treening korvpalliks(hüppe võime)
- This topic has 46 replies, 24 voices, and was last updated 16 years, 4 months tagasi by
.
-
Postitused
-
pikkust mul on ja vahest käin sõpradega tänaval mängimas. jõusaalis käin ka nüüd ja tahaks järgmine aasta pealt panna. preagu hüppan näpuotstega korvi rõnga ära, kuid sellest hüpe võimest on natukene vähe. kohe lähen kaheks jaotatud kavale üle, algajate kavalt(http://www.fitness.ee/main.php?main=tooriistad/treeningkavad/draw_exercise&nr=13). kas ma peaksin sinna kavasse midagi lisama, et ma järgmine aasta saaksin pealt panna, või on heal juba kõik vajalik olemas?
Kuskilt ma lugesin , et Ott pidi kõva kossukäpp olema. Ennast huvitab ka see teema. Jääb loota , et Kiivikas satub selle teema peale ja oskab mingit nõu anda.
Air Alert III programm on selliste asjade jaoks loodud lausa
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Omast kogemusest tean… seda tehes muutusin päris lennukaks ikka ja suutsin oma nõrgema jalagagi (vasak) tonki panna.. Pikkust on 184,5 cm mul.
Järgnevast peaksid ka palju abi saama, seda nimetatakse plüomeetriliseks treeninguks, pane google´o otsingusse “plyometric training” ja leiad artikleid nii, et tapab!!!
http://www.youtube.com/watch?v=U89oPkZla5I…ted&search=
http://www.youtube.com/watch?v=7czVu7q1ti4…ted&search=
http://www.youtube.com/watch?v=Ug8Eb3vV1dc…ted&search=
http://www.youtube.com/watch?v=R5JlI0MF24g…ted&search=
http://www.youtube.com/watch?v=TWlhzKve6YE…ted&search=
Muide üks hea, lihtne ja tutvustav artikkel plüomeetrilise treeningu kohta on siin:
Ise panen ka pealt, põhiliselt on selleks aidanud kükist üleshüpped.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Isegi tahaks hüppevõimet arendada
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> aga kas mitte yleshypped liigeseid ja põlvi liiga ei kahjusta ?Justnimelt – liigne koormus liigestele, iseäranis põlvedele on tõepoolest sedatüüpi treeningu üks negatiivne pool. Olen lugenud mitmeid artikleid, kus räägitakse nii üht kui teist. Ühed väidavad, et sellise trenniga võiks alustada üldse siis kui puberteet läbi, teised annavad juba metoodikaid kuidas treenida 9 – 10 aastaste hüpet. Võta nüüd kinni, samas meenub, et selliste 9 – 10 aastaste puhul räägiti minu meelest ainult 1 – st sellisest spetsiifilisemast hüppetrennist nädalas – aga võin ka valesti mäletada.
Samas, minu viidatud artiklis punkti alla Safety Consideration räägitakse, et jalg peaks olema sedavõrd tugev, et suudetakse 1 täiskükk teha 1.5 oma keharaskusega, peaks suutma seista 30 sekundit ühel jalal ja tõsisemate harjutustega ning suurema sagedusega harjutamiseks peaks suutma seista ühel jalal poolkükis vähemalt 30 sekundit. Päris karm, kui nii võtta – ise proovisin, teen selle ära – aga see on tõsine tükk. Samas, proovisin seda ka koolis oma kasvandike peal (10. klass) ja selleks ei olnud keegi suuteline, seega siit võikski ehk ka järeldada, et selline tõsiselt hüppevõime arendamisele suunitletud plüomeetriline trenn võiks alles postpuberteedijärgselt kõne alla tulla.
Kusjuures leidsin üles selle Air Alert III programmi eesti keelse juhendi.
Kuna ise mängin korvpalli samuti, siis pakub täitsa huvi selle kava läbi tegemine.
Kevadel hakkan kehakultuuri bakalaureuse õpet lõpetama – lisan selle programmi oma võimalike lõputööde teemade nimekirja.
Eks vaatame, mida mu juhendaja järgmine nädal soovitab – äkki sobib.
Air alert III – juhend on siin. http://www.streetball.ee/downloads/airalert.doc
Seal ei olnud täpselt ära seletatud kui tihti seda tegema peaks. Mina sain nii aru, 3 korda nädalas või siiski 6 korda nädalas? Ehk keegi targem viskab pilgu peale.
Ette tänades
T.
Kusagil artiklis räägiti, et tehakse 1..2 korda aastas ja siis 2..4 nädalane tsükkel. Seal mainiti kah veel, et kui sa nagu kõvasti tegeled korvpalliga, kus juba niigi pead palju hüppana, et siis pole mõtet keha rohkem koormata selle plüomeetriliseks treeninguga.
Enda kogemustest lähtudes soovitaks sügavushüppeid(trennipingilt alla hüpates teed 3-4 ülespõrget, kangikettaid käes hoides), pingile ast, koos järgneva üleshüppega – kangiga, kangiga kükist üleshüpped, tõketest ülehüpped – 5-10 tõket reas. Eks muidugi liigesed saavad kõvast vatti, aga 35 aasta jooksul pole veel vaevusi tunda olnud.
Enda kogemustest lähtudes soovitaks sügavushüppeid(trennipingilt alla hüpates teed 3-4 ülespõrget, kangikettaid käes hoides), pingile ast, koos järgneva üleshüppega – kangiga, kangiga kükist üleshüpped, tõketest ülehüpped – 5-10 tõket reas. Eks muidugi liigesed saavad kõvast vatti, aga 35 aasta jooksul pole veel vaevusi tunda olnud.tasakaalustamiseks võiks ka selliseid harjutusi juurde teha – olenevalt harjutusest ei koorma põlvi nii palju, aitab taastada ning treenib plahvatust
1. varbseina abiga (v millega iganes kust saab hüppele kaasa aidata jalgadelt koormust vähemaks võttes) üleshüpped pöia maksimaalse sirutamisega
2. täisamplituudiga pöiasirutused kummilindiga (http://members.cox.net/gunzel/bandpoint.jpg)
Kunagi, kui keegi samuti küsis hüppevõime arendamise kohta, ma soovitasin k Air Alerti! Kasutaja argonaut pistis mu kallal see peale õiendama, et AA on ük mõtetu kommerts treening programm vms. Igatahes ta ei soovitnud seda. argonauti galerii all on igatahes pildid, kus ta on peaga peaaegu korvirõnga kohal, nii et ma arvan, et ta teadis, mida räägib, kui AA-d ei soovitand! Üldiselt kasuta foorum otsingut märksõna: “hüppevõime” saad hullult teemasid selle kohta!
Muide, ma tõmbasin huvi pärast mingi aeg AA III-e video ja see just samas stiilis tehtud nagu teleturu reklaamid
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.