Traagiline Totaalne Muutumine

Lauri, loodan ,et viin pildi kokku kellega tegu – ega mul ei ole palju õpilasi samanimelisi olnud. Tänud, et oma lugu meiega jagasid, olen ise midagi seesugust ka ise läbi elanud, aasta oli siis vast 95 või 96 jõulud ma täpselt ei mäleta kui tõusis samuti kõrge temperatuur (40 – 41), mis kuidagi maha ei tahtnud tulla, lisaks paistetas kurk kinni samamoodi – et ka juua oli meeletu piin. Ei jäänud muud üle kui erakorralisse vastuvõttu – tookord elasin Viljandis ja seal tegin oma suu lahti, siis kutsuti kokku terve arstide kolleegium ja vaadati mulle kurku ja midagi seesugust ei olnud nemad seal näinud.

Kurk oli kaetud valge katuga ja kahtlustati algselt difteeriat (teadupärast võib see lämmatada inimese), saadeti kohe kiirabiga Tartusse ja veetsin uue aasta vastu võttes garantiinis, sest ei teatud mis tõbi mul kallal on, siis peale ca 5 päeva üksikpalatis (kongis) kus ainuke väljavaade oli kivisein mis aknast välja vaadates avanes, selgus, et difteeria siiski ei ole, sain süste nii, et p…..se valutas antibiootikume (penitsiliini).

Olin sel ajal juba võistleja kulturismis ja kaal kukkus ka mäletamist mööda trastiliselt, kuid ajapikku paranesin (selgus, et oli mingi bakter streptonokos emolytikus – ei ole kindel et õieti kirjutasin) ja ca peale 3 haiglas veedetud nädalat hakkasin uuesti treenima ja kevadel võistlesin nagu poleks midagi olnud. See näide on lihtsalt sulle rahustuseks, et selliseid asju on läbi elatud ja neist ka suhteliselt kiirelt taastatud.

Soovitus ka minu poolt, ära oota perearsti abi, mine erakorralisse.

Sul oli angiin?

Mind saadeti noorena merimetsa haiglasse angiini tõttu- palavik ja valged täpid kurgus. 3x pävas süstiti penitsiliini. Algul tekkisid punased punnid kõhule, siis tuli punne juurde ja juurde. Lõpuks oli terve kõht üks suur punane paistetus(ei pinguta kirjeldamisega üle). Siis alles avastati, et mul on penitsiliini vastu allergia. 2 kuud pidin haiglas passima. Väga lühikest aega oli keegi minuga samas palatis(max nädal). Vendi ei lubatud vaatama, kardeti nakkusohtu. Vanemad said vist nädalavahetusel vaatama tulla. Ma ei tohtinud enda palatist ka lahkuda v.a. wc. Kohe algul ei tohtinud wc-sse ka minna, enda toas pidin ära toimetama.

Algust lugedes arvasin ka, et angiin, aga sellega vähemalt mul päris söömata küll ei jäänud, aga noh inimesed on erinevad, mingi 2005 või 2006 aasta talvel oli 3 kuu jooksul 2 korda angiin, sai ikka 3 söögikorda kodujuust+ puuviljad alla pressitud kurgust, aega võttis aga asja sai ja 3-4 sheiki ka päevas, kaalukaotus oli minimaalne igatahes.

Kusjuures ei olnud angiin, sest kurgumandlid on ära võetud ning angiiniga kaasnevad valged plekid kurgus. Kuna olin paras pujään ja keeldusin vereproovist, siis ega vist kindlat vastust teada ei saagi. Perearsti arvates oli see äge kõrisõlme põletik. Valud ei olnud mitte otsesel kurgus enne neelu vaid kurgus peale neelu. Kõvasti allpool kui tavaliselt kui on “valus neelata”. Aga jah kaalukaotuseks ideaalne tõbi! ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Oleks kätte saanud, oleks ära patendeerinud.

aga miks sa vereproovist keeldusid????

see ju näitab ära kas on põletik ja aitab diagnoosi panna.

tehakse kliiniline veri ja asi vaska..

loodan et sul peale haiguse läbi põdemist tüsistusena süda haigeks ei jää

kiiret paranemist!

Mulle just meenus, kui perearsti medõde võttis mul näpust verd. Olin noor, kleenuke ja kehvveresus. Lõi näppu esimese augu, ei tulnud midagi. Süüdistas mind, et ma ei anna. Siis lõi teise augu kohe juurde, sõimas ei tea keda. Vihasena pani veel sinna kolmanda augu juurde. Lõpuks otsustas mind teise arsti juurde saata, kus võeti veenist verd.

Hambaarstidest ei taha üldse rääkida, kord unustatakse närv tappa ja tõmmatakse ilma tuimestuseta välja. Kord üritatakse valet hammast välja rebida. Siis üks kord oleksin enda okse kätte lämbunud. Hambaarst ütleb, et ära hoia hinge kinni, hinga hinga. Lõpuks oled piisavalt kaua seal õhuta olnud ja üritad hingata. Õnneks keha ei lasknud seda okset kopsu tõmmata ja lõpuks doktor märkas ka.

Üle kivide ja kändude ikka:D

Ma ei saa aru kus arstide juures te käite, loomaarsti???

Minu kokkupuuted meditsiiniga on olnud küll kõik positiivsed, kui on olnud mingi suurem mure olen perearstil kohe lasknud suunata vastava spetsialisti juurde, mitte nokitseda oletuste põhjal. Perearsti roll ongi pigem juhendav kui raviv.

Kui ise julged suu lahti teha ja enda eest seista, siis saad ka abi!

Mis ajast on arsti roll juhendav, ega ta vanaema või õpetaja ei ole. Arsti asi on ennekõike ikka kindlaks teha haigus ja siis see ravida ja kui ise ei ole selleks pädev siis saata erialaarsti juurde. Mitte inimene ei pea ise kauplema ja paluma, et “saatke mind teatud ala arsti juurde, sest ma arvan, et mul on see tõbi küljes”. Mul oli veel aasta tagasi konkreetselt arst, kellele helistasid et vastuvõtuaega kinni panna, siis ta ütleb et ah jah, nu 40 palavik ahah, oksendab, nu selge olge kodus ja te teate küll mida teha ja tulge nädala pärast haiguslehe järele ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ega ma ei mäletagi mis see täpne diagnoos oli võis ka olla angiin – eks neid on tõenäoliselt ka erineva raskusastmega. Ma ei mäletagi kas ma peale seda üldse süsti olen saanud isu sai päris korralikult täis ja kui ma õigesti mäletan ,siis tehti jah algul kindlasti 3 x päevas – igal juhul istuda eriti ei saanud…. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Küll need mehed ikka vinguvad…

Ma olen olnud nii ära torgitud… käsivarred, tagumik, reie pealsed. Vahest satutakse soonde, siis sinikaid täis. Haiglasse kukkusin aprillis, koju sain sealt juuli keskel. Süste sain nii palju, et magamisaega jäi väheks. Istuda? Siis olin ma õnnelik, kui mul üldfüüsiliselt see üleüldse võimalikuks sai.

Ma ei saa aru kus arstide juures te käite, loomaarsti???

Minu kokkupuuted meditsiiniga on olnud küll kõik positiivsed, kui on olnud mingi suurem mure olen perearstil kohe lasknud suunata vastava spetsialisti juurde, mitte nokitseda oletuste põhjal. Perearsti roll ongi pigem juhendav kui raviv.

Kui ise julged suu lahti teha ja enda eest seista, siis saad ka abi!

Ma kaitseksin loomaarste ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Osad neist ikka ei ole ainult tapalubade väljakirjutamiseks.

Enese jälgimisoskusest ja sümptomite kirjeldamise oskusest on väga palju kasu. Kasvõi loomaarsti juures ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Mina lähen loomaarsti juurde, siis ma tean kirjeldada, milline oli väljaheide, kuidas koer käitus jne.

Enda osas peate tegema sama ja enese eest on vaja võidelda.

jah, mõni haigus lihtsalt on selline “killer”..

tore et paranesid, kahju ainult et nii kaua aega võttis, mis juhtus?

Mul oli hemorraagiline vaskuliit. Algas nahaaluste kapillaaridega ja läks sujuvalt edasi lihastesse, neerudesse jne. Nuuskasin, urineerisin, köhisin jne… verd.

Mul oli hemorraagiline vaskuliit. Algas nahaaluste kapillaaridega ja läks sujuvalt edasi lihastesse, neerudesse jne. Nuuskasin, urineerisin, köhisin jne… verd.

issand jumal!!

vaskuliit on ju õudne!!

hea et paranesid!