Toitainete kvaliteet ja mõju lihastele – Hesburger, mcdonalds vms

SUHKURT EI TARBI ÜLDSE HAMBAD KORRAS, EI RIKU MIKROFLOORAT MAOS JNE . MEESTEL SUHKUR MÕJUB HALVASTI TESTOSTEROONILE IGASTAHES VÕIKS PIIRATA TARBIMIST…

Veidi lugemist ka vahelduseks.

http://www.bodyrecom…rch-review.html

“Despite the vast public policy efforts to promote the consumption of healthy foods and the public’s growing concern with weight management, the proportion of overweight individuals continues to increase. An important factor contributing to this obesity trend is the misguided belief about the relationship between a meal’s healthiness and its impact on weight gain, whereby people erroneously believe that eating healthy foods in addition to unhealthy ones can decrease a meal’s calorie count.”

Pole juba esimese lausega nõus. Kas need toiduained, mida propageeritakse tervislikena, on ikka tervislikud?

Elus pole minu meelest ühtegi olukorda, kus võiks öelda, et kvantiteet on olulisem kui kvaliteet. Ma ei saa aru, kuidas see võiks toitumise puhul paika pidada. See kalorid sisse-kalorid välja hüpotees on kohe algusest peale tundunud lihtsalt hüpoteesina, mis ei võta arvesse seda, kui kvaliteetne kaalulangetus (või lihasekasvatus) on.

Miks peaks ükski inimene treenima nii, et loeb enda kulutatud kaloreid, ja toituma nii, et loeb enda tarbitud kaloreid? Kas inimesed peaksid tõesti seda terve elu tegema?

“And while there is some speculation that artificial sweeteners do some odd things in the brain in terms of driving appetite, it’s probably more related to people rationalizing that they can eat more of something else because they are getting less calories by choosing diet soda or using artificial sweeteners. That is, they figure that since they are ‘saving so many calories’ by making one choice, they end up compensating (or more than compensating) by choosing something unhealthy.”

Ma ütleks, et see on klassikaline ratsionaliseerimisviis. Kusagilt võetakse lampi idee, et kui inimesed võtavad kaalus juurde tarbides magusaineid, siis järelikult nad ikka söövad palju rohkem midagi muud ja arvavad, et nad võivad seda teha, kuna tarbivad dieetkoolat. Aga võib-olla on see hoopis nii, et inimestel tekib isu süüa midagi muud palju rohkem, kuna nad tarbivad neid magusaineid täis jooke?

Pea 900 kalorit 1 einest?! Väike jäätis ka otsa ning ongi üle tuhande juba… Päris korralikult. Peale seda saab mõni naisterahvas veel natuke süüa ja peabi oma 2 toidukorraga päevas leppima. Pole siis ime, et neid Donaldseid, kokakoolasid ja Hesburgereid peetakse ülekaalu põhitekitajateks…

heh… kellel tasub kellel mitte.. kellele kuidas meeldib. Ise pole aastaid käinud, ei tea!

viimati McDonaldsis käides sai võetud toorsalat kanafilee tükkidega ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Vaadatas kuidas need teenindajad seal burkse teevad, siis ma parem seda kraami endale suhu ei topiks.

Teenindajad korjavad põrandalt rämpsu, mis maha on kukkunud ning käsi pesema ei lähe, vaid hakkavad Su burgerit kokku lappima. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ise pole burgerit söönud oma 5 aastat ning ei paku eriti pinget ka, kuid ainus asi mida olen korra Hessist ostnud selle ajajooksul on kana wrap.

Pikk jutt, seega ärge Bitchige. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Terve inimkond räägib, et võiks piirata suhkru, küllastunud rasva tarbimist jne ja nüüd üks vend tuleb sellise jutuga. Wtf dude?

Hea ainevahetus sul siis.

Ära peksa segast. Mis vahet on selles, mida ülejäänud räägivad? Miljon inimest hüppavad sillalt alla ja kisavad, et oi kui hea. Hüppad ka? Tee omad järeldused eksisteerivatest tõenditest, mitte ära mine üldise suunaga kaasa.

“

Description of Appeal to Popularity

Appeal to Popularity has the following form:

• Most people approve of X (have favorable emotions towards X).
• Therefore X is true.

The basic idea is that a claim is accepted as being true simply because most people are favorably inclined towards the claim. More formally, the fact that most people have favorable emotions associated with the claim is substituted in place of actual evidence for the claim. A person falls prey to this fallacy if he accepts a claim as being true simply because most other people approve of the claim.”

Äkki vaataks, kuidas riiklikud toitumisjuhendid on üldse sellisteks kujunenud – http://www.fredantson.com/?p=98

Rammus toit on hea toit ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Jah. Riigijuhid on ikka väga lolle valikuid teinud rahva toitumisharjumuste kujundamises.

Teraviljad, suhkrud, jahu ja kõik muu selline pole otseselt meie kehale kahjulik Probleem tekib sellest, kui kogu menüü koosnebki ainult sellest. Inimestel on tekkinud vale-arusaamad, et kõik see “kraam” on kahjulik kuna mingid “teadlased” või uudiste-agentuurid käivad välja uuringuid, mis leiavad kaudseid seoseid nende asjade tarbimiste ja tervisehädade vahel.

Ma olen suht kindel, et kui kõik inimesed hakkaksid tavatoidu asemel päevas hoopiski 20l vett jooma siis viskaksid ka sussid püsti. See ei tähenda, et vesi halb oleks.

Mistahes toiduaineid liigselt tarbides riskime tervisehädadega. Liialdada võid isegi salatiga kui kogu sinu menüü ainult sellest koosnebki.

Küll on aga probleem selles, et kõik need tehis-aineid on loodud nii maitsvaks kui vähegi võimalik, et inimesed neid ostaksid. Seega liialdatakse regulaarselt. Aga jällegi. SÜÜDI POLE TOIT – vaid inimesed, kes seda tarbivad.

Täpselt samamoodi nagu auto-õnnetustes pole enamasti süüdi auto, vaid juht, kes seda kontrollib ja hooldab.

Väga idealistlik ja lihtsustatud arusaam siis sul süsivesikutest. Nii rasvarakkudesse kui lihasrakkudesse siseneb glükoos täpselt samamoodi insuliini toimel. Võrdselt. Mööndustega lihasesse rohkem peale trenni kuna a) lihas on peale tööd insuliini suhtes tundlikum verevarustus on peale füüsilist tööd lihases parem.

Kuid seda lootust ära nüüd küll hellita, et mingi ime läbi glükoos kõigepealt lihased pilgeni täidab ja samal ajal tilkagi rasvarakkudesse ei lähe. Tõepoolest, osta palun füsioloogia õpik.

Mida suurem on toidu glükeemiline koormus, seda kiiremini tuleb suhkur verest ära koristada ja sa loodad, et glükoos ringleb veres põhimõttel “otsi kohta kus sa saad … ” nagu vanas laste mängus “kes aias” ja ootab, kuni leiab mõne lihasraku? Ja rasvarakust sõidab seni mööda? Et “teeme tiiru kehale peale, koputame kõigile lihasrakkude ustele ja kui ei vastata, astume rasvarakku”. No way ….

Issand jumal mees. Mida sa ajad.

http://www.ncbi.nlm….pubmed/11430771

310g süskareid korraga. Ilma trennita. Mõni üksik gramm salvestus rasvadeks. Keha kasutas 310g sissesöödud süskaritest 160g glükogeenivarude taastamiseks ning 150g põletas energiaks. (Ning siin eelnes veel mõni tund hiljem hommikusöök, mis samuti veel keha toitis)

Katsu nüüd aru saada, et meie glükogeenivarud on massiivsed. Isegi mingil 80 aastasel vanamemmel on arvatavasti ca. 400-500g glükogeenivarusid. Mõnel noorel vbl isegi 1000g või enam.

Ei tööta asjad nii, et glükoos lihtsalt lendab rasvarakku insuliini mõjul. Ära ole tobe. Rasvarakkude põhimõte on salvestada energiat tuleviku tarbeks. Kui aga kehal on võime sissesöödud energia kohe ära kasutada, siis ta seda ka teeb.

Nahhui peaks keha salvestama osa energiat rasvana, et siis mõne minuti pärast see uuesti sealt välja kiskuda. See oleks lollus, ning meie keha on paremini arenenud kui sina ette kujutad.

Päris nii lihtne see ka pole, et Süskar veres lihtsalt “lendab” rasvarakku. Päris pikk protsess on suhkru salvestamine rasvana. Meie keha parema meelega seda ette ei võtaks, kui just äärmiselt vaja pole ehk – on suur energia-ülejääk.

Väljavõte “Revitalisatsioonist”:

• kiiresti imenduvate süsivesikute tarbimise tagajärjel tõuseb veres kiiresti glükoosisisaldus
• kui glükoosisisaldus veres tõuseb, püüab organism senist normaalset suhkrutasakaalu säilitada, tootes rohkem insuliini
• insuliini tõus langetab suhkrusisalduse veres alla normaalse taseme, tekitades väsimus- ja näljatunde, mis põhjustab omakorda suhkru tarbimise kordamist

Oeh. No nii ära lihtsustada pole ka mõtet.

Olenevalt inimesest võib insuliini-reaktsioon olla suurem või väiksem. Mida insuliinitundlikum inimene on, seda vähem insuliini on vaja, et suhkrut verest eemaldada. Seega see väsimustunne või näljatunne ei teki ka kõigil. Mitte kõigil ei lange veresuhkur alla normi.

Lisaks on GI arvud vigased. Kes kurat sööb paljaid süsivesikuid? Lisades süsivesikutele mistahes muid makrosid muudame nende imendumiskiiruse ja insuliinireaktsiooni täielikult. Seega kui täpse reaktsiooni ennustamine on niivõinna peaaegu võimatu, siis milleks paanitseda.

Jah, liigselt “kiireid” süskareid süües võime tõesti veresuhkru korraks liiga kõrgele ning siis liiga madale langetada. Ei vaidle vastu. Kuid see pole nii lihtne, et see või see teeb seda või toda igas inimeses samamoodi.

Ei tee.

Mõni võib keerata pätsi saia endale sisse ning olla jumalasta reibas. Mõni teine sööb ühe kukli ning väriseb mõne aja pärast maas veresuhkru madalasuse tõttu.

SUHKURT EI TARBI ÜLDSE HAMBAD KORRAS, EI RIKU MIKROFLOORAT MAOS JNE . MEESTEL SUHKUR MÕJUB HALVASTI TESTOSTEROONILE IGASTAHES VÕIKS PIIRATA TARBIMIST…

Oeh. Või, et mõjub halvasti testosteroonile? Aga tõendid palun? Ning katsu sa ainult mingit x-ajakirja tsiteerida või suvalise tüübi blogi.

Näita mulle paikapanevaid teaduslikke uuringuid, sest ma tahan näha midagi, mis pakub reaalseid tõendeid – mitte kellegi fantaasia vilju.

Selles insuliini tootmise kiiruses ja koguses oht seisnebki – kõhunäärme beetarakud kurnatakse kiiresti ära ja varsti nad ei suuda enam toota vajalikus koguses või kvaliteediga insuliini ja tekibki II tüüpi diabeet.

Sa oled seda varem ka öelnud Rotter. On sul mõni uuring ka? ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

“Despite the vast public policy efforts to promote the consumption of healthy foods and the public’s growing concern with weight management, the proportion of overweight individuals continues to increase. An important factor contributing to this obesity trend is the misguided belief about the relationship between a meal’s healthiness and its impact on weight gain, whereby people erroneously believe that eating healthy foods in addition to unhealthy ones can decrease a meal’s calorie count.”

Pole juba esimese lausega nõus. Kas need toiduained, mida propageeritakse tervislikena, on ikka tervislikud?

Täpselt. Mis on tervislik? Väga ähmane mõiste. Kuid see ongi jutu point. Rahvale sunnitakse peale arvamusi nagu mingid juurikad vms kraam on ilmtingimata hea ja kasulik ning paljud inimesed mõistavad seda valesti.

Toidu tervislikkust ei saa hinnata väljapool kogu menüüd. See, et sa sööd päevas 3000kcal eest lillkapsast, ei ole ju tervislik. Olgugi, et väiksemas koguses on ta arvatavasti hea mikro-toitainete allikas ning kustutab hästi nälga väheste kaloritega. Kontekst on oluline. .)

Elus pole minu meelest ühtegi olukorda, kus võiks öelda, et kvantiteet on olulisem kui kvaliteet. Ma ei saa aru, kuidas see võiks toitumise puhul paika pidada. See kalorid sisse-kalorid välja hüpotees on kohe algusest peale tundunud lihtsalt hüpoteesina, mis ei võta arvesse seda, kui kvaliteetne kaalulangetus (või lihasekasvatus) on.

Hüpotees? LOL. Inimesed ei jaga enamasti lihtsalt matsu lahti.

Meie keha ei tea, mis nimetused me toitudele andnud oleme või mida me ette kujutama nende tervislikkuse kohta. Loeb sisu.

Kaalu-tõus või langus määratakse kalorite järgi. Ületad oma vajadusi ja kaal tõuseb ja vastupidi. Makro-toitainete koostis ning füüsiline aktiivsus mõjutab rasva-massi ning lihasmassi kasvu/langust veel omakorda.

Mikro-toitainete osakaal mõjutab üldist tervist, kaudselt seega ka ülalmainituid aspekte ning lõpptulemust pikemas perspektiivis.

See, et inimesed ei suuda mõista ega arvestada erinevate toiduainete mõjusid ei tähenda, et Lihtsalt termodünaamika faktid valed oleksid. Lihtsalt enamus ei mõista asja sisu.

Mõni sööb päevas 1000kcal üle oma “stabiil-kaloraaži” kasutades “kvaliteetseid toite” ning ei võta juurde. Teeb järelduse, et “tervislik” toit on super hea ning võib sitaks süüa ning rasva ei lähe.

See, et tüüp ei jaga matsu erinevate terminite nagu BMR, NEAT, TEF jms kohta ei tee termodünaamika seadusi vääradeks. Teeb inimese lihtsalt veidi “ohmuks”. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Miks peaks ükski inimene treenima nii, et loeb enda kulutatud kaloreid, ja toituma nii, et loeb enda tarbitud kaloreid? Kas inimesed peaksid tõesti seda terve elu tegema?

Muidugi ei pea. Aga soovitav oleks vähemalt korra proovida, kui on soov kuskile poole areneda. Enamik inimesi tõsiselt ala või üle-arvestab oma söödud toidukogust ning vastavaid makro-toitaineid.

Kui soov optimaalseid tulemusi saada, siis on vähe kasu, kui “arvad”, et sööd piisavalt valke ja kaloreid üldiselt. Võimalik, et oled konkreetselt mingi asjaga puusse juba aastaid pannud ning seetõttu ka areng kesine. Enne ikka ei tea, kui vähemalt korraks toitumist luubi alla ei võta.

Enamik, kes alaga piisavalt kaua tegelenud suudavad edaspidi juba silma järgi vägagi täpselt kõik arvestada ning söövad tihtipeale praktiliselt instinktiivselt juba õigeid koguseid.

“And while there is some speculation that artificial sweeteners do some odd things in the brain in terms of driving appetite, it’s probably more related to people rationalizing that they can eat more of something else because they are getting less calories by choosing diet soda or using artificial sweeteners. That is, they figure that since they are ‘saving so many calories’ by making one choice, they end up compensating (or more than compensating) by choosing something unhealthy.”

Ma ütleks, et see on klassikaline ratsionaliseerimisviis. Kusagilt võetakse lampi idee, et kui inimesed võtavad kaalus juurde tarbides magusaineid, siis järelikult nad ikka söövad palju rohkem midagi muud ja arvavad, et nad võivad seda teha, kuna tarbivad dieetkoolat. Aga võib-olla on see hoopis nii, et inimestel tekib isu süüa midagi muud palju rohkem, kuna nad tarbivad neid magusaineid täis jooke?

Kahe otsaga asi. Uuringuid antud teemal vähe. Mina pole veel häid uuringuid sellisel teemal näinud, mis väidaksid, et magusjookide tarbimine suurendaks magusa-isusid.

Pole veel täheldanud sellist asja. Küll aga ise tarbin just nimme seetõttu Coca-Zerot, et saaksin magusavajadusi rahuldada ning samas kaloreid süüa ikka tahket toitu. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Seega mulle asi sobib. Kui mõni hakkab Coca tõttu rohkem magusat igatsema siis see tema mure.

Üldist trendi märganud ei ole – seega tundub, et asi rohkem inimeste peas kinni või siis suht 50/50, kellele asi füüsilist mõju isudele tekitab.

Vahe on selles, et kui ma teen ise pihvi, salati, kastmed ja ostan mingi leebema kukli, siis seal ei ole selliseid komponente:

Hesburger-sai: nisujahu, vesi, suhkur, rapsiöli pärm, seesamiseemned, sool (1, 2 %), nisugluteen, emulgaatorid (E472e, E481), säilitusaine (E282). Juustuviil: Cheddari juustu (51 %), vesi, või, rasvavaba piim, juust, piimaproteiin, emulgeeriv sool (E331, E339), värv (E160, E160c), emulgaator sojalesitiin. Pastöriseeritud. Laktoosi viilus 0, 5 g. Vähese laktoosisisaldusega. Ketšup: vesi, tomatipüree, suhkur, äädikas, sool, paksendaja (E440, E410), ketðupiaroom Kurgimajonees: taimeõli, kurk, kanamuna, suhkur, vesi, äädikas, sibul, sinepiseemned, paprika, paksendajad (E405, E1404), sool (1, 5 %), maitseained, säilitusained (E211, E202) Lôigatud salat: Jääsalat Marineeritud kurk: kurk, vesi, äädikas, suhkur, sool (1, 1%)looduslikud aromatisaatorid, konservandid (E211, E202), stabilisaator (E509) Paprikamajonees: rüpsiõli, pastöriseeritud kanamuna, paprika, vesi, maitseained, kurk paksendajad (E410, E412, E406), konservandid (E211, E202), happesuse regulaator (E330), antioksüdant (E300), maitseained (tðilli, juustuköömned, paprika, küüslauk, cayenne, pune), sibul, kurkum, pansool, aroomitugevdaja (E621), hüdrolüüsitud taimeproteiin (mais), hüdrolüüsitud maisitärklis, pärmiekstrakt. Pihv: Loomalihapihv maitsestatakse pärast küpsetamist grillmaitseainega: pansool, maitseained (juustuköömned, paprika, küüslauk, cayenne, pune, sibul, kurkum), aroomiained (pärmiekstrakt), glükoos, proteiini hüdrolüsaat (proteiiniallikas mais), hüdrolüüsitud tärklis, rüpsiõli, paakumisvastane aine (E551) Sibul: kodumaine sibul

On sul mingeid häid õpikuid teistele soovitada?

Ei tea mida sa sööd, kui neid aineid sees pole? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aga jah, igasugu säilitusaineid jms on pm kõikjal sees. Vahet pole kas ostad poest või serveeritakse restoranis. Parimal juhul saad hirmkalli hinna eest kuskilt Ökopoest vähe “naturaalseimaid” tooteid.

Samas pole kuskilt välja lugenud, et ükski nendest “ainetest” ilmtingimata inimkehale kahju teeks. See ikka selline Linna-legend, mis aastaid ringelnud. Et kõik E-ained tapavad vms lollus.

Enamik on ikka väga ohutud ka väga suurtes kogustes. Ning kui sa just iga päev Hesis ei veeda, siis ei pea muretsema.

Asja mõte ongi selles, et mitte langeda ekstreemsustesse. Mõned tehislikud aineid ei tapa meid, seni kuni ülejäänud toitumine on selline, mis täidab keha vajadused tervise ja üldise arengu tarvis. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Lugemist:

http://www.alanaragon.com

http://www.bodyrecomposition.com

http://www.leangains.com

Füüsilisi Raamatuid väga ei loe kuna need aeguvad tänapäeva teaduse juures väga kiiresti. Internetis on autoritel lihtne lisada kommentaare ka aastaid hiljem ning hoida oma teosed uutena või vanad ja aegunud täielikult eemaldada, kui sisu ei vasta enam hetke tõenditele. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Vanakooli mehed sirvivad oma 20a vanu õpikuid ning targutavad teemade üle, mis ammu edasi liikunud. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Too long, didn’t read. Aga Archangelil on glükogeenivarude kohta õigus.

Paksuks söömine on tegelikult päris raske protsess.

Julgen vastu vaielda, ca5 aastat tagasi suutsin 40 kilo juurde süüa endale kusagil 5-6 kuuga

Ei olnud eriti raske, uuesti vormi saada oli hoopis raskem. Nii, et ma ei nõustu ühegi postitusega siin, mis seletab, et sööge palju tahate pool läheb mingite varude täitmiseks ja teise poole põletab organism ära. Ega ikka iseenesest ei põleta küll.