Toitainete kvaliteet ja mõju lihastele – Hesburger, mcdonalds vms
Avaleht » Forums » Toitumine » Üldine » Toitainete kvaliteet ja mõju lihastele – Hesburger, mcdonalds vms
- This topic has 50 replies, 27 voices, and was last updated 14 years tagasi by
viki667.
-
AutorPostitused
-
jaanuar 30, 2012 at 11:16 e.l. #24061
fender
MemberHeips!
Tihti rämpstoitu ei söö, aga peab tõdema et kuus paar korda satub kas siis hesburgerisse või maci.
Ütleme et kui on vaja päevas teha oma neljas söögikord (vähemalt 20g proteiini, 60g süsikaid jne..) siis kas üldse mõni hesburgeri või macdonaldsi toode (hamburgerid) on üldse mõeldavad selle vajaduse täitmiseks? Mind huvitab just see kvaliteet, kaaluprobleemi ei ole ja kulturismiga ei tegele ja pigem isegi tahaksin rohkem kaloreid ja rasva sisse ajada, aga kui näiteks ongi trennijärgne päev ja taastumine käsil, kas siis on väga suur patt kui üks toidukord on näiteks hesis (hamburgerid)?
Noh, loomulikult on mõistetav et see on rämpstoit ja see head ei tee, aga siiski huvitab, kas see proteiin ja süsivesikud ja muu mis nendes burgerites on, toidavad lihased ja taastavad energiavarusid samamoodi nagu teised toidukorrad?
jaanuar 30, 2012 at 11:47 e.l. #235951JungaTroll
MemberBurger oleks enam-vähem söök, kui sealt visata esmalt kastmed minema. Kuid edasi jääb ikkagi küllalt rasvarikas toit alles. Põhimõtteliselt saad sa sealt ülekaalukalt kiirelt imenduvaid süsivesikuid, mis sul üsna kiirelt ka naha vahele jooksevad. Teine oluline osa on rasv, mis on kahjuks ilmselt enamasti küllastunud.
Burger ei olegi kiirtoidu puhul halvim. Asja teevad halvaks kõik lisandid, mida sinna juurde süüakse-juuakse. Kartulid – rasv + tärklis. Jook – suhkur. Ehk kui võtad ühe tüüpilise eine, oled saanud laadungi suhkrut ja küllastunud rasva.
jaanuar 30, 2012 at 12:05 p.l. #235940Ak_47
MemberMa ükskord spetsiaalselt küsisin teenindajalt,palju valku,sv. ning rasvu sisaldab üks hesburger.Sellepeale anti mulle brošüür kogu hesburgeri toidumenüüga : D.
Hesburger:
Kaal: 257g
Energiat: 636,2kcal/2667,2kj
Proteiini (nii on kirjas): 26,6g
Rasva: 40,1g
Süsivesikuid: 41,2g
Soola: 1,0g
– Seesamikukli vahel on kaks veiselihapihvi,juust,sibul,konservkurk,jääsalat,kurgi-ja paprikamajonees ning ketšup
jaanuar 30, 2012 at 1:27 p.l. #235907Archangel
MemberHeips!
Tihti rämpstoitu ei söö, aga peab tõdema et kuus paar korda satub kas siis hesburgerisse või maci.
kas siis on väga suur patt kui üks toidukord on näiteks hesis (hamburgerid)?
aga siiski huvitab, kas see proteiin ja süsivesikud ja muu mis nendes burgerites on, toidavad lihased ja taastavad energiavarusid samamoodi nagu teised toidukorrad?
Jah. Mingi ülemaailmne paanika on lahti läinud aastakümnete jooksul, et muidu on tükk liha, tomat, salatileht, kurk, teraleib jms kõik super söök – aga kokku pannes ja neist burgerit tehes on tegemist järsku toiduga, mis põhjustab kohese rasvavohamise, lihaste kao ning üleüldse oksendad sisikonna välja ning sured ülehomme ära.
Ise söön pea iga päev kodus tehtud burgereid. Toit nagu iga teine. See, et ta näeb välja teistsugune ei muuda sisu.
Muretsema peaksid siis hakkama, kui iga päev enamuse oma toitainete vajadustest seal üritaksid saada.
Burger oleks enam-vähem söök, kui sealt visata esmalt kastmed minema. Kuid edasi jääb ikkagi küllalt rasvarikas toit alles. Põhimõtteliselt saad sa sealt ülekaalukalt kiirelt imenduvaid süsivesikuid, mis sul üsna kiirelt ka naha vahele jooksevad. Teine oluline osa on rasv, mis on kahjuks ilmselt enamasti küllastunud.
Burger ei olegi kiirtoidu puhul halvim. Asja teevad halvaks kõik lisandid, mida sinna juurde süüakse-juuakse. Kartulid – rasv + tärklis. Jook – suhkur. Ehk kui võtad ühe tüüpilise eine, oled saanud laadungi suhkrut ja küllastunud rasva.
Aaaahhhh…. No mida juttu.
Kiirelt imenduvad süskarid naha vahele? Mis aastakümnes me nüüd oleme. 90-ndad kus kardeti süsikuid ja insuliini? Fuck… Ainuke asi mis juhtub on see, et glükogeenivarud aetakse nii täis, kui annab ning ülejäänud põletatakse energiaks. Keha hakkab ka veidi vett kinni hoidma. Ei muud.
Kui sa arvad, et need kiired süskarid sulle kuidagi koheselt ja püsivalt rasva juurde tekitavad siis osta endale bioloogiaõpik – soovitatavalt sellest sajandist.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Küllastunud rasvad ja halvad? Jällegi, mida juttu. Küllastunud rasvad on täpselt sama vajalikud kehale nagu ka muud rasvad. See, et neid ülekülluses meie toitudes leidub tähendab ainult seda, et silma tuleks peal hoida sellel, et kogu sinu rasva-tarbimine ainult neist ei koosne.
Küllastunud rasvad ise ei tee midagi halba – ikka head. Mängivad rolli normaalse testosteroonitaseme hoidmises ning üleüldse panustavad korraliku hormonaalsüsteemi töösse.
Probleemid tekivad ikka siis, kui kõiki ülejäänu rasvu tarbitakse liialt vähe.
Sinu jutust jääb mulje, et küllastunud rasv ja suhkur on pähh. Ei no tule taevas appi. Ma ei teagi, mis asju sina kallis mees sööd, et neid vältida – aga tundub, et saepuru ja kruusa.
Milleks ikka teema-algatajat hirmutada.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma ükskord spetsiaalselt küsisin teenindajalt,palju valku,sv. ning rasvu sisaldab üks hesburger.Sellepeale anti mulle brošüür kogu hesburgeri toidumenüüga : D.
jaanuar 30, 2012 at 1:37 p.l. #235808klain
MemberVõta McDonaldsis näiteks koola asemel vesi ja kartulite asemel aedvilja salat ning oled säästnud juba peaaegu pooled kalorid. Leidsin netist järgnevad andmed:
BigMac
Kaloreid: 495
Valku: 27g
Rasva: 25g
Süsivesikuid: 40
Coca – Cola 0,5L
Kaloreid: 210
Süsivesikuid: 54g
Friikartulid
Kaloreid: 235
Valku. 3g
Rasva: 12g
Süsivesikuid: 29g
Nii et Coca ja friikartulite arvelt on võimalik kokku hoida 445 kalorit.
jaanuar 30, 2012 at 1:50 p.l. #235801trennineiu
MemberJa tavalise coca asemel saab ju coca lighti võtta, kuigi ega suhkruasendajad ka vist väga tervislik kraam ei ole. Aga vähemalt ei sisalda kaloreid:)
jaanuar 30, 2012 at 1:52 p.l. #235793fender
MemberKuskilt on kõrva jäänud et suhkruasendaja on vist isegi hullem, või teeb lõpuks sama välja…
jaanuar 30, 2012 at 1:53 p.l. #235789nightq
MemberBurger oleks enam-vähem söök, kui sealt visata esmalt kastmed minema. Kuid edasi jääb ikkagi küllalt rasvarikas toit alles. Põhimõtteliselt saad sa sealt ülekaalukalt kiirelt imenduvaid süsivesikuid, mis sul üsna kiirelt ka naha vahele jooksevad. Teine oluline osa on rasv, mis on kahjuks ilmselt enamasti küllastunud.
Burger ei olegi kiirtoidu puhul halvim. Asja teevad halvaks kõik lisandid, mida sinna juurde süüakse-juuakse. Kartulid – rasv + tärklis. Jook – suhkur. Ehk kui võtad ühe tüüpilise eine, oled saanud laadungi suhkrut ja küllastunud rasva.
Suhkruga nõustun, madala kvaliteediga saiaga nõustun, aga… rasvad jäta küll rahule, need pole milleski süüdi

Mõned tootjad kasutavad samas transrasvu ja NEED on halvad. Küllastunud rasvad per se on kasulikud.
jaanuar 30, 2012 at 1:53 p.l. #235766nightq
MemberKuskilt on kõrva jäänud et suhkruasendaja on vist isegi hullem, või teeb lõpuks sama välja…
Suhkur on hullem
jaanuar 30, 2012 at 2:07 p.l. #235759Okk
MemberSeitse korda kuumutatud päevalille 6li , mmmm kui m6nus ja nii hea hormoonide tasakaalule ja testosterooni tasemele ….äääggh
jaanuar 30, 2012 at 2:10 p.l. #235756Archangel
MemberJa tavalise coca asemel saab ju coca lighti võtta, kuigi ega suhkruasendajad ka vist väga tervislik kraam ei ole. Aga vähemalt ei sisalda kaloreid:)
Kuskilt on kõrva jäänud et suhkruasendaja on vist isegi hullem, või teeb lõpuks sama välja…
Suhkur on hullem
Pole kummalgi midagi viga.
Süsivesikud jõuavad verre suhkrutena niikuinii. Söö paljast suhkrut või näri salatit. Veres on nad ühesugused. Vahe ainult selles, et tavaline laua-suhkur enamasti ainult tühjad kalorid ning ülekülluses tarbides võib liialt vajalike mineraalida/vitamiinide osakaalu menüüs vähendada.
Suhkruasendajad on tihtipeale tark valik, kui soov midagi magusat aga kaloreid pigem kasutaks muude toitude puhul. Pole ma veel näinud paikapidavaid uuringuid, mis tõestaksid, et neid asendajaid peaks mingil põhjusel vältima.
Ära paanitsega nii metsikult. Ärge lahterdage erinevaid toite või aineid nii metsikult halbadeks või headeks.
Veidi lugemist ka vahelduseks.
http://www.bodyrecomposition.com/research-review/the-dieters-paradox-research-review.html
“Finally type of behavior seems to occur more prevalently in people who tend to divide foods into ‘good’ and ‘bad’ categories (a category that many popular diets and dietary approaches tend to promote). ‘Good’ foods become equated with healthy and, altogether too often, can be eaten without consequence (i.e. weight gain).
Researchers call this the ‘health halo’ by which supposed ‘healthy foods’ have a halo of invincibility around them In the same vein ‘bad’ foods are equated with being unhealthy and this categories are not only absolute but cause us to do some of those strange mental gymnastics when it comes to how we approach our food intake.”
jaanuar 30, 2012 at 2:13 p.l. #235722zxcvb
MemberJah. Mingi ülemaailmne paanika on lahti läinud aastakümnete jooksul, et muidu on tükk liha, tomat, salatileht, kurk, teraleib jms kõik super söök – aga kokku pannes ja neist burgerit tehes on tegemist järsku toiduga, mis põhjustab kohese rasvavohamise, lihaste kao ning üleüldse oksendad sisikonna välja ning sured ülehomme ära.
Ise söön pea iga päev kodus tehtud burgereid. Toit nagu iga teine. See, et ta näeb välja teistsugune ei muuda sisu.
Muretsema peaksid siis hakkama, kui iga päev enamuse oma toitainete vajadustest seal üritaksid saada.
Aaaahhhh…. No mida juttu.
Kiirelt imenduvad süskarid naha vahele? Mis aastakümnes me nüüd oleme. 90-ndad kus kardeti süsikuid ja insuliini? Fuck… Ainuke asi mis juhtub on see, et glükogeenivarud aetakse nii täis, kui annab ning ülejäänud põletatakse energiaks. Keha hakkab ka veidi vett kinni hoidma. Ei muud.
Kui sa arvad, et need kiired süskarid sulle kuidagi koheselt ja püsivalt rasva juurde tekitavad siis osta endale bioloogiaõpik – soovitatavalt sellest sajandist.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Küllastunud rasvad ja halvad? Jällegi, mida juttu. Küllastunud rasvad on täpselt sama vajalikud kehale nagu ka muud rasvad. See, et neid ülekülluses meie toitudes leidub tähendab ainult seda, et silma tuleks peal hoida sellel, et kogu sinu rasva-tarbimine ainult neist ei koosne.
Küllastunud rasvad ise ei tee midagi halba – ikka head. Mängivad rolli normaalse testosteroonitaseme hoidmises ning üleüldse panustavad korraliku hormonaalsüsteemi töösse.
Probleemid tekivad ikka siis, kui kõiki ülejäänu rasvu tarbitakse liialt vähe.
Sinu jutust jääb mulje, et küllastunud rasv ja suhkur on pähh. Ei no tule taevas appi. Ma ei teagi, mis asju sina kallis mees sööd, et neid vältida – aga tundub, et saepuru ja kruusa.
Milleks ikka teema-algatajat hirmutada.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Terve inimkond räägib, et võiks piirata suhkru, küllastunud rasva tarbimist jne ja nüüd üks vend tuleb sellise jutuga. Wtf dude?
Hea ainevahetus sul siis.
jaanuar 30, 2012 at 2:25 p.l. #235699nightq
MemberÄkki vaataks, kuidas riiklikud toitumisjuhendid on üldse sellisteks kujunenud – http://www.fredantson.com/?p=98
Rammus toit on hea toit
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>jaanuar 30, 2012 at 2:39 p.l. #235692JungaTroll
MemberKiirelt imenduvad süskarid naha vahele? Mis aastakümnes me nüüd oleme. 90-ndad kus kardeti süsikuid ja insuliini? Fuck… Ainuke asi mis juhtub on see, et glükogeenivarud aetakse nii täis, kui annab ning ülejäänud põletatakse energiaks. Keha hakkab ka veidi vett kinni hoidma. Ei muud.
Kui sa arvad, et need kiired süskarid sulle kuidagi koheselt ja püsivalt rasva juurde tekitavad siis osta endale bioloogiaõpik – soovitatavalt sellest sajandist.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Väga idealistlik ja lihtsustatud arusaam siis sul süsivesikutest. Nii rasvarakkudesse kui lihasrakkudesse siseneb glükoos täpselt samamoodi insuliini toimel. Võrdselt. Mööndustega lihasesse rohkem peale trenni kuna a) lihas on peale tööd insuliini suhtes tundlikum
verevarustus on peale füüsilist tööd lihases parem. Kuid seda lootust ära nüüd küll hellita, et mingi ime läbi glükoos kõigepealt lihased pilgeni täidab ja samal ajal tilkagi rasvarakkudesse ei lähe. Tõepoolest, osta palun füsioloogia õpik.
Mida suurem on toidu glükeemiline koormus, seda kiiremini tuleb suhkur verest ära koristada ja sa loodad, et glükoos ringleb veres põhimõttel “otsi kohta kus sa saad … ” nagu vanas laste mängus “kes aias” ja ootab, kuni leiab mõne lihasraku? Ja rasvarakust sõidab seni mööda? Et “teeme tiiru kehale peale, koputame kõigile lihasrakkude ustele ja kui ei vastata, astume rasvarakku”. No way ….
jaanuar 30, 2012 at 2:59 p.l. #235645Siim Kelner
MemberVäljavõte “Revitalisatsioonist”:
- kiiresti imenduvate süsivesikute tarbimise tagajärjel tõuseb veres kiiresti glükoosisisaldus
- kui glükoosisisaldus veres tõuseb, püüab organism senist normaalset suhkrutasakaalu säilitada, tootes rohkem insuliini
- insuliini tõus langetab suhkrusisalduse veres alla normaalse taseme, tekitades väsimus- ja näljatunde, mis põhjustab omakorda suhkru tarbimise kordamist
-
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.