Toitainete kvaliteet ja mõju lihastele – Hesburger, mcdonalds vms
- This topic has 50 replies, 27 voices, and was last updated 14 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Füüsilisi Raamatuid väga ei loe kuna need aeguvad tänapäeva teaduse juures väga kiiresti. Internetis on autoritel lihtne lisada kommentaare ka aastaid hiljem ning hoida oma teosed uutena või vanad ja aegunud täielikult eemaldada, kui sisu ei vasta enam hetke tõenditele.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vanakooli mehed sirvivad oma 20a vanu õpikuid ning targutavad teemade üle, mis ammu edasi liikunud.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Näha on, et seedesüsteemi füsioloogia/patoloogia raamatuid sa lugenud pole, targutad teemade üle, millest ise ei jaga
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>meditsiiniline info puudub nii sul kui sinu gurudel ja vastavate spetsialistide loengus käinud pole. Jube lihtne on targutada kui ise täpselt ei tea ja spetsialistid, kellele toetud, ise ka päris täpselt ei tea ja pole suhkruhaigeid näinud lähemalt kui tänaval.
See, et sinu arust internet parem on, pole mingi vabandus. Loe google booksist mingi asi algusest lõpuni läbi, tee selgeks, mitte ära toetu infokildudele. Korduvalt öeldud.
Ei viitsi keegi spetsiaalselt sinu jaoks mingit “uuringut” välja tuua. Seedesüsteemi A ja O, patoloogia ABC.
See diabeedi jutt on tõsi, mõni lihtsalt on vastusvõtlikum erinevatele jamadele ja kannatab rohkem jama. Geenid. See, et sina nii saad, ei tähenda, et kõigil peaks suva olema, kui palju süsikaid sisse ajavad.
Sarnaste steroidigeenidega mehad imestavad ka “Head nõrgad olete ikka, et ära surete, minul küll nende koguste juures midagi häda polnud”
Archangel, proovi kuidagi enda vastuste disaini optimeerida. Väga keeruline on kõigest aru saada ning korralikult vastata.
Täpselt. Mis on tervislik? Väga ähmane mõiste. Kuid see ongi jutu point. Rahvale sunnitakse peale arvamusi nagu mingid juurikad vms kraam on ilmtingimata hea ja kasulik ning paljud inimesed mõistavad seda valesti.
Toidu tervislikkust ei saa hinnata väljapool kogu menüüd. See, et sa sööd päevas 3000kcal eest lillkapsast, ei ole ju tervislik. Olgugi, et väiksemas koguses on ta arvatavasti hea mikro-toitainete allikas ning kustutab hästi nälga väheste kaloritega. Kontekst on oluline. .)
Põhimõtteliselt olen ma nõus. Nagu näha tekib selle pärast ka selliseid dieete, kus inimene sööb päev läbi ainult salateid ja puuvilju. Järelikult midagi on juhendites viltu ja see, kuidas neid juhendeid edastatakse pole ka päris õige.
Hüpotees? LOL. Inimesed ei jaga enamasti lihtsalt matsu lahti.
Meie keha ei tea, mis nimetused me toitudele andnud oleme või mida me ette kujutama nende tervislikkuse kohta. Loeb sisu.
Kaalu-tõus või langus määratakse kalorite järgi. Ületad oma vajadusi ja kaal tõuseb ja vastupidi. Makro-toitainete koostis ning füüsiline aktiivsus mõjutab rasva-massi ning lihasmassi kasvu/langust veel omakorda.
Mikro-toitainete osakaal mõjutab üldist tervist, kaudselt seega ka ülalmainituid aspekte ning lõpptulemust pikemas perspektiivis.
Teoreetiliselt on jutt väga õige, aga siin tulevad mõned agad sisse. Esiteks, kalorite täpne lugemine on võimatu. Kust sa tead palju kaloreid kõige see tegelikult on ja kust sa tead palju kaloreid sinu keha kasutab? See, et pakendil või veebilehel on kirjas mingi number, ei tähenda, et see tõsi on.
Järgmisena, kust sa võtad, et sellised makrotoitaineid, nagu sa arvad, et sa tarbid on korrektsed. Kui sa ütled, et tähtis pole see number, vaid tulemused, siis ma võin saada häid tulemusi ilma nende numbrite lugemiseta. Sõin 1 tüki liha, aga ei võtnud kaalus juurde, söön järgmine kord 2 tükki vms. Pole mingite numbrite lugemist.
Kolmandaks, kus pannakse ilmselt kõige enam puusse ja kus minu meelest see teooria kõige vigasem on, on mikrotoitainete juures. Meil pole absoluutselt õrna aimu ka palju toitaineid mõnes toiduaines on. Kust mullast toit tuli? Kuidas sinu seedimine töötab? Kuidas ja kui kaua toitu transporditi?
Kuidas võib inimene nii mõelda, et ta oskab muuta toitumise puhtalt matemaatiliseks, kui sellel on lihtsalt nii palju faktoreid millega arvestada? Võib-olla kunagi suudame me seda teha, aga minu arvates praegu on toitumine rohkem tunnetamisel kui matemaatikal põhinev.
Muidugi ei pea. Aga soovitav oleks vähemalt korra proovida, kui on soov kuskile poole areneda. Enamik inimesi tõsiselt ala või üle-arvestab oma söödud toidukogust ning vastavaid makro-toitaineid.
Kui soov optimaalseid tulemusi saada, siis on vähe kasu, kui “arvad”, et sööd piisavalt valke ja kaloreid üldiselt. Võimalik, et oled konkreetselt mingi asjaga puusse juba aastaid pannud ning seetõttu ka areng kesine. Enne ikka ei tea, kui vähemalt korraks toitumist luubi alla ei võta.
Enamik, kes alaga piisavalt kaua tegelenud suudavad edaspidi juba silma järgi vägagi täpselt kõik arvestada ning söövad tihtipeale praktiliselt instinktiivselt juba õigeid koguseid.
Ma arvan, et kõik suudaksid teha seda tunnetusel, kui nad sööksid õigeid toiduaineid, aeglaselt ja tähelepanelikult. Vahe ongi selles, et kui sa jälgid, mida su keha tunneb, mitte mida numbrid paberil ütlevad, õpid sa palju paremini toituma. Pealegi, need numbrid pannakse kokkuvõttes ka tunnetusel ja tulemustel paika, nii et päeva lõpuks on nende numbrite lugemine ikkagi kaheldav.
Ei tea mida sa sööd, kui neid aineid sees pole?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga jah, igasugu säilitusaineid jms on pm kõikjal sees. Vahet pole kas ostad poest või serveeritakse restoranis. Parimal juhul saad hirmkalli hinna eest kuskilt Ökopoest vähe “naturaalseimaid” tooteid.
Samas pole kuskilt välja lugenud, et ükski nendest “ainetest” ilmtingimata inimkehale kahju teeks. See ikka selline Linna-legend, mis aastaid ringelnud. Et kõik E-ained tapavad vms lollus.
Enamik on ikka väga ohutud ka väga suurtes kogustes. Ning kui sa just iga päev Hesis ei veeda, siis ei pea muretsema.
Asja mõte ongi selles, et mitte langeda ekstreemsustesse. Mõned tehislikud aineid ei tapa meid, seni kuni ülejäänud toitumine on selline, mis täidab keha vajadused tervise ja üldise arengu tarvis.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No ma tegelikult ei ole mingeid paganama saia- ja leivatooteid juba terve igaviku söönud, nii et see oli puhtalt teoreetiline. Aga ma olen ikkagi kindel, et leiaks mingeid paremaid varianti.
Nõus, kindlasti lähevad sellised tervisliku toitumise propageerijad ekstreemsustesse (kaasaarvatud mina). Aga ma arvan, et sa lähed ise ikka väga ekstreemsustesse. Sa lähed ekstreemsustesse enda vaba suhtumisega. Sa kasutad uuringuid ainult enda põhimõtete õigustamiseks. Kord ütled sa, et väga palju on mõttetuid uuringuid, aga teine kord ei ole sa nõus midagi uskuma enne, kui näed uuringut. Kui Alan Aragon on mingi uuringu heaks kiitnud, siis see ilmselgelt peab olema tõde.
Ma arvan, et kõik algab suurest pildist. Kui üleüldises mõtteviisis on mingi viga (ei ütle, et sul ilmtingimata on, kuigi ma arvan nii), siis on kõik muu ka vigane. Siis otsitakse ka tõendeid vigaselt ja subjektiivselt.
Lugemist:
http://www.bodyrecomposition.com
Olen kõikide — Lyle McDonald, Alan Aragon ja Martin Berkhan tegemistega väga hästi kursis. Kõikide puhul on tegemist väga ülbete kujude, kelle ülbus läbib kõiki nende tekste. Nad justkui arvavad, et nad on kõiketeadjad. Viimane kord, kui keegi Martin Berkhanilt vastuargumenteeriva küsimuse küsis, ütles MB vastu: “Fuck you! Get the fuck out here if you question me.” või midagi sellist.
Lyle McDonaldi suhtumine on lihtsalt kohutav. Ükskord sattusin lugema ta blogil tema enda kommentaare ja seal ta lihtsalt õiendas inimestega, kes ei olnud temaga nõus ja tahtsid konstruktiivselt arutleda. Kuigi ta on ilmselt väga tark (ma olen isegi ta raamatuid lugenud), on ta täielik jobu. Ja juba selle pärast keeldun ma edaspidi temalt midagi lugemast. Selliseid närvihaigeid ei tohiks toetada. Maailmas on palju häid inimesi, kellele kaasa elada.
Alan Aragon on neist kõige positiivsem (ja ilmselt ka kõige targem) kuju. Kuid ka tema üldpildilga ei ole ma nõus, selle tõttu mitmed soovitused, olgugi et ta põhjendab neid teadusega, ei mahu minu vaatevälja. Ma ei ole sellist tüüpi inimene, kes arvaks, et teaduslikud materjalid ongi kõige alus. Ei ole. Teadlaste üldpilt on väga nõrk võrreldes praktikutega. Nad uurivad asju rakutasandil ja tihti ei saa isegi aru, et mingi proteiini uurimine anumas, ei ole sama, mis vaatamine, mis efekti annab päris toiduaine päris inimese kõhus. Kui su loogika ja üldpilt on ebakorrektsed, siis ei aita ühegi teadusliku materjali otsimine, tõde leida. See, kuidas üldist filosoofiat hinnata, on pigem eetika ja tunnetuse küsimus. Kumb tundub tervislikum mõtteviis, kas soovitada looduslikke toitusid või töödeldud toitusid?
Lahendus : olge vaesemad, siis pole teil raha, et ennast paksuks süüa
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Selles insuliini tootmise kiiruses ja koguses oht seisnebki – kõhunäärme beetarakud kurnatakse kiiresti ära ja varsti nad ei suuda enam toota vajalikus koguses või kvaliteediga insuliini ja tekibki II tüüpi diabeet.
Tekib insuliinresistentsus…st insuliini küll toodetakse, kuid rakud…neh…ei reageeri enam nii kuis muiste.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Nemad otsustavad nälgida…ja insuliini toodetakse järjest enam. Suletud ring.Issand jumal mees. Mida sa ajad.
http://www.ncbi.nlm….pubmed/11430771
310g süskareid korraga. Ilma trennita. Mõni üksik gramm salvestus rasvadeks. Keha kasutas 310g sissesöödud süskaritest 160g glükogeenivarude taastamiseks ning 150g põletas energiaks. (Ning siin eelnes veel mõni tund hiljem hommikusöök, mis samuti veel keha toitis)
Olgem ikka täpsed – mitte mõni üksik gramm, vaid 4,6 g. Ja kus on pikaaegsem uuring?
Loomulikult läheb enamus WC-st alla, mitte energiaks. Aga üleliigsetest grammidest tekivadki pikema aja jooksul üleliigsed kilod, sest tegelikult kulutab füüsiline töö ikka väga vähe energiat.
Ma sõin ükskord Maci burgerit ja mul läks süda pahaks. True story bro.
Ma sõin ükskord mäkis burgerit ja kõht jäi tühjaks. Ja siis sõin ühe veel. Ja siis tegin ühe veel. Sellepärast käin nüüd hessis. Tru story bro.
Minu burgeri söömine lõppeski nii 5 aastat tagasi Maci burgeriga, kuna ma kallistasin ja õrnutsesin sel ööl peldikupotiga ning rohkem ma seda jama endale suhu pole toppinud.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma sõin ükskord Maci burgerit ja mul läks süda pahaks. True story bro.
Minu burgeri söömine lõppeski nii 5 aastat tagasi Maci burgeriga, kuna ma kallistasin ja õrnutsesin sel ööl peldikupotiga ning rohkem ma seda jama endale suhu pole toppinud.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mul suhteliselt sama. Kui ikka jupp aega söönud pole, siis võtab olemise korraks sandiks.
Õnneks inimkeha harjub kõigega
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mul suhteliselt sama. Kui ikka jupp aega söönud pole, siis võtab olemise korraks sandiks.
Õnneks inimkeha harjub kõigega
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See näitab kui ‘nõrgaks’ sa oled suutnud oma keha tuunida mees. Et hüppad kõrvale korraks oma igapäevasest menüüst ja siis kaks päeva oksendad sisikonda välja.
Ilmselgelt minu monoloogid ei vii kuhugile. Pistan parem selle lühivideo siia, võib-olla mõnel torgib aju õigest kohast.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ilmselgelt minu monoloogid ei vii kuhugile. Pistan parem selle lühivideo siia, võib-olla mõnel torgib aju õigest kohast.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ise ikka vaatasid
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ?Julgen vastu vaielda, ca5 aastat tagasi suutsin 40 kilo juurde süüa endale kusagil 5-6 kuuga
Ei olnud eriti raske, uuesti vormi saada oli hoopis raskem. Nii, et ma ei nõustu ühegi postitusega siin, mis seletab, et sööge palju tahate pool läheb mingite varude täitmiseks ja teise poole põletab organism ära. Ega ikka iseenesest ei põleta küll.
Poole aastaga 40 kg, mida sa sõid siis? Toitumine pidi ikka päris paigast olema ja kogused ka üüratud.
Ise ikka vaatasid
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ?Naljahammas.
Veel midagi huvitavat, mis haakub veidi rohkem teemasse.
See näitab kui ‘nõrgaks’ sa oled suutnud oma keha tuunida mees. Et hüppad kõrvale korraks oma igapäevasest menüüst ja siis kaks päeva oksendad sisikonda välja.
kle sõidad Egiptusesse või kuhugi mujale võtab paljudel põhja alt ära…
Isegi Soomest Eestisse tulles on mõningal määral teatud toitaeinete puhul erinevus/enesetunne täiesti reaalselt märgata.
Siin pole tuunimisega midagi pistmist.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.