Ning ega tavapäraselt vanemaks saamisega kaasas käiv aktiivsuse langus ja kehakaalu suurenemine ka millegile kaasa just ei aita.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Kui ikka vanur igapäevaselt end liigutab sellisel määral, et ka kehakaal on normis, siis on elukvaliteet üldiselt ikka hoopis teine. Need, kes diivanil lesivad ja seepe vahivad ja muidu surma ootavad, need üldjuhul just elu täiel rinnal nautida ei saa. Iga päevaga läheb asi vaikselt hullemaks kuni peale lamamise suurt muud teha ei suudetagi. Lihasmass ära kärbunud, toitumine puudulik, aktiivsus praktiliselt puudub, diabeet ja veel mustmiljon probleemi küljes.
Selles suhtes võib füüsilise aktiivsuse liigitada ühe võimsaima tervist tugevdava tegevuse alla, mis tihtipeale ületab paljude ravimite võimed.
Mõnes mõttes saab huvitav näha olema, mis saab nii 50+ aasta pärast, kui tänapäevane istuva eluviisiga noorte mass vanaks on jäänud. Kas meditsiin teeb imesid või mis?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>