Toitun tervislikult, teen trenni aga kaal ei lähe alla!
- This topic has 102 replies, 22 voices, and was last updated 13 years, 6 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kas see tähendab, et on võimalus, et ei annagi midagi parandada, ravida ja ette võtta selle asjaga?
Kui kehakaal ei lange, siis on järelikult saadud ja kulutatud kalorid tasakaalus. Üks võimalus on suurendada päevas füüsilist koormust. Teine võimalus suurendada valkude osakaalu natukene ja vähendada s/v oma. Mõni inimene on väga tundlik s/v-le, peab katse-eksituse meetodil proovima.
Ravimise suhtes peab haigus olema enne diagnoositud, niisama oletusi teha ei saa.
Aeglane “korras” kilpnääre on tugev terviserisk isegi siis kui kaal kaloripiiramisega normis hoida.
Kilpnääret on võimalik stimuleerida ravimtaimedega.
Aeglane “korras” kilpnääre on tugev terviserisk isegi siis kui kaal kaloripiiramisega normis hoida.
Kilpnääret on võimalik stimuleerida ravimtaimedega.
Väidetavalt võib kilpnäärme alatalitlus olla tingitud ka seleeni puudusest. On tehtud uuringuid, et Eesti mullastik on väga seleeni vaene.
Lisan lingi artiklile “Maalehes”, kus juttu seleeni mõjust ja mida näitasid eestlaste hulgas läbi viidud uuringud.
Ma ei ole varem seleenipuudust ja ülekaalulisust omavahel seostanud. Aga kui hakata praktiliste kogemuste peale mõtlema, siis meil on Vemma tarbijate hulgas mitmeid ülakaalulisi inimesi, kelle kaal on Vemmat igapäevaselt tarbides hakanud langema. Ja langenud pikema aja jooksul kokku üle 10kg. Pean silmas just neid, kes pole oma elustiilis muid muudatusi teinud, lihtsalt tarbinud toidulisandit organismi tugevdamiseks.
Kui nende probleem on olnud kilpnäärme alatalitlus ja nüüd saavad igapäevaselt seleeni juurde, siis võib see selgitada nende liigsete kilode kadumist.
Kõlab loogiliselt?
Lisan lingi artiklile “Maalehes”, kus juttu seleeni mõjust ja mida näitasid eestlaste hulgas läbi viidud uuringud.
Ma ei ole varem seleenipuudust ja ülekaalulisust omavahel seostanud. Aga kui hakata praktiliste kogemuste peale mõtlema, siis meil on Vemma tarbijate hulgas mitmeid ülakaalulisi inimesi, kelle kaal on Vemmat igapäevaselt tarbides hakanud langema. Ja langenud pikema aja jooksul kokku üle 10kg. Pean silmas just neid, kes pole oma elustiilis muid muudatusi teinud, lihtsalt tarbinud toidulisandit organismi tugevdamiseks.
Kui nende probleem on olnud kilpnäärme alatalitlus ja nüüd saavad igapäevaselt seleeni juurde, siis võib see selgitada nende liigsete kilode kadumist.
Kõlab loogiliselt?
Nii ühekülgselt ei saa seleeni küll kiita:
http://prostatecancer.about.com/od/riskfactors/a/selenium.htm
Nii ühekülgselt ei saa seleeni küll kiita:
Kuidas see viide uuringule seleeni mõjust eesnäärme vähile on seotud seleeni mõjuga kilpnäärmele ja kaalulangetamisele? Milles minu ühekülgsus seisneb, kui tõin välja kilpnäärme alatalitluse ühe faktori? Keegi pole kuskil väitnud, et see on ainus tegur. Ja ka antud artiklis toodi selgelt välja, et seleeni ei tohi kontrollimatult üle tarbida. Analüüsimiseks on alati hea omada laiemat infobaasi, aga kas praegune viide meid kuidagi antud teemaga edasi aitas?
Fakt on see, et Eesti pinnas sisaldab vähe seleeni ja tehtud uuring näitas, et meil on seleeni puudus väga tavaline.
Ma ootasin pigem teiste kogemusi, et kas keegi on kilpnäärme alatalitluse korral seleeni sisaldava toidulisandiga ka tulemusi saavutanud. Seleen ei pruugi olla ainus tegur, sest Vemma konkreetselt sisaldab üle 60 mikroelemendi + 12 vitamiini.
Kui kuulata dr. Michael Roiz’enit, kes on Cleveland Clinicu üks tipp arste, siis ei õpetatud neile omal ajal midagi seleenist. Viimase ca 10 aasta uuringud on näitadunud, kui olulise mineraaliga on tegemist.
Kuidas see viide uuringule seleeni mõjust eesnäärme vähile on seotud seleeni mõjuga kilpnäärmele ja kaalulangetamisele? Milles minu ühekülgsus seisneb, kui tõin välja kilpnäärme alatalitluse ühe faktori? Keegi pole kuskil väitnud, et see on ainus tegur. Ja ka antud artiklis toodi selgelt välja, et seleeni ei tohi kontrollimatult üle tarbida. Analüüsimiseks on alati hea omada laiemat infobaasi, aga kas praegune viide meid kuidagi antud teemaga edasi aitas?
Fakt on see, et Eesti pinnas sisaldab vähe seleeni ja tehtud uuring näitas, et meil on seleeni puudus väga tavaline.
Ma ootasin pigem teiste kogemusi, et kas keegi on kilpnäärme alatalitluse korral seleeni sisaldava toidulisandiga ka tulemusi saavutanud. Seleen ei pruugi olla ainus tegur, sest Vemma konkreetselt sisaldab üle 60 mikroelemendi + 12 vitamiini.
Kui kuulata dr. Michael Roiz’enit, kes on Cleveland Clinicu üks tipp arste, siis ei õpetatud neile omal ajal midagi seleenist. Viimase ca 10 aasta uuringud on näitadunud, kui olulise mineraaliga on tegemist.
Tegelikkuses esineb seleeni vaegust harva. Päevane soovituslik kogus naistele on 60 mcg ja meestel 75 mcg. Näiteks 100 g tuunikalas on 90 mcg, 100 g pähklites ja rosinates on 170 mcg, 100 g täisteraleivas on 35 mcg, 100 g seafilees on 21 mcg, 100 g kanafilees on 16 mcg.
Tegelikkuses esineb seleeni vaegust harva. Päevane soovituslik kogus naistele on 60 mcg ja meestel 75 mcg. Näiteks 100 g tuunikalas on 90 mcg, 100 g pähklites ja rosinates on 170 mcg, 100 g täisteraleivas on 35 mcg, 100 g seafilees on 21 mcg, 100 g kanafilees on 16 mcg.
Mis sajandist pärinevad Sinu soovituslikud kogused?
Kuidas Sa saad üldistada, et 100 g täisteraleivas on 35 mcg seleeni, kui see sõltub puhtalt pinnasest, kus teravili on kasvanud. Kui mullas seleeni pole, ei ole seda ka teraviljas. Kust ta sinna tuleb? Õhust? Kui vaadata Maalehe viidatud uuringule, siis rukkijahus oleva seleeni kogus erines Eesti ja Soome puhul üle 10 korra!!!
Ja ainult 15% uurimisalustel oli seleeni tase normis.
Mis sajandist pärinevad Sinu soovituslikud kogused?
Kuidas Sa saad üldistada, et 100 g täisteraleivas on 35 mcg seleeni, kui see sõltub puhtalt pinnasest, kus teravili on kasvanud. Kui mullas seleeni pole, ei ole seda ka teraviljas. Kust ta sinna tuleb? Õhust? Kui vaadata Maalehe viidatud uuringule, siis rukkijahus oleva seleeni kogus erines Eesti ja Soome puhul üle 10 korra!!!
Ja ainult 15% uurimisalustel oli seleeni tase normis.
Soovituslikud kogused pärinevad RDA andmebaasist.
Ja kus sa võtad, et Eestis kasutatakse leiva valmistamiseks eesti rukist?
Soovituslikud kogused pärinevad RDA andmebaasist.
Ja kus sa võtad, et Eestis kasutatakse leiva valmistamiseks eesti rukist?
Just. Kust me üldse teame täpselt meie toidu päritolu ja seal sisalduvate ainete koguseid? Ega täpselt ei teagi ja seetõttu ei ole ka mingit kindlust, et ma igapäevaselt toidust kõik vajaliku kätte saan. Sellepärast nimetabki dr. Michael Roizen head toidulisandit tervisekindlustuseks. Kindlasti saab elatud ka ilma. Küsimus on kui kaua ja mis kvaliteediga. Praktilised kogemused näitavad, et enamikul inimestel tervisenäitajad paranevad tuntavalt. Ja kui kaaluga on probleeme, siis koos Chris Powelli meetodiga on ülekilod ka alla võetud ilma nälgimata.
Mida biokeemia tundjad ütlevad selle materjali kohta: LINK ?
IMO on tugeva vitamiini-mineraali kokteiliga defitsiitide eemaldamine nagu pump-püssiga kärbest lasta.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tõenäosus on, et lisaks kärbsele saab pihta ka kõik muu ümbritsev. Ning teatud vitamiinide/mineraalidega ülepingutamine ei ole sugugi parem defitsiidist. Keha toimib siiski erinevate ainete koosmõjul.
Seega on võimatu teha toodet, mis kataks mistahes inimeste puudused, ilma vajalikkust teatud kohtades ületamata.
Sobilik soovitus peaks siiski olema avastada enda menüü puudused ning need siis katta võimalikult täpse lähenemisega ja mitte umbropsu kõike sisse süüa, lootes, et nii on kõik kenasti kaetud.
Seega on tasakaalustatud menüü siiski parim lahendus tervise seisukohalt. Igasugu kokteilid võivad asja paremaks teha, kuid pikema-ajaliselt on raske ennustada, kuidas asjad arenevad.
Aga ma lihtsalt arutlen – ei käi otseselt mingi spetsiifilise toote kohta siin.
Tõenäosus on, et lisaks kärbsele saab pihta ka kõik muu ümbritsev. Ning teatud vitamiinide/mineraalidega ülepingutamine ei ole sugugi parem defitsiidist. Keha toimib siiski erinevate ainete koosmõjul.
Seega on võimatu teha toodet, mis kataks mistahes inimeste puudused, ilma vajalikkust teatud kohtades ületamata.
Seega on tasakaalustatud menüü siiski parim lahendus tervise seisukohalt.
a) tasakaalustatud menüü on kuulub samasse kategooriasse nagu sinilind, jõuluvana ja päkapikud. Kõik räägivad aga keegi pole päriselt näinud.
Euroopa Liidus ja eriti Eestis aga intelligentselt koostatud tooted üldiselt lubatud ei ole, domineerivad suurte ravimifirmade tütarharude masstooted, mis on tuimalt ja aju kasutamata kokku pandud tolle kurikuulsa “RDA tabeli” järgi, lahmides ohtralt sisse mh antivitamiinina toimivaid vitamiinivorme nagu alfa-tokoferool ja suure riskiga mineraale, nagu rauda.
Just sel põhjusel ma ise ennast apteegis pakutavatest toodetest eemale hoiangi.
Intelligentselt koostatud toodete puhul ei teki ka mingeid üledoose. Kui looduslikud vitamiinid on veeslahustuvad, siis organism minu arusaamise kohaselt võtab seda, mis tal vaja on ja kui peaks liiga palju olema, siis viiakse see kehast lihtsalt välja. Samamoodi nagu ei saa me ka marjade söömisest vitamiini üledoosi. Probleeme tekitavad sünteetilised vitamiinid, mida keha ei oska kasutada ja kuhugi tagavaraks ladestama hakkab. Samuti ei ole sellised toidulisandid mõeldud otseselt ravimiseks ja ka mineraalide kogused ei ole väga suured. Kui aga toidulisand on õigesti koostatud, siis tekib koostisainete vahel sünergeetiline efekt ja need hakkavad võimendama üksteist. Igapäevasel kasutamisel suudetakse lappida niimoodi erinevaid tühimikke ainevajadustes ja tervise näitajad paranevad tuntavalt. Seda näitab praktika. Mõeldud kasutamiseks siiski koos tervisliku toiduga, mitte selle asendamiseks. Ja kui mineraalained on toidulisandis anioonide ja katioonidena, siis organism võtab need kergelt omaks.
Kogemus näitab, et igasugune kaalulangetamine on tunduvalt kergem, kui sama-aegselt igapäevaselt oma rakke toita hea toidulisandiga. Küsige või Laura käest, kes praegu Bod-e programmi läbi teeb, mida ta tunneb ja kui palju erineb tema enesetunne võrreldes varasema kaalujälgimisega. Sama näen kodus abikaasa pealt, kelle kaalulangus on veelgi suurem, mõõdud vähenevad silmnähtavalt, aga nälga ei ole. Kaloridefitsiiidiga saab üldiselt kaalu alla küll, aga kuna toidkogused tõmmatakse koomale, siis tekib paratamatult veelgi suurem ainepuudus ja siis dieedi lõppedes süüakse see kõik liiaga tagasi. Toidulisandi pluss on just selles, et on võimalik suht olematu kaloraažiga täiendavalt toita oma rakke. Rakke toitmata jõuame olukorrani, kus ca 80% dieedi pidajatest kaaluvad 2 aastat peale dieedi lõppemist rohkem, kui enne alustamist. Nii väitis üks uurimus.
Rakke toitmata jõuame olukorrani, kus ca 80% dieedi pidajatest kaaluvad 2 aastat peale dieedi lõppemist rohkem, kui enne alustamist. Nii väitis üks uurimus.
Enamus tõesti võtavad uuringute järgi kaalu tagasi. Rõhutan sõnu enamus ja uuringute järgi. Aga et uuringutest “rakkude toitmine” läbi käiks ja seda ära hoiaks, ma küll täheldanud pole.
Tahad äkki täpsemalt rääkida, mille poolest erineb toitumine ja rakkude toitmine?
Enamus tõesti võtavad uuringute järgi kaalu tagasi. Rõhutan sõnu enamus ja uuringute järgi. Aga et uuringutest “rakkude toitmine” läbi käiks ja seda ära hoiaks, ma küll täheldanud pole.
Tahad äkki täpsemalt rääkida, mille poolest erineb toitumine ja rakkude toitmine?
Postitused- You must be logged in to reply to this topic.
