Treening sõudeergomeetri võistluseks?
- This topic has 22 replies, 12 voices, and was last updated 17 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
Jõuluturniir 2007 Margus Hunt 1.16,9….Ott Kiivikas 1.22,8
Jõuluturniir 2006 Margus Hunt 1.18,5…Ott Kiivikas 1.26,6
Kõige tähtsam 1000m puhul on tugev tahtejõud
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>loe lisaks: blog.concept2.ee
Eelmine aasta saavutasin 4. kuuga 1000m aja 2:55,4 ehk 1:27,7/500m keskmine
näis, kuidas sellel aastal läheb.
Ma ise sõuan lühemaid distantse, 500m nimelt, ma teen 3x nädalas 30sek/1min r intervalle, iga kord 15 intervalli.Aga 1000m on juba hoopis teine asi, seal sul ei ole vaja niivõrd kiirust ja plahvatuslikkust, kuivõrd juba vastupidavust ja laktaaditaluvust.Ma arvan, et vastava kiiruse arendamine ei tohiks probleemiks olla, hoopis teine asi on seda kiirust ka hoida selle ~3 minuti jooksul.Pigem sa tee pikemad intervallid ja pausid, ntx. 500m/30s r ning üle poole tunni ei ole mõtet minna.3x nädalas oleks normaalne, jõusaali pead vähemaks võtma selle arvelt.Usun et jõusaali arvelt vähemaks pole mõtet võtta, sest praegu käin 2 korda nädalas jõusaalis. 2 korda nädalas jõusaali ja 3 korda nädalas käiks intervalle sõudmas. Peaks olema piisav koormus.
Kõige tähtsam 1000m puhul on tugev tahtejõud” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
loe lisaks: blog.concept2.ee
Eelmine aasta saavutasin 4. kuuga 1000m aja 2:55,4 ehk 1:27,7/500m keskmine
näis, kuidas sellel aastal läheb.
Tahtejõudu on kõvasti:)
Aga sõude-ergomeetril on ju raskuse/koormuse määramise astmestik, ja mõnel ergomeetril omamoodi raskus teisel sama näitaja juures teine tegelik koormus.
Siis ei saa ju võrrelda, et vot sõidan 500m Xajaga, kui ei tea, mis koormusest jutt käib.
Aga sõude-ergomeetril on ju raskuse/koormuse määramise astmestik, ja mõnel ergomeetril omamoodi raskus teisel sama näitaja juures teine tegelik koormus.Siis ei saa ju võrrelda, et vot sõidan 500m Xajaga, kui ei tea, mis koormusest jutt käib.
Ei ole nii. Kindla distantsi läbimiseks pead suutma rakendada teatud hulga energiat. Selle kangi abil saab muuta labade nurka ning sellest sõltuvalt muutub hooratta pidurdus. 1 astme puhul pidurdavad labad kõige vähem ja 10 astme puhul kõige rohkem, kuid kiirus ei sõltu absoluutselt sellest. Kiirus sõltub ikkagi sellest, millise pidurdusastmega suudad sa kõige rohkem jõudu sisse panna. Ntx 1 astme peal peab tegema väga palju tõmbeid/minutis, et normaalse kiirusega liikuda, selline vehkimine aga raiskab jõudu ning pealegi on tõmme nii kerge, et kohe tunned, kuidas jõud läheb tõmbest mööda.
Tõsi on aga see, et ühe ergomeetri 10 aste võib olla teise ergomeetri 8 aste. Selleks, et neid omavahel võrrelda, saab monitori pealt vaadata drag factorit, mis on reaalne takistuse näitaja. Ning selle abil võid ka kahe kõrvuti seisva ergomeetri takistuse panna identseks.
Aga kõige tähtsam, 500m kiirus ei olene sellest kangi asendist. Lihtsalt igaüks peab leidma omale optimaalse asendi. Võistlustel on see 1000m distantsi puhul enamusel vahemikus 5 – 8, 500m puhul kasutaksin ise võimsamat astet.
Ei ole nii. Kindla distantsi läbimiseks pead suutma rakendada teatud hulga energiat. Selle kangi abil saab muuta labade nurka ning sellest sõltuvalt muutub hooratta pidurdus. 1 astme puhul pidurdavad labad kõige vähem ja 10 astme puhul kõige rohkem, kuid kiirus ei sõltu absoluutselt sellest. Kiirus sõltub ikkagi sellest, millise pidurdusastmega suudad sa kõige rohkem jõudu sisse panna. Ntx 1 astme peal peab tegema väga palju tõmbeid/minutis, et normaalse kiirusega liikuda, selline vehkimine aga raiskab jõudu ning pealegi on tõmme nii kerge, et kohe tunned, kuidas jõud läheb tõmbest mööda.Tõsi on aga see, et ühe ergomeetri 10 aste võib olla teise ergomeetri 8 aste. Selleks, et neid omavahel võrrelda, saab monitori pealt vaadata drag factorit, mis on reaalne takistuse näitaja. Ning selle abil võid ka kahe kõrvuti seisva ergomeetri takistuse panna identseks.
Aga kõige tähtsam, 500m kiirus ei olene sellest kangi asendist. Lihtsalt igaüks peab leidma omale optimaalse asendi. Võistlustel on see 1000m distantsi puhul enamusel vahemikus 5 – 8, 500m puhul kasutaksin ise võimsamat astet.
Ahah, mõistan nüüd. Teen 10nda takistus-astme peal ise 3-4 min trenni alguses sooja, alguses aeglased tõmbed, siis kiired, siis aeglased lõpetuseks, tuleb 500-700m tavaliselt ette, proovin ka siis maximumi järgm. kord.
Võistlustel on see 1000m distantsi puhul enamusel vahemikus 5 – 8, 500m puhul kasutaksin ise võimsamat astet.Mille järgi valida takistuse astet sõudeergomeetril, 1000m distantsil?
Mille järgi valida takistuse astet sõudeergomeetril, 1000m distantsil?Oleneb enda massist ja tugevusest.
Kergem mees 5 – 6, raskem 6 – 7,5. Üldiselt peab proovima ja tunnetema. Proovi erinevate astmetega ntx 200m lõike 5 minutilise puhkusega ning vaata, millega ennast kõige paremini tunned. Üldiselt hea vormi korral ühekordse pingutuse puhul erilist vahet ei ole, kas raskus on 6,5 või 8. Peeasi, et ei oleks liiga raske (lihas läheb kiiresti täis ning krampi) ega liiga kerge (tõmme läheb tühja).
- You must be logged in to reply to this topic.