päevas kolm nädalat ja matemaatiliselt pidi juurde võtma 7,3 kg, aga võttis ainult 1,3 kg. Kuhu see ülejäänud 6 kilo jagu energiat kadus?

http://live.smashthefat.com/why-i-didnt-get-fat/

Kas see teooria on ikka nii lihtne? Siin üks mees testis 5000kcal päevas kolm nädalat ja matemaatiliselt pidi juurde võtma 7,3 kg, aga võttis ainult 1,3 kg. Kuhu see ülejäänud 6 kilo jagu energiat kadus?

http://live.smashthefat.com/why-i-didnt-get-fat/

Ylejäänud energia kadus otseteedpidi WC-sse, suuremad söögikogused – suuremad kogused WC-s.

Aga mis mõtet on siis üldse rääkida termodünaamika seadusest toitumise puhul? Söö rohkem kui kulutad, lahuta sellest WC-sse jõudnud energia ja kui siis on lõpptulemus miinuses, siis võtad alla? Kui suur vahe on sellel seadusel, kui seda rakendada kindla toitumikava ja suvalise toitumise puhul?

Aga ta pidi uue testi tegema septembris, seekord kiireid süsikaid üle süües, ootan selle tulemuse ära.

Ei oska sulle lühidalt vastata seepärast kirjutan pika jutu kogu teemast. Äkki keegi leiab midagi kasulikku kogu jutust. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Termodünaamika põhimõtetest on mõtet rääkida sellepärast, et inimesed kujutavad endale igasugu asju ette, mis nende kaalulangetust justkui paremaks/kehvemaks teeks. Tavaline inimene ei oma vastavaid teadmisi ega ei oma mingit meditsiinilist varustust, et enda kehasiseseid protsesse jälgida – ometigi arvatakse, et on täiesti okei lambi teooriaid luua puhtalt enda käe all vaatlemise tulemustena. Puuduliku informatsiooni ja puudulike teadmiste baasil jahutakse siis mingid X seletused kokku miks kaal langeb või lange ning “müüakse” see uute “toitumislähenemiste” pähe ullikestele maha.

Miks keha ühte või teistpidi käitub on teaduslikult suhteliselt selge, lihtsalt väljaspool laboreid raske täpselt mõõta ja analüüsida. Inimestele paljudele see muidugi ei meeldi. Kuna nad ei suuda enamikke reaktsioone mõista siis tekib vajadus seletada mingite absurdsete väljamõeldud teooriatega.

Inimesed saavutaksid stabiilselt paremaid tulemusi kui nad oleksid paremini kursis keha ainevahetuse põhimõtetega, toidu koostisega ning ei pööraks niipalju tähelepanu lühiajalistele muudatustele. Näiteks ise enamuse aasta esimesest poolest olin dieedil ning absoluutselt ei kottinud, et vahest ühe päevaga +3kg tuli, või järsku ühel nädalal oli kõhul +4cm jne. Teadsin, et mu toitumine/aktiivsus on paigas ning igasugu jooksvad kõikumised ei oma mingit praktilist tähtsust ja võib suht vabalt ignoreerida. Saavutasin oma eesmärgid suht stressivabalt ja kordagi ei olnud tunnet, jumal küll, mis nüüd toimub.

Paar korda võttis puhtalt kogemuse tõttu karbi lahti, kui nädal aega ajasin kõike suust sisse mis läks – jäätised, saiakesed, burgerid, pitsad jne -, oma +1000-2000kcal päevas üle normi, ning kaal ei muutunud praktiliselt üldse. Mõni teine oleks vbl hakanud leiutama igasugu ideid ja teooriaid, et mis nüüd toimub ja oh jumal küll ja pagan, nüüd on kõik sassis ja bla bla bla. Ma võtsin asja stoilise rahuga ning tuletasin meelde neid samu potensiaalseid faktoreid, mis kõik kaalu võivad lühiajaliselt mõjutada. Süda rahul jätkasin oma tegevust nagu midagi poleks muutunud.

See ongi point mida ma tahan öelda. Pange oma toitumise kaloraaž paika, toitaineid vastavalt keha vajadustele ning arvestage oma üldise aktiivsusega. See on põhiline, mis mõjutab tulemusi. Kui lühiajaliselt ei saa aru, mis toimub siis võite lisaks arvestada erinevate toiduainete soolasisaldustega ning sellega seotud veekaaluga. Samuti toidu kogumassi ning kiudainete sisaldusega, mis mõjutavad toidu massi soolestikus. Süsivesikute hulk ning jälle veekaal.

Jälgige tulemusi pikemas plaanis ja vajadusel tehke muudatusi kaloraažis/toitainete kogustes/aktiivsuses, kui on näha selge trend, et muutused ei toimu teile sobivas suunas. Paar päeva ei oma mingit väärtust. Nädal juba midagi omab. Kaks nädalat oleks veelgi parem, et aimu anda kuidas asi töötab. Endiselt pidage silmas neid asju, mis võivad lühiajaliselt teid segadusse ajada. Kui kaks nädalat on kaal rahulikult kukkunud ja siis ühe päevaga viskab +2kg, siis ilmselgelt ei ole mõtet häirekella lüüa ning kogu toitumist pea peale pöörama hakata. Nii lühikese ajaga ei saa tegelikke olulisi muudatusi rasva/lihasmassi osas toimuda.

Kui näiteks kaloraaž millega te mitu kuud kaalu langetasite enam kuu aega pole töötanud (põhjuseid on mitmeid) siis ei ole mõtet hakata otsima ime-lahendusi, vaid tuleb lihtsalt teadvustada, et keha saavutas balansi ning tuleb teha vajalikke muudatusi. Kärpida kaloraazi veelgi, või tõsta aktiivsust.

—

Vean kihla, et see treener, kes hakkab suures koguses kiireid süskareid tarbima saavutab korraliku kaalutõusu selle 21 päevaga. Peamiselt selle tõttu, et laeb ennast pidevalt täiesti üle, mitu kilo juba sealt ning lisaks suure tõenäosusega muudavad niipaljud kiired süskarid ta uimaseks, kui ta just eriti aktiivse elustiiliga ei ole. Uimasus võib väljenduda aga üldise energiakulu langusega ning jälle kaal võib rohkem tõusta.

Kokkuvõttes vahib tavainimene suu ammuli ning teeb märkmeid, et oi bljä, mis toimub. Kõigi eelduste kohaselt ma haigutan selle jura peale.

Mida te nüüd kirjutasite siia – sellist, “millest keegi midagi kasulikku leida võiks” ?

Andkem ikka konkreetsed ja lihtsad lahendused: mitu viilu kirde saia, palju majoneesi, jne ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

OT: kui ise loed millegi kohta suhteliselt spetsiifilist teavet, kas eeldaks, et usaldusväärsuse huvides võiks see olla grammatiliselt korrektne ja argoovaba?

See mida inimesed kasulikku leida võivad sõltub juba inimestest endist. Kindlasti mõni teab rohkem ja mõni vähem. Konkreetseid ja lihtsaid lahendusi sinu näite kujul ei saa üldises toonis pakkuda, vajalik on inimeste spetsiifikaga tutvumine.

OT: pole aimugi mis asi on “argoovaba”, aga mistahes teksti grammatika korrektsus loeb minu arust vaid teatud tasemini. Mõttetu on eeldada igaühelt filoloogi tasemel õigekirja tundmist. See näitab vaid inimese viitsimist keele-reegleid selgeks õppida ning ei ütle midagi tema teksti sisu väärtuse kohta. Väga tore, kui mõni kirjutab veatult, aga minule see eriti muljet ei avalda, rohkem huvitab MIDA ja MILLEST kirjutatakse. Suuremad kirjavead võiksid muidugi olemata olla, sest täiesti slängis või muidu vigases tekstis kirjutamine näitab hoolimatust oma kirjatüki vastu. Aga pisemad detailid nagu iga koma õiges kohas või absoluutselt iga lause ülesehitus reeglite järgi… – see ei ole nii oluline. Kui on enamvähem soravalt loetav ning lause mõte ei muutu, siis andku minna.

1. https://et.wikipedia.org/wiki/Sl%C3%A4ng

2. Näiteks “potentsiaalne”.

?

Mis selle “potentsiaalne” sõnaga on? Pole mingi släng ega ebakorrektne kasutus. Tavaline sõna nagu iga teine. Või okei, kui väga spetsiifiliseks minna siis jah – võid seda slängiks pidada, kuid ma ei näe pointi niiväga lahterdamisel.

Pole ta niivõrd silmatorkav sõna minu arust, et peaks kuidagi eraldi välja tooma.

Aga võib-olla sinu jaoks on. Sa veidi vanem inimene.

Holger, olete võtnud kirjutada paljudest olulistest asjadest. Hinnatav.

Püüdkem teha seda veelgi korrektsemalt, et ka minusugused nokkijad täis rahulduse saaks:)

“Vahest” vs “vahel”, näiteks, on päris suur vahe – sisulise poole pealt.

“Enda kogemustest võin öelda, et kuigi vahest tahaks justkui kauem magada,..”

Fair enough .. kuigi, pigem saada siis kõigepealt mulle ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Teine osa tal kah tehtud, nüüd sõi põhiliselt süsikaid, võttis 7 kg juurde ja vöökoht läks paksuks.

http://live.smashthefat.com/5000-calorie-carb-challenge-day-21/

Ise lisasin kah üheks kuuks leiva tagasi menüüsse ja võtsin kuu ajaga 5 kg juurde, kõik pekina vöökohale. Haige teema see ikka.

Hah, ära tee nalja mees. Kulturistid võtavad ühe banketiga ligi 10kg juurde, arvad, et kõik pekk või? Ei see pekk sull nii lihtsalt tule ning törts leiba siia sinna ei kasvata sulle mingit 5-t kilo pekki.

Parem loe see läbi:

http://www.kaalustalla.ee/blogi/kehakaalu-koikumised/