Toitaineid toidust

“Esimene suur tegur on iseenesest põhitoidu kvaliteet ja teine on selles sisalduvad mikro-ja fütotoitained. Toidust rääkides ei saa vältida neuroloogilisi probleeme: grippi, infektsioone ning loomulikult taastumine ja kiiremini arenemine.“

Mis loogika järgi on jaotatud mikro-ja fütotoitaneteks? Miks mitte mikro-ja makro?

Gripp ja infektsioon pole neuroloogilised probleemid? Kui midagi, siis patoloogilised, koos taastumisega füsioloogilised? ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tagasi artikli juurde

Oleme need, mida sööme või kas tõesti oleme?

Praegu sööb soomlane keskmiselt 6-7 kg tõrjevahendeid aastas. On seda palju või vähe, ei oska öelda, aga minu meelest kohutav. Mida siis saad teha? Esiteks, vali endale võimalikult tervislikke toiduaineid.

…

Kas võiks siin midagi olla ühist sellega, et normaalkaalus inimesi on jäänud väheks? Tööstuse eesmärk on pakkuda inimestele toitu võimalikult odavalt. Mõnes mõttes on see hea, aga probleem on selles, et inimesed on ülesöönud või alatoidetud. See ei puuduta ainult ülekaalulisi vaid ka neid, kes toidukoguseid kontrollivad ja ennast heas vormis hoiavad, võivad olla alatoidetud. Meil näiteks külmetust peetakse normaalseks asjaks. Samuti ka aina sagedamini allergiaid ja muid autoimmuunseid haiguseid, soolte probleeme jne. Me sööme ehk liiga ühekülgselt, ja kui isegi sööksime mitmekülgselt ja palju juurvilju, on siiski toidukvaliteet ja sisu on muutunud viletsamaks maapinna muutudes.

Selline lause, nagu:”Tööstuse eesmärk on pakkuda inimestele toitu võimalikult odavalt.” ….on oma olemuselt “ülisinisilmne”.

Tööstuse eesmärk on toota võimalikult odavalt!!! …ja müüa seda toodet võimalikult suure kasumiga, ehk siis võimalikult kallilt. Esimene reegel selle saavutamiseks oleks tekitada inimestes vajadus (mis on reeglina subjektiivne) selle toote järgi, ehk siis suurendada mingi nipi abil turgu.

Iga tootja unistuseks on tarbijas tema tootest sõltuvuse tekitamine. Mis reeglina ei ole tarbijasõbralik (suuremas pildis vaadatuna….).

Inimühiskond ei ole nii roosa ja üllas nagu me seda ette kujutame.

Mul ei ole mingeid illusioone kasumiahnete kapitalistide suhtes ega ka ei kahtle ma et kasumi taga ajades jääb inimene teisejärguliseks alati.Ärge rääkige eetikast ja moraalist mei saa seda endale lubada,meil on vaja kasumit suurendada-suhtumine on igalpool.

(Armastan ma headust üle kõige vihkan lolle) ja neid lolle ongi kuradi palju,käivad ringi silmaklapid peas ja aru ei saa suurt millestki.

Hea et vahel tuleb artikleid kui hulluks on asi läinud toiduainetega just toiteväärtuse suhtes.

Kas ma mainisin sõnu eetika ja moraal? Ma ei ole ja ei kavatsegi olla kohtumõistja. Kumb siin rohkem süüdi on? Turg, ehk siis meie või tootjad ehk siis nemad? Tootja toodab selle pärast, et turg nõuab. Kasumid on suured, sest tootele on nõudlus.

Hea tõesti, et ikka viitsitakse veel kirjutada ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Nojah,eks ta ole, C’est la vie.Eestis õnneks on inimestel valikuvõimalus ,kui ise kasvatada ei saa või ei ole aega saab tellida, ka linnainimesed(maakaup.ee elavtoit.com jne….).Norras ja Rootsis on asjad ikka päris hullud,valikuvõimalusi praktiliselt pole ja poe toit on täiesti p… .Just reedel küsisin 27 aastase norrakast töökaaslase käest kes iga päev coca-colat joob,kui vanalt colat jooma hakkasid?Arvutasin siis välja et on kuskil 4000 liitrit colat oma eluajal ta ära joonud,karm laks ikka.Eestis ikka asjad hästi minu arust,arukaid inimesi nagu rohkem.

Eestis on veel ressursse, nagu maa, mets, loomad, vesi…ja loomulikult ka loodusinimesi

Mina Norrat nii hästi ei tea. Kasutan rohkem USA näiteid ja üsna palju võib Eesti arengus….või siis õigemini öeldes taandarengus näha minu joks tuttavaid jooni ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

…ja natuke ka turundusest

Kui nüüd otsida mingit konksu… siis minule teeb muret, et inimene on nii visuaalne….Tundub, nagu ainuke probleem on ülekaalulisus. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> See on ainult üks kaitsereaktsioone… see ei tähenda, et kõhnad võivad endale kõike sisse ajada ja kõik on OK.

Oo jaa. Suvel maal olles käis seal lastele üks pidev suhkru ja saia sissesöötmine. Et üks lastest oli minu vastutusel, keelasin vähemalt tema joaks sellise asja ära (teiste jaoks ei käinud jõud üle). Tädi pahurdas mitu päeva, et mis peensuste tagaajamine see käib, oleks siis veel, et laps paks on.

Suhkrut ja saia on ju hästi mugav sisse sööta… Ma ei usu, et minuga oleks selline lihtsalt keelamine mingisugust positiivset tulemust andnud. Mida rohkem keelati, seda rohkem tahtsin.

Võibolla rääkida lapsele A st ja B st pihta.

Viimane video teemal Kuidas paksuks minna…

Tead, lapsega polnud pooltki nii raske, sest tema on kodus harjunud normaalselt sööma. Raskem oli tädiga, kes keetis ja küpsetas ja kelle road mina siis ära põlgasin, nii endale kui minu hoida olnud lapsele. Eks pisikesel oli muidugi meelehärmi, kui teised lapsed ikka saiadieedil edasi olid, aga väikese rääkimise ja mõnigase nutu peale saime hakkama ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tegid ise süüa? Mida siis saia asemel?

Ühepajatoitu näiteks. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Igasugune kuumutamine üle 40 kraadi…ta-ta-taa

Tädi nägi vaeva ja küpsetas… ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Isegi minuvanusele on proovitud õpetada, et kui ikka pakutakse, siis tuleb vastu võtta.

Üks video veel