Treening kõhulihastele!
- This topic has 48 replies, 18 voices, and was last updated 16 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Paljudel harjutustel võiks hoida hetke paigal konstentrilise faasi lõpus, igasugustel plokitõmmetel nt, nii saab lihas kõige mitmekülgsema treeningu.
Aga kindlasti on mingi vahe, kas lihast hoitakse kontraheerunult staatiliselt paigal või väljasirutatuna
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>On jah vahe, väljasirutatult lihast staatiliselt hoides on lihase venitamine, lihas ei tööta, see tuleb trenni lõpus.. Kontraheerunult (pinges, kokku tõmbunult) staatiliselt paigal hoides on lihas töös ja kulub energiat.no kuule, on ikka vahe, kas ma venitan lihast või pingutan. venitades peab olema lihas täiesti lõtv ja pingetest vaba.
Su jutust tuleb välja, justkui liialt suurt raskust püüdes liigutada(staatiliselt hoides) lihas ei tööta ja toimub venitus, naljamees
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kontraheerunult (pinges, kokku tõmbunult)No ka minu jaoks kontraheerunud tähendab seda, et lihas on kokku tõmbunud lühikeseks
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga et sa oleksid aru saanud, oleksin ma vist pidanud algselt küsima, et mis vahe on kui lihas on väljasirutatuna kontraheerunud või kokkutõmbununa kontraheerunud(kuigi lause viimane osa pole minu jaosk loogiline)
Ja venitamine peaks olema ikka nii, et vägisi venitatakse lihast pikemaks, mitte ei hoita lihtsalt staatiliselt paigal.
Aga eks tuleb ikka ette teisitimõistmisi kui jutt peeneks läheb ära kätte
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Oh issand, ma ei öelnud ju et saab, aga su jutust tuli välja, nagu sa oleksid sellest niimoodi aru saanud! Loe mu eelmine post nüüd mõttega ka läbi!
Aga et sa oleksid aru saanud, oleksin ma vist pidanud algselt küsima, et mis vahe on kui lihas on väljasirutatuna kontraheerunud või kokkutõmbununa kontraheerunud(kuigi lause viimane osa pole minu jaosk loogiline)Aga su eelnevast jutust tuleb väja, justkui ei saaks väljasirutatud lihast staatiliselt pinges olles tööd teha, vaid on venituses!
tglt ka, sulle on õlu vist pähe hakanud
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kuidas sa said nõustuda millegagi, mida ma pole öelnud? :S
Sinu arust ei saa väljasirutatuna lihas staatiliselt tööd teha. Kui ma oletame panen käe küünarnukist sirgeks(biitseps on välja sirutatud) ja pihku võtan raske hantli mida ma liigutada ei jõua kuid püüan täiest jõust(püüan kontraheerida lihast), siis sinu arust toimub venitamine sel hetkel ja lihas ei tee tööd?
Ma rohkem ei viitsi tõesti vaielda, sa oled mu üsna selgest jutust lihtsalt väga valesti aru saanud….
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>sa ei saa väljasirutatud lihast kokku tõmbununa hoida,, need on kaks vastandlikku seisundit….JAH MA TEAN ja polegi väitnud, et saab.
Aga minujaoks on väljasirutatud lihas=täies pikkuses olev. Kui on täies pikkuses ja püüame seda jõuga kokku tõmmata-kontraheerida aga ei saa, siis jääb ta ikkagi väljasirutatuks ja on endiselt täies pikkuses olekus
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sina aga ei taha seda mõista ja räägid iseendale ka vastu vahepeal, viimases postis ütled, et väljasirutatud käel on lihas pinges/kontraheerunud….
Ja ei maksa mu kainuse kohta ennatlikke järeldusi teha…
head ööd!
Kui midagi muud teada siit ei saa, siis kontraheerunud lihase mõiste peaks küll unepealt selge olema
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui lihas kontraheerub, siis sarkomeerid lühenevad I-diski arvel, sest aktiinifilamendid liiguvad müosiinifilamentide vahele moodustuvate ristsillakeste abil. Kontraktsiooniks vajalik energia saadakse ATP lagundamisel.
Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kuna sa oled “vana tegija” siis tuleb usaldada sinu väidet, et isegi kui sa üritad oma lihast kokku tõmmata/kontraheerida siis jääb lihas täiesti mittekontraheerituks, sama pikkusega, välja sirutatuks ning alles siis kui piisavalt kerge hantli saad, on sul võimalik lihast pingutada. Sul on halvatus, kuni sa piisavalt kerge hantli saad.ook.Mis see siia puutub, e tsee mu nime juudre kirjutatud on, mina käin siin foorumis vaba aega veetmas ning räägin kaasa niipalju kui oskan. Minupoolest kirjutage sinna kasvõi “ärge uskuge lolli möla”, mul savi.
Aga sinuga on täiesti mõttetu vaielda, kuna defineerime mõnda sõna lihtsalt erinevalt. Aga kui sind on haritud selle koha pealt ning oled koolis õppinud neid asju, siis ma usun sind….
On jah vahe, väljasirutatult lihast staatiliselt hoides on lihase venitamine, lihas ei tööta, see tuleb trenni lõpus..Kui inimene seisab tühjade kätega, käed väljasirutatult all, jah käte lihased on täies pikkuses ja lõdvalt/mittekontraheerunud. ei ole tööd, venitus samuti veel ei ole.paned ise ka suht segast.
Kas keegi võiks selgelt lahti seletada lihase lühenemise nähtuse. Et mis suunas mis peab liikuma, et tekiks see, et lihas lüheneks. Kõhuharjutus sirgete jalgadega tõsted on sellsied, kus räägitakse lihase lühenemisest vist ka, kui ma õigesti mäletan, et siis võib küsimuse niimoodi käesoleva kõhuteemaga siduda, aga võib ka biitseptsi peal näite tuua- mismoodi ta lüheneb, mida selelks teha, jam is detailselt toimub, et ebasoovitav lühenemine saaks õnenstuda.
Üks tark inimene ülalt las seletab” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Oleks tore küll jah kui keegi teeks stiilis “seletus vanaemale”.
Enne seda aga lisaks veel, et lihas lüheneb eluaastatega. Näiteks puusa sees olev pirnlihas on pensioni eaks lühenenud päris palju, põhjuseks on siis lihtsalt vananemine. Teine põhjus, miks lihas lühenevat, olevat nö lihastkahjustav treening. Mind aga jah huvitab, et mis moodi detailselt lühenemine tekib, kui keegi lahti seletaks hästi, annaksin kindlasti ratingut seletajale.
Lihaste omadused on unikaalsed: nende lühenemine moodustab 1/3 lihase pikkusest sekundi kümnendiku vältel. Bioloogilise aine uurimine toimub riistadega, mis mõõdavad isotoonilist või isomeetrilist lühenemist.
Lihased moodustavad umbes 40-50% keha kogu massist. Igas grammis luustikulihases on 100g kokkutõmbevalke (aktiin, müosiin). Lihase töö matemaatilise kirjelduse aluseks on H.E.Huxly ja J.Hansoni libisevate filamentide teooria.
Lihase poolt arendatav jõud on tema kiudude tõmbejõudude summa. Lihas on seda tugevam on mida on suurem tema ristlõikepind (üksikute lihaskiudude ristlõikepindade summa). Imetaja vöötlihased arendavad 1 cm2 kohta üle 40 N, kõigussoojaste lihased 30 N. Lihase lühenemine on jadamisi ühendatud sarkomeeride lühenemise tulemus. Sarkomeeri lühenemisel libisevad müosiini- ja aktiinifilamendid oma pikkust vähendamata. Nende pikkus ei muutu ka venitamisel.
Isotooniline kontraktsioon on lihase lühenemine jääva jõu (pinge) mõjul. Lühenemise registreerimiseks riputatakse lihas ja ühendatakse üks ots jõumõõturiga, teine ots – koormatud kangiga. Koormatud kangi raskus (konstantne jõud) tekitab lihase passiivse venituse. Koormuse ja lihase venituse sõltuvus onn pikkuse-pinge diagramm. Ärritamisel lihas lüheneb isotooniliselt.
Lihase lühenemine on seda väiksem, mida suurem on koormus.
Lisaks veel võite vaadata:
http://www.hot.ee/fyyslab/Lab.sormelihased.doc
treener.eok.ee/dokument_open.php?dokument_id=100
Siin veel igasuguseid arstlikke ja treeneri soovitusi.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Igas grammis luustikulihases on 100g kokkutõmbevalke (aktiin, müosiin).Mida seal huvitav sellega mõeldi, et ühes grammis saab sisalduda 100 grammi?
Ma sooviks lihtsamat seletust miskit sellsies stiilis:
Kui te näiteks toetate kätega seina ja püüate seda suruda, loote Te situatsiooni, kus pingutate lihaseid s.t.lühendate neid, aga ei sunni neid muutma oma pikkust (sest seina kaal ületab Teie kaalu). Või kui Te surute jalaga põrandat, siis jalg ei liigu, aga lihased on hõivatud – lihaskiud pingulduvad.http://www.vipmedicum.ee/vipline_ee.html
Kuid ka see on seal kehv seletus-stiil minuarust. Kõigeparem oleks seletada piltlikult asja. ala, kujutame ette et meil on kummilint, gitarri keel, makaron, ja teeme nii ja naa, ja tekib see ja too, mis ongi sarnane kui lihas lüheneb pensinäril pensioniks ära.
Mida seal huvitav sellega mõeldi, et ühes grammis saab sisalduda 100 grammi?Ma sooviks lihtsamat seletust miskit sellsies stiilis:
http://www.vipmedicum.ee/vipline_ee.html
Kuid ka see on seal kehv seletus-stiil minuarust. Kõigeparem oleks seletada piltlikult asja. ala, kujutame ette et meil on kummilint, gitarri keel, makaron, ja teeme nii ja naa, ja tekib see ja too, mis ongi sarnane kui lihas lüheneb pensinäril pensioniks ära.
Vb leiad siit mingi targema seletuse…
- You must be logged in to reply to this topic.