Toitumiskava
- This topic has 74 replies, 23 voices, and was last updated 18 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Aga sa ei ole ju oma toitumist meile % kirjutanud.
ütlen nagu M.M. et ma olen aru saanud et ma olen valesti teinud aga tahan nüüd teha kõike õigesti.Ärme hakka siin kirjutama kuda on vale… Pigem tahan õppida korralikult toituma. Ega mul praegugi juhe suht koos.
Tahan teada kuidas on õige…
Me ei pea ju hakkama rõhutama seda et ma rumal olen.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>(olin põhiliselt liha, kodujuustu, juustu ja munavalgete peal
ja pärast jälle liigselt süsivesikuid.)
irooniline küll et mees kes kirjutas toitumise kalkulaatori
http://adsl2153.estpak.ee/dieet.php
on nüüd ise toitumisega hädas
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>aga eks ma õpin ja siis progen ka uue kalkulaatori mis on parem.
eesmärgiks on teha selline mis ka menüü ette annab.
aga KAS MA SAAKS NÄIDISMENÜÜ ???
trennist veel:
alustan raskete kompleks harjutustega et teha jõudu – kordused 4-10
n. kükk, väljaasted, surumised, lõuatõmbed jne..
jätkan pool rasketega kordused 8-12
n. jalapress. T-bar rows, jne.
lõpetan isolatsiooni harjutustega – kordused 10-15
sääresirutused, ploki harjutused, lendamised jms.
trennist veel:
alustan raskete kompleks harjutustega et teha jõudu – kordused 4-10
Miks jõu tegemiseks selline korduste arv?
Loe, kuidas TANK kirjutab paar postitust üleval pool, et ilma süsivesikuteta või vähese sv-ga hakkab katus sõitma.No see on ju täna kirjutatud? Ma ütlesin et enne veebruar 2006 (s.t. aega, mil mina foorumiga liitusin ja hakkasin siin 10 postitust päevas oma rida ajama alguses, sest olin trennist nädalaks eemal ja kodus pold teha midagi
.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
trennist veel:alustan raskete kompleks harjutustega et teha jõudu – kordused 4-10
Miks jõu tegemiseks selline korduste arv?
väljendasin ennast valesti…
eesmärk on ikka jõu hoidmine rohkem…
kuna dieedi ajal ei ole massi kasvu eriti loota.
no aga näiteks 4 seeriat siis langevate raskustega ja tõusvate kordustega
4 kordust raskusi maha 6kordust 8
(üldiselt ei meeldi mulle alla 4 kordusteliste seeriatega ennast lõhkuda)
või peaks siis dieedi ajal treenima ka vahemikus 1-5x ???
ok.. nüüd ma siis tean et olen ka valesti treeninud…
Olen 5 võistlusaasta jooksul katsetanud mitmeid variante dieeti pidades ja võin öelda seda, et kõige õigem on nii, et ei peaks muutma midagi ekstreemselt, ehk võib/peab sööma kõike nii valku, süsi, kui rasva. Lihtsalt peab jälgima, et kehakaal ei langeks üle 2-3 kilo kuus. Selliselt ei tohiks arugi saada, et dieeti peetakse. Aeroobset teha mitte üle 30 minuti korraga ja soovitavalt intervalle (pulss tõuseb ja langeb) ning kindlasti mitte igapäev. Ühesõnaga ei pea tundma erilist vahet võistlusvahelisel kui võistluseelsel ajal (mõtlen nii toidu kui treeningu osas). Lihtsalt natuke sööma koguseliselt = kaloraazilt vähem.
Kuigi siiani on parim vorm olnud 2003 aasta sügisel (kaugel õigest), mil toimisin nii : iga hommik 30 minutit aeroobset enne hommikusööki, igal õhtul jõusaal + veel 30 minutit aeroobset. Toidust nii palju, et rasv oli üsna 0 lähedane, valku keha kilogrammi kohta 2,5 gr ja süsi 2,0 gr. Võite arvata, et enesetunne oli väga sant aga lõpptulemuseks oli muidugi väga kuiv poiss aga lihased tühjad (“vinnutatud särg”) Kuna nüüd Ostrava jaoks oli vaja kaalu saada siis toimisin teadlikult veel ektreemsemalt ja välja ei tulnud kärpse s…..gi. Hetkel vaikselt nüüd kosun uuesti (nagu oleks rasket haigust põdenud : ) ja vaatame kas 25.novembriks on minust elulooma või ei, kuid midagi head sealt tulla ei saa, see on selge.
Tahan öelda sellega seda, et ärge tehke mingeid kiireid, suuri, järske jne. muutusi nii oma toidus kui treeningus, kuna sellega ehmatate oma organismi ära stressi seisundisse ja sealt valutult välja tulla on juba üsna raske. Tavaliselt hakkatakse lollusi tegema esiteks teadmatusest, teiseks tahetakse näha tulemust kiirelt, kolmandaks kui ajaliselt ollakse hiljaks jäänud (kas arvatakse end võistluskaalult suuremana või toimuvad tahtejõu puudusel tihedad ülesöömised).
Kaalu saan ma sisse kindlalt
Aga mul on lihtsatl tunne et olen valmistunud valesti.
(nagu vootele mõni aeg tagasi blogis kirjutas)
Lugedes Fredi artikklit tundub et kõik on võimalik ilma ennast piinamata.
ja mis kasu on kaalu pressimisest kui näha lihtsalt palju sitem välja.
Ja kuna praegast olen kõige suhtes suht naiivne ja sinisilmne
(siiski üldiselt olen kõige suhtes skeptiline ja ei kuula kedagi)
Aga vanamees (OldMan) võiks küsimise asemel öelda kuidas on õige
Aga vanamees (OldMan) võiks küsimise asemel öelda kuidas on õige
No mida edasi seda rumalamana ma ennast tunnen…
“Dieet viib viimase mõistuse raasu ära”
aga võibolla otsin ma kedagi keda oma saamatuses süüdistada…
ja pärast öelda et ma tegin nii ja näed see ei toiminud…
tegelt tahaks anda endast parima ja olla 25-dal hea.
nii hea kui võimalik.
aga on tunne nagu oleks kinnisilmi peaga lihtsatl vastu seinu jooksnud ilma õiget suunda leidmata.
samas mulle öeldi et absoluutset tõde pole.. kõik on individuaalne….
võibolla tulebki kõik raskel teel teada saada… ja põruda 10 võistlust…
valu ja vaevaga enne kui leida süsteem mis mulle sobib…
nagu vend vähk… kes on leidnud mis talle sobib… ja olgu jumal talle armuline…
Eino lahe, kuidas trendid “üleöö” muutuvad. Kui liitusin veebruaris selle foorumiga, siis raius enamus nigu rauda, et vähe süsivesikuid ja palju aeroobset ja kulturistide kava ja blabla. Ma olin nigu hüüdja hääl kõrbes oma intervalltreeningu ja baasharjutuste tekstide ja muu sellisega. Eks paradigma(de)vahetuseks läheb ikka aega.Aga nüüd järsku suur buum ja räägitakse intervalltreeningust ja mainitakse ka mehi nagu Poliquin ja aegajalt lipsavad läbi Dragondoori meeste nimed jne jne.
(kui keegi vastupidist tahab väita, siis palun otsige üles oma postitused pre veebruar 2006 ja linkige siia – võtan oma sõnad tagasi)
Ära nüüd sellest intervall -treeningu propageerimisest nii väga pöördesse ka mine, sellega tegeleti juba eelmise sajandi 60-70 -ndail aastail. Loe ” Jooksja tarkvara” H. Lemberg, A. Nurmekivi, R. Jalak, seal on nendest palju juttu.
Võistlusteni sitaks aega. Kui katus ikka nii sõidab, siis parim lahendus siin tõenäoliselt üks väike aga korralik laadimine. Lööb vaimu selgeks ja mõjub kindlasti ka välimusele hästi. Nagu ikka – peale võistlusi kõigil hea olla ja vorm 3x parem kui laval
Ära nüüd sellest intervall -treeningu propageerimisest nii väga pöördesse ka mine, sellega tegeleti juba eelmise sajandi 60-70 -ndail aastail. Loe ” Jooksja tarkvara” H. Lemberg, A. Nurmekivi, R. Jalak, seal on nendest palju juttu.Ega ma ei väidagi, et see on uus asi
 ja nüüd see “taastulek” EESTIS on ikka toimunud mõned aastad hiljem kui välismaal olgugi, et kõik kanalid lahti.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Võistlusteni sitaks aega. Kui katus ikka nii sõidab, siis parim lahendus siin tõenäoliselt üks väike aga korralik laadimine. Lööb vaimu selgeks ja mõjub kindlasti ka välimusele hästi. Nagu ikka – peale võistlusi kõigil hea olla ja vorm 3x parem kui laval
Tervis pluss tahtis panna uues numbris (kirjutavad ka Poliquinist!) intervalltreeningule miinuse sellepärast,et see ei tõstvat aeroobset võimekust. Siin on minu lühike uurimus sellest,mille ma toimetusele saatsin,veenmaks neid vastupidises. Saavutasin selle,et miinus võeti maha,kuid plussi siiski ei julgetud panna…
Intervalltreening tõstis VO2max 2 korda rohkem(!!!) kui kestvustreening.
Gorostiaga EM,et al. Uniqueness of interval and continuous training at the same maintained exercise intensity. Eur J Appl Physiol 1991;63:101
Kuue nädalaga tõstis 4-minutiline intervalltreening VO2max 14%, 1 tunnine aeroobne treening (mitte madala intensiivsusega,vaid võimsusel 70% VO2max!!) 10%,anaeroobne võimekus tõusis vastavalt 28% ja 0%. Treeniti 5x nädalas.
Tabata I,et al. Effects of moderate-intensity endurance and high-intensity intermittent training on anaerobic capacity and VO2max. Med Sci Sports Exerc 1996;28:1327
Kui vähendada kahe kolmandiku võrra treeningute sagedust või kestvust,siis ainus,mis aeroobset taset alal hoiab,on treeningu intensiivsus.
Hickson RC,Rosenkoetter MA. Reduced training frequencies and maintenance of increased aerobic power. Med Sci Sports Exerc 1981;13:13
3 x nädalas 6-8 korda 1 min tööd,2 min puhkust.4 nädalaga tõusis VO2max 61,3-lt 64,3-ni ml/kg*min
Smith et al. Med Sci Sports Exerc 1999 Jun;31(6):892-6
Atko Viru. Sportlik treening. Tallinn 1988,lk. 101 (viited viiele uuringule)
Milline näeb välja Hr. Fred Antsoni toitumiskava
ja kas vorm on aastaläbi selline nagu pildil.???
Mul ei ole toitumiskava,vaid mul on toitumispõhimõtted!
Vorm on viimased kuus aastat selline!
Nii see on…Kuule sa olid ka ju sama toitumise peal millest Fred rääkis???
räägid äkki ise lähemalt oma päevasest menüüst ja kuda on lahti päeva peale jagatud?
Noh mis eeskuju ma ikka olen oma toitumisega, vormi pole eriti nagu näidanud.
Aga viimasel ajal jälgin enam-vähem Fredi nõuandeid jah. Kuigi nn. rämpstoitu läheb ikka ka sisse ja vahest mitte vähe. Aga eesmärk pole ka olla aastaläbi ülivormis.
See organismi ümberorienteerumine rasvade peale võib nati ka aega võtta, eriti kui kogemust pole, seega soovitaks jätkata enam-vähem samas rutiinis, millega praegu oled harjunud.
Aga muidu on lihtne põhimõte selline:
Hommikust kuni õhtuse trennini on menüüs peamiselt rasvad (nii küllastunud kui ka küllastamatta enam-vähem pooleks) ja valgud. Süsivesikuid lisan nö tunde järgi. Tavaliselt piisab viilust-paarist leivast/saiast või terakukllist. See loob ka head eeldused, et trennis hakata võimalikult kähku rasva põletama. Kui tunned , et powerit trennis vähe, lisa enne trenni nt kreeka pähkleid rohkem (mulle väga sobib, mucile sobivat rohkem kookoshelbed – katsetamise küsimus). Tavaliselt ongi see värk, et rasva-valgu dieedil tuntakse vähem powerit, aga siin peamine viga selles, et rasvu (energiaallikat) tarbitakse ikkagi vähe.
5% kohupiim – mmm, 50% juust – mmm, 30% vahukoor – mmm, 30% hapukoor – mmm
Postitused- You must be logged in to reply to this topic.
