Trauben Zucker
- This topic has 33 replies, 15 voices, and was last updated 13 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Üleüldse milleks neid süskareid niipalju sisse ajada mingi vedelikuna peale trenni. Parem võta siis juba jäätisetuutu või muud maitsvat.
Fred Antson on öelnud:
Seega mõelge, kas te ikka kvalifitseerute? Või võtate süskareid lootuses, et nii midagi kuskilt kasvab paremini?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Et suured poisid saalis rääkisid? Need süskarid küll ei maksa suurt midagi, aga kuna suur osa siinseid inimesi näeb vaeva peki põletamisega siis tundub vähe tobe, et aetakse endale suures koguses vedelaid lisakaloreid sisse, mis nälga suurt ei rahulda.Ses suhtes nõus et alg-kesktaseme tüübil vahet pole, mis kujul suhkru sisse saad, kas jäätisest või lürbid suhkruvett, aga ma ise oma kogemustele toetudes ütlen küll, et sv-valk kasvab paremini kui ainult valk. Kui jutt kehakaalu tõstmisest v lihase kasvatamisest.
See pole kohustuslik muidugi, aga igaüks peab seda ise välja uurima ja minul, kes ma väga sv süüa ei armastanud, oli areng ka selle trennijärgse suhkru taga kinni. Nüüd muidugi söön ohtralt
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja ütlen ka ausalt, minu trennijärgne “traubenzucker” on…
GI: 65
no ma ei tegele pekipõletamisega.
Ma tahan saada jõudu, kiirust, vastupidavust ja lihaseid.
Toidulisandite vajalikkus sõltub eelkõige treeningu liigist ja muust toitumisest. Lampi pole mõtet midagi sisse endale ajada kuna ühel või teisel asjal on “Kuulsus” nagu ta aitaks selle või tollega.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ses suhtes nõus et alg-kesktaseme tüübil vahet pole, mis kujul suhkru sisse saad, kas jäätisest või lürbid suhkruvett, aga ma ise oma kogemustele toetudes ütlen küll, et sv-valk kasvab paremini kui ainult valk. Kui jutt kehakaalu tõstmisest v lihase kasvatamisest.
See pole kohustuslik muidugi, aga igaüks peab seda ise välja uurima ja minul, kes ma väga sv süüa ei armastanud, oli areng ka selle trennijärgse suhkru taga kinni. Nüüd muidugi söön ohtralt
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No kehakaalu tõstab ilmselgelt sv+valk rohkem, kui ainult valk. Ainuüksi kaloraaži kasv on märgatav. Vedelad kalorid, näljale suurt ei mõju, seega lihtne viis energialisa saamiseks. Seetõttu ka massilisajatesse neid niipalju sisse on topitud.
Omade kogemuste paha asi on ikka see, et nähakse seoseid asjade vahel ilma, et oleks raudkindlat metoodikat selle seose tõesuse kindlaks tegemises.
Võimalik on näiteks, et sinu muidu päevane süsivesikute tarbimine pole päris nii kõrge või nii sobilik koguse või tüübi, ajastamise poolest, et see trennijärgne süskar on nagu rusikas silma-auku sinu energiatunnetusele, meeleolule ja taastumisele. Viies vähema stressi ja paranenud tulemusteni.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Trenni järel imevad lihasrakud mingi poole tunni-tunni jooksul süsivesikuid ja ka muud suhteliselt rasvarakkudest paremini, ka insuliinist sõltumatult, seepärast on anaeroobne koormus suhkruhaiguse vastu hea.
Ja süsivesik-valk koos annavad lihtsalt suurema koguse insuliini ja kiirema imendumise kui kumbki eraldi.
Trenni järel imevad lihasrakud mingi poole tunni-tunni jooksul süsivesikuid ja ka muud suhteliselt rasvarakkudest paremini, ka insuliinist sõltumatult, seepärast on anaeroobne koormus suhkruhaiguse vastu hea.
Ja süsivesik-valk koos annavad lihtsalt suurema koguse insuliini ja kiirema imendumise kui kumbki eraldi.
Jah.
Ütleme nii, et füüsiliselt korralikult aktiivsetele inimestele (mõõdukas aeroobne ja raskus-treening) suur osa tervisehädasid nagu diabeet külge ei hakkagi. Olenemata selles, kas lahmitakse kahe suupoolega HFCS’i sisse või mitte.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sellega seoses – Huvi pärast hakkasin stabiilselt kaneeli ka kasutama kuna see on jutuks tulnud mitmes kohas. Lähemalt uurides on kasulik toime päris stabiilselt tunnustatud. Diabeedikutele 5+ ÜLIODAV toime-aine mida peaksid kõik proovima. Väike kokkuvõte:
Jah.
Ütleme nii, et füüsiliselt korralikult aktiivsetele inimestele (mõõdukas aeroobne ja raskus-treening) suur osa tervisehädasid nagu diabeet külge ei hakkagi. Olenemata selles, kas lahmitakse kahe suupoolega HFCS’i sisse või mitte.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma nii julgelt ei lubaks.
Väga suur osa geneetikal, olen ise ka ühes selleteemalises uuringus osalenud Biomedicumis.
Ma nii julgelt ei lubaks.
Väga suur osa geneetikal, olen ise ka ühes selleteemalises uuringus osalenud Biomedicumis.
Mingi geneetika faktor on küll jah. Kas on selle uuringu kohta mingeid detaile ka olemas? Ilmselgelt räägime muidugi suhtkoht geneetilistest anomaaliatest aga oleks huvitav teada sellegipoolest.
Mingi geneetika faktor on küll jah. Kas on selle uuringu kohta mingeid detaile ka olemas? Ilmselgelt räägime muidugi suhtkoht geneetilistest anomaaliatest aga oleks huvitav teada sellegipoolest.
No ma usun et see pole lõplikult valmis veel. Inimene ongi üks suur anomaalia.
Ja eks selle uuringu eesmärk ilmselt olegi välja uurida, mis geenides see anomaalia olema peaks või milliste puudumine/olemasolek seda soodustaks.
Isegi üsna kehvas seisus isendid peaks trenni ja ravimtaimedega normi saama igatahes. Terved aga kehva geneetikaga isendid peaks trenni, BCAA ja ravimtaimedega üsna normis püsima aga seda ma ei oska öelda, kui palju nad seejuures HFCSi saavad ahmida. Glükoosi ja tärklist pärast anaeroobset saavad kindlasti ahmida.
Jah.
Ütleme nii, et füüsiliselt korralikult aktiivsetele inimestele (mõõdukas aeroobne ja raskus-treening) suur osa tervisehädasid nagu diabeet külge ei hakkagi. Olenemata selles, kas lahmitakse kahe suupoolega HFCS’i sisse või mitte.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aavo Pikkuusil ja Enn Sellikul on mõlemil diabeet. (Kunagi andsin lingid ka).
Ütleme nii, et füüsiliselt korralikult aktiivsetele inimestele (mõõdukas aeroobne ja raskus-treening) suur osa tervisehädasid nagu diabeet külge ei hakkagi. Olenemata selles, kas lahmitakse kahe suupoolega HFCS’i sisse või mitte.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Diabeet ei ole nakkushaigus. Kui kõhunäärme rakud kurnatakse välja pideva insuliini tootmisega ja nad ei tooda enam piisavalt või vastava kvaliteediga insuliini, siis tekibki II tüüpi diabeet.
Pigem ei reageeri rakkude retseptorid insuliinile. Insuliiniresistentsus, nagu ka Alzheimer on väga seotud mitokondritega ja nii mitokondrite tervist kui ka insuliinitundlikkust on võimalik parandada. Esiteks korralik uni, siis BCAA ja aeroobika.
Iseenesest kusagil arvati et banaba kasvatab isegi I tüübi puhul hävinud insuliinitootjaid Langerhansi saarekesi tagasi. Igatahes ta vähendab I tüübi insuliinivajadust.
Pigem ei reageeri rakkude retseptorid insuliinile. Insuliiniresistentsus, nagu ka Alzheimer on väga seotud mitokondritega ja nii mitokondrite tervist kui ka insuliinitundlikkust on võimalik parandada. Esiteks korralik uni, siis BCAA ja aeroobika.
Iseenesest kusagil arvati et banaba kasvatab isegi I tüübi puhul hävinud insuliinitootjaid Langerhansi saarekesi tagasi. Igatahes ta vähendab I tüübi insuliinivajadust.
II tüüpi diabeet tekibki alates 40 -ndatest, kui rakkude tootmisvõime on juba vanaduse tõttu vähenenud.
- You must be logged in to reply to this topic.