Treeningud liigeste tugevdamiseks
- This topic has 12 replies, 6 voices, and was last updated 15 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere,
Milliseid harjutusi võiks jõusaalis teha, et liigeseid (ja liigeseümbruseid) tugevdada?
Kas on olemas mingi kindel loogika, kuidas liigestele trenni teha? Minu loogika ütleb, et väikeste raskustega, palju kordusi. Kas see võib nii olla?
tänud ette vastuste eest!
Ma pakuks et just suurte raskustega, aga kus see piir on, kus koormus arendamise asemel lõhkuma hakkab, seda ei tea.
Liigesed arenevad v2ga aeglaselt. Palju aeglasemalt kui luustik ja lihaskond. Seega kiiresti raskusi ja koormust t6stes v6id hoopis karuteene teha.
Mul on 6laga nii… surumist kannatab juba pikemat aega teha kuni 128kg kangiga… aga kui panen peale 130kg on 1-2 trenni p2rast juba 6lavalud ja tuleb j2lle langetada 110-120kg peale raskus. Olen isegi surunud 6x135kg aga p2rast seda ei lubanud 6lg paar n2dalat korralikku trenni teha.
Nonii, tundub, et keegi ei oska mu küsimusele vastata.
Üks kirjutab, et ei tea ja teine, et surub rinnalt 128 kg.
Kas siis tõesti keegi ei tea sellest teemast midagi? Ma võin natuke kaasa aidata: üks harjutus võiks olla näiteks jõuaparaadiga, millel istudes liigutad 90-kraadi all olevaid jalgu sirgeks. See tugevdab küll põlveümbruseid. Lisaks teeb seda jalapress. Küsimus on aga korduste ja seeriate arvus ja raskuste suuruses. Et kas võiks olla pigem rohkem seeriaid ja korduseid ja väiksemad raskused või vastupidi. Oletame, et mul on liigesed nõrgad – kumb oleks õige variant?
Ma vist ei tea mitte ühtegi korv – või võrkpallurit, kellel poleks kunagi põlvedega probleeme olnud. Seega võiks ju käesolev teema paljudele huvipakkuv olla.
Ma usun, et siin foorumis käib palju pallureid, sest jõusaal on nende spordialade puhul ülioluline teema.
Nonii, tundub, et keegi ei oska mu küsimusele vastata.Kas sa oskad mulle vastata, mis on elu mõte ?
Kindlasti on siin foorumis palju rahvast, keda see huvitaks.
Ma võin natuke kaasa aidata: üks harjutus võiks olla näiteks jõuaparaadiga, millel istudes liigutad 90-kraadi all olevaid jalgu sirgeks. See tugevdab küll põlveümbruseid.See olevat põlvele halvem kui kükid, aga paljud teevad seda just siis kui põlved haiged ja ka kiidavad.
Nii et ei olnud väga abiks.
See olevat põlvele halvem kui kükid, aga paljud teevad seda just siis kui põlved haiged ja ka kiidavad.Nii et ei olnud väga abiks.
Jah, taastusravispetsid tõesti seda harjutust suurte raskustega ei soovita. Samas kui põlve ümbert lihased juba eelnevalt põlve stabiliseerivad, on väga ok. Ehk ei ole nii, et üks harjutus ja üks koormus on parim kõigile. Eelkõige ka vigastuse puhul alustatakse kergemast, isomeetrilistest harjutustest, ja siis lisatakse jõutreening. Ses suhtes on ju liigeste suhtes ka loogiline, et ta suudaks igas olukorras oma stabiilsust säilitada, nii püsivas koormuses, vastupidavuses, kui jõus. Seega tuleb neid kõiki ka treenida.
In humans, cross-sectional data suggest that habitual long distance running (>5 years) is associated with a markedly greater cross-sectional area (22%) of the Achilles tendon compared with that of non-runners (Rosager et al. 2002; Magnusson&Kjaer, 2003; Kongsgaard et al. 2005).
An increased tendon cross-sectional area would reduce the average stress of the tendon thereby decreasing the risk for accute tensile tendon rupture.
At the same time it has been shown that resistance training for 3 months induced marked changes in the material properties of human tendon in the absence of any tendon hypertrophy (Reeves et al. 2003a,
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. http://jp.physoc.org/content/586/1/71.long
Kommentaariks siis veel, et juba vigastatud kõhr, näiteks põlves ja puusas toitub ja paraneb ainult läbi difusiooni, ehk vajab pidevat liikumist, kus loogika ütleb, et seal tõesti on tähtsam pikaajalisem suhteliselt kerge treening.
Loodan et oli abi.
In humans, cross-sectional data suggest that habitual long distance running (>5 years) is associated with a markedly greater cross-sectional area (22%) of the Achilles tendon compared with that of non-runners (Rosager et al. 2002; Magnusson&Kjaer, 2003; Kongsgaard et al. 2005).Surpisingly, however, a total training stimulus of ∼9 months of running in previously untrained subjects did not result in tendon hypertrophy of the Achilles tendon
Hüpertroofia jooksmisel võtab ikka krdi kaua aega
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Oot mida sa õpid ? Valisid enda vajadustest lähtuvalt ?
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja kükki saab ka väikese koormusega (keharaskusega) teha.
Surpisingly, however, a total training stimulus of ∼9 months of running in previously untrained subjects did not result in tendon hypertrophy of the Achilles tendonHüpertroofia jooksmisel võtab ikka krdi kaua aega
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Oot mida sa õpid ? Valisid enda vajadustest lähtuvalt ?
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja kükki saab ka väikese koormusega (keharaskusega) teha.
Füsioteraapia
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Võib öelda jah, et enda vajadustest.Just, kükki võid staatilisena ka teha. Nii et mõiste kükk on väga lai.
Kas sa oskad mulle vastata, mis on elu mõte ?Kindlasti on siin foorumis palju rahvast, keda see huvitaks.
Muidugi oskan vastata: elu mõte on loomulikult saada teada, kuidas tugevdada liigeseid, et vältida sportimisel nende vigastamist.
Tänud vastuste eest, juba hakkab looma!
“>Leia turult või kaltsukatest endale vanakooli pehme nahksaapaga uisud ja hakka nendega jääl käima – pöia teeb üsna ruttu tugevaks. Põlvedele on selline harjutus, et istud maha, sirged jalad ees kergelt harki, pöörad pöia väljapoole ja siis tõstad jalga õhku (10 korda üht jalga, 10 korda teist jne), 5 seeriat näiteks, märksõna jumpers knee.
Kas sa oskad mulle vastata, mis on elu mõte ?Mina oskan – Elu mõte on areng. Seda nii raku kui universumi kui igal tasemel mis jääb sinna vahele.
Nonii, tundub, et keegi ei oska mu küsimusele vastata.Oletame, et mul on liigesed nõrgad – kumb oleks õige variant?
Mis puutub liigestesse siis niisama harjutusi tehes ei tugevne nad eriti kiiresti. See võtab aastaid.
Selleks et midagi kiiremini muutuks osta bioglükosamiini ja söö seda paar tabletti päevas juurde.
Mina oskan – Elu mõte on areng. Seda nii raku kui universumi kui igal tasemel mis jääb sinna vahele.Mis puutub liigestesse siis niisama harjutusi tehes ei tugevne nad eriti kiiresti. See võtab aastaid.
Selleks et midagi kiiremini muutuks osta bioglükosamiini ja söö seda paar tabletti päevas juurde.
Glükosamiin on tore küll, aga ainult sellest ei pruugi aidata:
Glükosamiin ja kondroitiin ja jm glükoosaminoglükaanid ei pruugi üldse liigesesse piisaval hulgal kohale jõuda, kui liigeses on kehv permeabiilsus, ehk nö ainevahetus. Seda saab just kerge koormuse ja pikkade seeriatega parandada. Kaua võtab see tõesti, aga siiski.
- You must be logged in to reply to this topic.