Toidulisandite, valgupulbrite, kulturismi hea või halb mõju tervisele, veevajadus
- This topic has 182 replies, 51 voices, and was last updated 10 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Nii, tagusin rusikaga mitu korda vastu seina ja ei saanud lihtsalt selle koha pealt vait olla ja olin sunnitud suisa kasutaja siia foorumisse tegema.
“Vererõhk ei pidanudki nii halb olema kui see on eelkõige trennist põhjustatud.” Loomulikult põhjustab igasugune füüsiline aktiivsus vererõhu tõusu, kuid kui see on liiga kõrge, on see ohtlik. Puhkehetkel peab vererõhk normis olema, kui see on liiga kõrge, tekivad samuti tüsistused. Need tüsistused pole sellised, mis tekivad ühe päevaga, kahe kuuga, kuid võivad tekkida aastaga, kindlasti tekivad aastatega.
” Mind taheti juba 150 näiduga (ülemine) haiglasse toppida. Ei tea mis värk arstidel nende sportlaste vererõhuga on. Kord ütlevad, et ongi kõrgem, kord ütlevad, et liiga kõrge.” Süstoolne vererõhk 150mmHg on puhkeolekus nii kõrge, et tulekski haiglasse sind paigutada monitooringule, et millest see on põhjustatud või ongi sinu “normaalne” nivoo sellisel tasemel. Kindlasti, kui su vererõhk on 150 püsivalt, vajad sa medikamentoosset ravi. Võtad oma tableti-kaks päevas ja elad rahulikult edasi. Kõrget vererõhu diagnoosi ei saa panna ühe näidu põhjal. Selleks tuleb teha pikemaajaline monitooring. Nii noorel mehel nagu sa, eeldades et sa oled alla 35, on 150, veelkord toonitades, ohtlikult kõrge.
“Kõrgele vererõhule teatavasti põhjuseid ei teata.” Teatakse küll.
Eespool oli juttu südame hüpertroofiast. Ärge ajage seda segi treenitud südamega ja südame hüpertroofiaga, need on kaks erinevat asja ning viimane on kindlasti kahjulik.
Ma olen 20. aastane ja vererõhk ülemine 180 alumine 70…arst pani mingid rohud ka aga see ei muutnud pmst midagi
Vererõhu rohtude mõju hinnatakse pikema perioodi vältel(kuu, mõned nädalad). Kuna vererõhu ravimeid on toime poolest erinevaid (diureetikumid, beeta-blokaatorid, ACE-inhibiitorid, Ca kanali blokaatorid, jne ) siis ühe ravimi mitte mõjumisel tuleb sellest kindlasti arstile teada anda ning koos leitakse sulle sobiv ravim või siis ravimi kombinatsioon, mis alandab su vererõhku. Kindlasti tuleks jälgida soola tarbimist, kehakaalu ning välja kirjutatud ravimite regulaarne igapäevane tarbimine kellaajaliselt.
Ei, täiesti nõus jutuga.
Ma ise võtsin arooniatablette ning lõi kohe 20 punkti otsast maha.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mõned teiste inimeste jutud antud teemal: “Perearst ütles, et selline vererõhk pole naljaasi. Samas ma käisin kunagi Emeriitprofessor dr Toomas Karu juures, igast uuringuid tegemas ja tema ütles, et minu, kui raskejõustiklase puhul on selline kõrgenenud vererõhk täiesti normaalne.
Perearstidest on muidugi jäänud selline mulje kaa, et nagu nad peaksid kõigest kõike teadma, aga samas ei tea nad midagi”
“Endalgi vererõhk läinud kõrgeks peale jõusaaliga tegelemist.Jõusaaliga tegelenud 10.aastat.Kui alustasin oli kehakaal 65kg ning kõige rohkem on olnud 102.Vererõhk oli keskmiselt ülemine 160-180 ja alumine 70-80.Seda uurisid ka Tartu spordimeditsiini arstid.Koormuse lõpuks sain tulemuse 250-70.Siis pidid küll arstitädid pikali kukkuma.Samas taastumine väga hea ja ka enesetunne väga hea.Kuid ravi on siiski vajalik muidu on hiljem tervisega probleeme.Kasutan hetkel angiotensiin II retseptorite antagoniste,et hoida asi kontrolli all.WDA lehelt uurides pidid ka kuuluma keelatud ainete nimekirja,kuid mis kogustes ei tea.Hetkel on rõhk stabiilselt 130-70.samuti aitas kui olin dieedil.Alla võttes 20kg langes ka vererõhk oluliselt.Seega suur kaal ja suured raskused kindlasti hoiavad seda rõhku kõrgel.Samuti uuriti teisi organeid kõik on väga korras.”
“Esiteks tasub võidelda põhjustega, nagu veresooneseinte jäigastumine, mitte sümptomeid alla suruda, teiseks tasub kasutada naturaalseid asju või muid selliseid, millel on ka muid kasulike mõjusid.”
Ütleme nii, et pole lihtne teema see vererõhu värk. Paljud elavad terve elu kõrge või madala rõhuga ilma, et oleks mingeid sümptomeid või haigusi. Kuid siis jällegi räägitakse kuidas keegi jälle sussid püsti viskas mingi hetk kuna süda plahvatas vms.
Igal juhul tasuks normaali lähedal hoida, kuid alati paanitseda pole ka mõtet.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma ise võtsin arooniatablette ning lõi kohe 20 punkti otsast maha.” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Proovi kas 2000 IU/päev D-vitamiini ka midagi teeb
Ülemine on mu olnud max 155 ja see põhjustas ka juba ninaverejookse ja peavalusid. See oli 10 aastat tagasi. Nüüd teen kergemalt trenni aga tekkinud on hoopis teine kummaline nähtus, diastoolne on väga madal, nt. oli mul vererõhk 128/60, arst ei osanud midagi kosta selle peale. Sellega seoses tekkis mul lihtsalt kõrgendatud huvi südant uurida, peaks koormustesti tegema ilmselt mingi aeg.
Proovi kas 2000 IU/päev D-vitamiini ka midagi teebOlen juba mitu nädalat võtnud neid. Pole aga enne vererõhku mõõtnud ning ega lähiajal vist ka ei mõõda. Seega ei oska tulemusi öelda.
D-vit pidi üldse niipaljude asjade vastu aitama, et varsti oskan lennata ka vist.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ühes vanemas teemas on selline Fred Antsoni sõnavõtt .
tsitaat:
“Miks aga üldse sõna võtsin? Sest nüüd sai tõepoolest küllalt, kuna asi muutub inimeste tervisele ohtlikuks:
*umbes pooleteise aasta jooksul on silma hakanud 5 või 6 inimest, kes kurdavad hüpoglükeemilise seisundi üle, mis on kaasnenud pulbrite tarvitamisega nii treeningujärgselt kui muul ajal. Tekib küsimus, et kuna ei käi foorumis tihti, siis kui palju võib neid inimesi tegelikult olla? Ka erameilile olen saanud samateemalisi kurtmisi.
*klientide monitoorimise ja teiste harjutajate jälgimise tulemusena olen täheldanud otsest seost pulbrite tarbimise ja taljerasva kogunemise vahel, mõnel lisandub ka enesetunde halvenemine. Rasva kogunemine taljepiirkonda (sangad!) viitab otseselt insuliiniaparaadi ülekoormusele – võin kihla vedada, et selliseid juhtumeid on väga palju.
*üks diabeedi kurbi tagajärgi on silmanägemise halvenemine – tean üht tegelast, kes pulbrite ületarvitamise pärast näeb väga halvasti ja on kõigele lisaks ka rasvunud. Kuid see poleks mulle meenunud, kui poleks olnud hiljuti teemat, kus selgus, et paljudel on nägemisega probleeme!! Võib-olla näen siinkohal tonte, kuid tervisega ei mängita ja kehtib reegel parem karta kui kahetseda.”
Ma ei tea kas seisukohad on muutunud või mitte…
Ühes vanemas teemas on selline Fred Antsoni sõnavõtt .tsitaat:
*klientide monitoorimise ja teiste harjutajate jälgimise tulemusena olen täheldanud otsest seost pulbrite tarbimise ja taljerasva kogunemise vahel, mõnel lisandub ka enesetunde halvenemine. Rasva kogunemine taljepiirkonda (sangad!) viitab otseselt insuliiniaparaadi ülekoormusele – võin kihla vedada, et selliseid juhtumeid on väga palju.
Seda on F.Antson öelnud mullegi, kui tahad sangadest vabaneda, ära joo pulbreid….
Millist sodi söövad amatöörsportlased
Visake pilk peale, Otsus võtab ka seal sõna.
Ühes vanemas teemas on selline Fred Antsoni sõnavõtt .tsitaat:
“Miks aga üldse sõna võtsin? Sest nüüd sai tõepoolest küllalt, kuna asi muutub inimeste tervisele ohtlikuks:
*umbes pooleteise aasta jooksul on silma hakanud 5 või 6 inimest, kes kurdavad hüpoglükeemilise seisundi üle, mis on kaasnenud pulbrite tarvitamisega nii treeningujärgselt kui muul ajal. Tekib küsimus, et kuna ei käi foorumis tihti, siis kui palju võib neid inimesi tegelikult olla? Ka erameilile olen saanud samateemalisi kurtmisi.
*klientide monitoorimise ja teiste harjutajate jälgimise tulemusena olen täheldanud otsest seost pulbrite tarbimise ja taljerasva kogunemise vahel, mõnel lisandub ka enesetunde halvenemine. Rasva kogunemine taljepiirkonda (sangad!) viitab otseselt insuliiniaparaadi ülekoormusele – võin kihla vedada, et selliseid juhtumeid on väga palju.
*üks diabeedi kurbi tagajärgi on silmanägemise halvenemine – tean üht tegelast, kes pulbrite ületarvitamise pärast näeb väga halvasti ja on kõigele lisaks ka rasvunud. Kuid see poleks mulle meenunud, kui poleks olnud hiljuti teemat, kus selgus, et paljudel on nägemisega probleeme!! Võib-olla näen siinkohal tonte, kuid tervisega ei mängita ja kehtib reegel parem karta kui kahetseda.”
Ma ei tea kas seisukohad on muutunud või mitte…
See käib pigem süsivesikuid sisaldavate pulbrite kohta. Valk vallandab ka insuliini, aga koos glükagooniga, lühiajaliselt, ja kui süsivesikuid pole siis ei lao ta rasva keskkohale ka. Ega koorma insuliinisüsteemi, sest impulss on lühiajaline.
Seda on F.Antson öelnud mullegi, kui tahad sangadest vabaneda, ära joo pulbreid….Samas lugesin bodybuilding.com’ist, et dieeti pidades ei soovitatagi palju valgupulbreid tarbida kuna valgupulbrid pidavat sisaldama palju bcaa aminohappeid mis omakorda takistavad rasvade põletamist vms..
Mida-mida
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>BCAA-d seostatakse nii vähese keharasva kui ka paljude muude soodsate terviseparameetritega.
Vadakuvalku söövad isegi igasugused “elupikendajad” kes üldse trenni ei tee. Tõstab glutatiooni, parandab mitokondrifunktsiooni jne.
http://etv.err.ee/index.php?05593526&video=950
Ott mind huvitaks milline on sinu seisukoht saates räägitavatel teemadel? Hr. Otsus väidab, et harrastajal ei ole mitte mingit mõtet võtta ühtegi toidulisandit, kuna nende effektiivsus ei ole absoluutselt suurem tavatoiduga võrreldes. (va. kreatiin).
Ehk tema sõnul on valgupulber saadud lihtsalt tavatoitude lõhkumisest, valgu väljavõtmisest, vee välja võtmisest ning siis müüakse tavakasutajale maha, kes uuesti selle veega sisse joob. Ehk mõttetu asi.
Sama räägib ka Mihkel Mardna, kes ütleb, et valgupulbri väärtus on pm. olematu ning harrastussportlased ei kaotaks midagi, kui selle tarbimise ära lõpetaks.
Samas 90% just jõusaali/kulturismi treeneritest on 100% seisukohal, et toidulisandid kiirendavad oluliselt sportlase arengut. Ning olenemata sellest, kas tegemist on harrastaja või tippsportlasega – on vahe täiesti tuntav nende vahel, kes ei kasuta midagi ning nende vahel kes kasutavad erinevaid lisandeid oma toitumise kõrvale.
Sina Ott, kui sportlane ning veelgi enam, toidulisandite müüja – kas sa ei tunne soovi minna samuti sinna saatesse ning oma vaatenurk esitleda? Oled sina ju siiski enamike inimeste jaoks autoriteet asjades mis puutub jõusaali, kulturismi ning toitumist.
Minu arust jätavad sellised saated väga paha maigu suhu, kuna kuulatakse praktiliselt ainult ühe osapoole (toidulisandite vastaste) argumente ning piisab vaid öelda rahvale, et see tüüp on tasemel spordiarst ning see on kõva treener – ning ongi, iga viimanegi spordikauge inimene on nüüd aastateks jäädvustanud enda mõistusesse selle “fakti”, et toidulisandid on mõttetu jama ning keegi seda ei vaja.
Mis tähendab, et kõik need inimesed, kui kunagi peaksid jõusaali minema, hoiavad enda arengut tagasi, on kibestunud või jumal teab, mis veel.
Mõni noorem kasvab selle “teadmisega” nüüd üles, asub tööle ravimiametisse ning keelatakse lõpuks need viimased toidulisandid ka ära, mis meil praegu lubatud on….
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nämmutatud teema, aga siiski suhteliselt häiriv…
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kusjuures mõni päev tagasi oli ETV-s sprodiintervjuu ja seal sai ka jutuks, et tavaharrastajale on toidulisandite manustamine lisakoormus organismile. Nii et rohkem putru ja kohupiima on vaja mugida:)
Mida-mida” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
BCAA-d seostatakse nii vähese keharasva kui ka paljude muude soodsate terviseparameetritega.
Vadakuvalku söövad isegi igasugused “elupikendajad” kes üldse trenni ei tee. Tõstab glutatiooni, parandab mitokondrifunktsiooni jne.
No Otsuse sõnad ja Mihkel Mardna sõnad olid sellised, et valgupulbril ei ole mitte mingit väärtust. Effektiivsus tavalise toiduga on võrdväärne ning lisandeid pole üldse vaja, kui just tippsporti ei tee.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kuigi enamus kulturismi/jõusaali treenereid on siiski seisukohal, et olenemata treenituse astmest on lisandid igal juhul kasulikud ning kiirendavad arengut/taastumist.
No Otsuse sõnad ja Mihkel Mardna sõnad olid sellised, et valgupulbril ei ole mitte mingit väärtust. Effektiivsus tavalise toiduga on võrdväärne ning lisandeid pole üldse vaja, kui just tippsporti ei tee.” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Kuigi enamus kulturismi/jõusaali treenereid on siiski seisukohal, et olenemata treenituse astmest on lisandid igal juhul kasulikud ning kiirendavad arengut/taastumist.
Minu arust räägiti seal saates tavaharrastajatest (ei ole saadet näinud , ainult foorumit lugenud) . Inimene kes teeb 5-6 päeva nädalas rasket trenni , toiduplaan jookseb (niivõrd – kuivõrd) nööri mööda . Arvutab kaloreid , ehitab treeningkava jne ei ole kindlasti “tavaharrastaja”.
Inimene kes käib 1-4 korda nädalas saalis , jälgib enam-vähem mida sööb ja millal, teeb küll trenni “mingi” kava järgi , kuid ei anna endast nö kõike trennis (saal rohkem selline sotsiaalne paik) on juba rohkem nn. tavaharrastaja.
Samuti tüüp kes käib trenazööre tuulutamas mõnikord ja ei vaata absoluutselt mida sisse ajab võiks kuuluda sinna tavaharrastaja hulka.
Milline neist tüüpidest toidulisanditest reaalselt kasu võiks saada? Kõik? Mida kaotab teine või kolmas tüüp , kui sööb ühe kohupiima meega valguseigi asemel peale trenni? Nii siin , kui teises foorumis on rida tüüpe kellelt ilmub ikka ja jälle uusi pilte äsja soetatud lisanditest (kõik maailma satellidipannid kokku ostetud ) , ainuke mida pole on areng . Ikka lisandid äärmiselt vajalikud?
- You must be logged in to reply to this topic.