Toitainete kvaliteet ja mõju lihastele – Hesburger, mcdonalds vms

Midagi suhkru kohta. Ärge kartke. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Kuna teemas eespool oli veidi juttu. Sattusin just hiljuti sellele artiklile. (Artikli tegija ise ajab nagu nii-naa juttu, aga sisu on mujalt võetud, kuigi täpset allikat praegu ei leia)

http://www.lifehacke…u-than-alcohol/

Nagu ka küllastunud rasvade puhul saame suhkru tarbimise juures rääkida uuringute mõjutamistest. On riike, kus küllastunud rasvade tarbimine väga kõrge, kuid südameveresoonkonna haiguste olemasolu minimaalne.

Ning siin postituses on näha, kuidas mõnes riigis on suhkru tarbimine langenud, kuid tervisehädad sellegi poolest tunduvalt suurenenud.

Seega milles teema? Selles, et pole mõtet hakata otsima üles mingit kindlat ainet mida vältida, kui tervisehädade üldine põhjus on ikkagist tänapäeva finantsseisukorrast tulenev toidu ülilihtne kättesaadavus, mugavus, vähene füüsiline aktiivsus ja sellest tulenev tõsine ülesöömine ning ülekaal ning meditsiini edusammud, mis võivad inimesi elus hoida ka aastaid ülikehva toitumise juures.

Ei muud. Kui suhkru vältimine aitab kellegil kaloreid piirata, mis omakorda viib normaal-kaalu hoidmiseni siis juba see hoiab ära väga paljusid tervisehädasid või vähendab nende tõenäosust meeletult. Kuid see ei tähenda, et suhkru tarbimise vähendamine on vajalik normaal-kaalu hoidmiseks.

Ei ole. Kaugeltki mitte.

Paljud söövad ülimalt suhkru-rikkaid toite ning suudavad vägagi madalat rasvaprotsenti hoida, sest kokkuvõttes loevad siiski kalorid siinkohal. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Midagi suhkru kohta. Ärge kartke. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Kuna teemas eespool oli veidi juttu. Sattusin just hiljuti sellele artiklile. (Artikli tegija ise ajab nagu nii-naa juttu, aga sisu on mujalt võetud, kuigi täpset allikat praegu ei leia)

http://www.lifehacke…u-than-alcohol/

“The authors state that

over the past 50 years, consumption of sugar has tripled worldwide

. However,

in Australia sugar consumption has dropped 23% since 1980

.

Despite this

, during that time cases of

overweight or obese people have doubled,

whilst diabetes has at least tripled.

“Lustig and his colleagues claim that sugar should be regulated like alcohol because it is unavoidable, toxic, has potential for abuse and has a negative impact on society. However,

it is certainly not unavoidable, it is only ‘toxic’ in unrealistic amounts and to suggest that consuming sugar is a form of abuse

is one of the worst cases of puritanism that I have seen in a while

. It’s worth noting that soft drinks and other non-core ‘party’ foods are already taxed (GST) in Australia.

“Just like anything else,

sugar should only be eaten in moderation.

As we continue our research we are finding out more and more about the importance of refined starch and specific fatty acids and the average Australian can do a lot to improve their diet, but

casting sugar as the ultimate villain and calling for regulation is misleading, unfounded and unnecessary.”

“Almost all of the evidence against sugar is epidemiological – that is

association, not necessarily causation.

Sugar is just another form of over-consumed calories – easily available and very palatable but

no more metabolically deadly than starch or fat calories

and certainly not equivalent to alcohol.”

Nagu ka küllastunud rasvade puhul saame suhkru tarbimise juures rääkida uuringute mõjutamistest. On riike, kus küllastunud rasvade tarbimine väga kõrge, kuid südameveresoonkonna haiguste olemasolu minimaalne.

Ning siin postituses on näha, kuidas mõnes riigis on suhkru tarbimine langenud, kuid tervisehädad sellegi poolest tunduvalt suurenenud.

Seega milles teema? Selles, et pole mõtet hakata otsima üles mingit kindlat ainet mida vältida, kui tervisehädade üldine põhjus on ikkagist tänapäeva finantsseisukorrast tulenev toidu ülilihtne kättesaadavus, mugavus, vähene füüsiline aktiivsus ja sellest tulenev tõsine ülesöömine ning ülekaal ning meditsiini edusammud, mis võivad inimesi elus hoida ka aastaid ülikehva toitumise juures.

Ei muud. Kui suhkru vältimine aitab kellegil kaloreid piirata, mis omakorda viib normaal-kaalu hoidmiseni siis juba see hoiab ära väga paljusid tervisehädasid või vähendab nende tõenäosust meeletult. Kuid see ei tähenda, et suhkru tarbimise vähendamine on vajalik normaal-kaalu hoidmiseks.

Ei ole. Kaugeltki mitte.

Paljud söövad ülimalt suhkru-rikkaid toite ning suudavad vägagi madalat rasvaprotsenti hoida, sest kokkuvõttes loevad siiski kalorid siinkohal. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Üks asi, millega sa üldse ei arvesta, on see, et kõik ülekaalulised ei ole haiged ja kõik saledad ei ole terved. Kui me räägime puhtalt kaalust, siis muutub sinu kirg kaitsta termodünaamika seadust, isegi mõeldavaks. Aga minu meelest ei ole tervisel ja figuuril võrdusmärki vahel. See on ka üks põhjus, miks kulturistide informatsioon pole kõige parem, kui sa tood arutelusse sisse tervise mõiste. Kulturistidel on kõige olulisem välimus, mille tõttu aeg-ajalt teevad nad asju, mis ei pruugi tegelikult tervisele kõige parem olla. Uuri uuringute ülevaadet Health at Every Size, et sellest lähemalt teada saada.

Kuigi sa räägid küllastunud rasvade puhul “correlation does not equal causation” ideest, siis suhkru puhul sa justkui unustad selle. Kas keegi väidab, et suhkur on ainus asi, mis mõjutab rasvumist?

Üks lõik sellest uuringust, millele su artikkel viitab, lihtsalt mõtlemiseks:

“Aussies have taken to water and diet drinks instead”

Ja selle uuringu eesmärk ei olnud propageerida suhkru tarbimist, vaid lihtsalt panna inimesi mõtlema, et kaalu puhul on oluline silmas pidada seda, kui palju sa sööd.

Mõned mõtted siia lisaks:

– Tõelist toitu süües on lihtsam termodünaamika seadust jälgida, kuna su isud on paremini kontrolli all.

– Tõelist toitu süües on su isud naturaalselt kontrolli all, mis ei nõua toitumise muutmist matemaatiliseks.

– Suhkrut on tohutult lihtne kuritarvitada; kuna ta pole vajalik, siis on parem teda minimeerida.

Üks põhjusi, miks ma ei tarbi mingeid maiustusi, on see, et ma lihtsalt ei saa enda maitsevajadust nendest rahuldatud. Mingi pisike šokolaaditahvel on üle 500 kalori. Samal ajal saab 500 kalori eest süüa tüki liha ja hea hunniku salatit.

Ma arvan, et me ei anna inimestele täisväärtuslikku nõu, kui me ütleme neile, et oluline on lihtsalt süüa vähem ja liikuda rohkem. Parem on ikka süüa paremini ja liikuda targemini.

Aga ma pean tõdedema, et see “Austraalia paradoks” on väga huvitav. Tänud, et jagasid! Kes tahavad uuringu täisversiooniga tutvuda, siin see on (lehe all): http://www.foodprofessionals.org.au/is-sugar-to-blame-for-obesity

Muidugi jään ma skeptiliseks ka nende andmete õigsuses. Näiteks tuleb uuringus välja selline lõik: “Finally, data generated by the food and beverage industry for its own purposes may not be entirely reliable because there is no independent monitoring or peer review.”

Järgmine huvitav lõik: “Questioning the priority of public health messages is relevant. It is possible that less emphasis has been given to disseminating the message of lowering total energy intake, while avoidance of particular nutrients, such as sugars, has been the primary focus.”

Ma pole selle lõiguga nõus. Läbi minu elu olen ma alati kuulnud sõnumit: “Söö vähem ja liigu rohkem.” Seega vastupidi, võib-olla tuleks just aidata inimestel paremaid toiduaineid valida ja muuta seda n-ö toitumispüramiidi, mis praegu eksisteerib?

Tõenäoliselt soovitaks hakata pihta algaja kavaga. Esimesel nädalal harjutad organismi – näiteks käid hessist mööda ja hingad soojenduseks umbes 30 minti sealset ümbritsevat õhku.

Teisel nädalal astu julgelt sisse ja tee mingi väiksemat sorti friikad koos mingi dõunatsitega. Ma arvan et kui sa kolmandal nädalal lisad menüüsse ka burksi, võiksid neljandal juba proovida mingit lihtsamat einet.

EDU TREENINGUL!

Tõstame selle spikri ilusasti algajate kavade alla ja EKFL`il terendab uus peasponsor silmapiiril