Treeningute alustamine
- This topic has 10 replies, 7 voices, and was last updated 20 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere, alustasin aeroobse treeninguga ning eesmärgiks on rasvaprotsendi vähendamine. Söömine on korras, (5x päevas kaloraa? väheneb iga söögikorraga, nii, et hommikul tuleb ca 1000kcal, aga õhtul veidi üle 100) kuid tahan teada, kuidas suurendada aroobset koormust, et treening kõige efektiivsem oleks. Olen kuulnud, et liiga kiire koormuste tõstmisega harjub organism ära ning seetõttu ei kasutata ära kogu potentsiaali, mis on kättesaadav normaalsel koormuse tõstmisel.
Seda, mis asi on normaalne koormuse tõstmine ma teada tahangi. Praegu teen 2x nädalas 20min rattasõitu (pulsisagedusel 125-130), kuid kindel on see, et see jääb väheks. Kuidas siis koormuseid tõsta? Kas enne tõsta treeningkordade arvu ja siis nende pikkust või vastupidi? Kui suur peaks olema see pikkuse või arvu suurendamise “samm”? Kui tihti seda “sammu” astuda? Minu eesmärgi juures(rasvapõletus) ei ole vist tarvis intensiivsust tõsta?
Muidugi võiks üheks treeningu osaks olla ka jõusaal, kuid praegusel hetkel on see välistatud.
Ette tänades
Kaloraazi kärpimine on viimane mida teha, kui võimalik siis ikka tõsta treeningkoormust, ise tõstan iga nädal 5 minuti kaupa aeroobset, selline muutus ei ?okeeri organismi ning enda vaim harjub ka sellega. Ei ole mõtet mingit kiiret ega trastilist muutust teha. Kui füüsiliselt keha ei väsi ära siis vaimselt lõpuks ikka kiilub kinni, nii, et kõike tuleb teha mõistusega.
Tõstan iga nädal pikkust 5 minuti kaupa. Kui pikaks siis üks treening peaks lõpuks minema? Üle 45 minuti ei pidanud jälle enam efektiivne olema. Ja millal treeningute arvu suurendada?
Aeroobset võid täitsa lambist 30, 45 või 60 min teha. Ei pea kestust järk-järgult tõstma. Vastavalt võimete kasvule kasvab lihtsalt tempo.
Tervisespordi seisukohalt on on optimaalne see väikseim koormus,mis annab suurima effekti.Paljud arvavad ekslikult ,et mida rohkem ja suurema koormusega treenida,seda parem on tulemus.See reegel kehtib ainult teatud füsioloogilise piirini,mille ületamisel tulemused enam ei parane,vahel isegi halvenevad.
Treening peab olema täielikult aeroobne,et organismi kõik koed oleksid 100% varustatud hapnikuga,s.t.,mitte mingit hapnikuvõlga ei tohi tekkida.Aeroobne ainevahetus on 60-75% maksimaalsest hapnikutarbimise võimest,millele vastab pulss 170 miinus vanus.Just sellise pulsisagedusega treenimine arendab organismi aeroobset võimekust,mis sisuliselt näitab organismi füüsilist töövõimet ja on vastupidavuse füsioloogiliseks aluseks.
Pika jutu lühike kokkuvõte on järgmine:organismi töövõime paranemisel tuleb joosta,vändata,ujuda üha kiiremas tempos,et pulss oleks etteantud piires.Kui pulss väljub etteantud tsoonist,näitab see,et organismi töövõime ei ole veel paranenud.
Huvitav!
Tahaks vastu väitta!
Mina saan asjast aru sedasi, et kui anda teatud lihastele koormust ja tekitada sinna “piimhapet” siis piisavalt pikalt, minimaalselt 60 min. Sellega saadetakse ajule signaal “meil on siin täielik jama selle lihasmassi ja jõudlusega”. Pingutusest tekivad minirebendid = valu + signaal “jamad” Tulemuseks lihased hakkavad kasvama. Kokkuvõtteks anaearoobne treening.
Alustasin pool aastat tagasi jooksmisega tegin endale kõvasti haiget (loll ja tormakas) Käisin südame, närvi, kõrva, spordi jne arsti juures ja sain teada, et minu kollabeerumised ei ole muud kui ülepingutus ja stress.
100 päeva puhkust ja basseini tund ujumist. 4 kuuga 1250m pealt sain 2400 m
Edasi paar kuud rahu ja juuni 2005 alustasin 10 km juuksuga algul 60 min ja täna tegin jälle uue rekordi 51min 06sek… Keskmine puls 160 691kcal ja rasva osakaal treeninguks vajalikust energiast 35%. Sellel suvel olen jooksnud iga ca kolmas päev 10km ca 300 km.
Ei klapi hästi see jutt, et tasakesi ja pikka-mööda.
Ei soovita kellelegi neid üleelamisi ja kokkukukkumisi aga väiksema koormusega treenides ma vaevalt präegu sellisel tasemel oleksin.
Mul on super tervis, ei mingeid põlvevalusid ega peavalusid ega kollabeerumisi enam pole olnud.
Sihuke küsimus.
Missugune vereproov näitab organismi treenitust või õigemini võimelisust tip-treenituks saada.
Olen kuulnud, et treenerid lasevad oma kasvandikel lisaks koormustestile ka mingi vereproovi teha, et selgitada välja, kas on mõtet tolle tüübi peale aega ja aju rakke raisata või pole sealt lootustki midagi saada?
Polar Fitnessi testiga sain tulemuseks 56 (38 a/73kg/1,81m) ja sõnades väljendudes exellent aga seda ma väga tõsiselt ei võta kuna testi tulemusega kannatab mingil määral manipuleerida.
- You must be logged in to reply to this topic.