Toidulisandite, valgupulbrite, kulturismi hea või halb mõju tervisele, veevajadus

Mitte valgupulbri manustamine, vaid liigne anaeroobse vahekord aeroobsega, eelduste olemasolul.

Samas on jõualadel äkksurmade esinemissagedus aeroobsete aladega võrreldes väga väike.

Jah, aga praegu oli jutt südamelihase paksenemisest. Sellega ei pea tingimata kohe surm kaasnema.

Kui sellega surm ei kaasne, siis mis selles paksenemises üldse halba siis on?

Kui jõualade tegijatel on vähem südameprobleeme, mis surmani viivad kui kestvusalade tegijatel siis jääb ju mulje, et see südamelihase paksenemine ei suurenda sugugi ohtu sellega seotud probleemidesse surra?

Või on mõeldud selle all mida? Et mingite teatud haiguste puhul võib see südame paksenenud lihas surma ohtu suurendada? Kui reaalsed need haigused on?

Et kui paksenenud südamelihas suurendab mingi haiguse tüsistuste ohtu 10x aga selle haiguse tõenäosus on üldse 1 miljonile, siis sorry – I’ll take the chance. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Lihtsalt huvitab. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Jah, aga praegu oli jutt südamelihase paksenemisest. Sellega ei pea tingimata kohe surm kaasnema.

Aga ilmselt eksisteerib võimalus et olemasolevad südametervise mudelid ei ole väga pädevad ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aga kui jääda vanade mudelite juurde siis ehk on abi sellest siin:

http://www.jci.org/articles/view/32865

Eksisteerib ka võimalus, et me ainult arvame et me oleme siin ja et see siin kõik on ainult unenägu. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mitteuskujatele üsna ilusti kirjutatud muidu: Cardiac hypertrophy is an adaptive enlargement of the myocardium in response to increased workload, characterized by an increase in the size of individual cardiac myocytes and whole-organ enlargement. Although cardiac hypertrophy may initially be compensatory, sustained pathologic hypertrophy is deleterious and may lead to heart failure, sudden death, and stroke

Jah…

Ma näitan sulle ülalmainitud anestesioloogide võimalikku loogikat: ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Treening suure koormusega, mis ilma vajalike taastumist kiirendavate toitaineteta viib tunduvalt kiiremini ületreeninguni, ehk siis sunnitud puhkuseni, ehk siis…jääb olemata ka südamelihase hüpertroofia.

Teeme toitainete manustamise hõlpsamaks…ehk siis paneme selle asja ilusasse purki…ja ennäe, ületreeningut ja sundpuhkust ei tule niipea ja s. l. hüpertroofia võimalus on suurem. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mul on ka mõned anestesioloogist sugulased, kuid nemad käisid mulle nö õlale patsutamas, et tervete neerude korral ei juhtu midagi halba.

Teate..kõik minu tuttavad meditsiiniinimesed ütlevad, et kulturismiga tegelejad peavad olema väga väga terved inimesed, et nende organism seda kõike (treening,toitumine,dieedid, jne) taluda suudab. Kui organism on korras ja negatiivseid kõrvalekaldeid organites ei ole, siis ei olevat hullu midagi.

Statistika järgi on arstidel kõige lühem eluiga ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Iga asjaga ülepingutamine on kahjulik, ainult taimetoiduga kaugele ei jõua.

Ei tea ühtki taimetoitlasest tipp-sportlast, kui nüüd vastad et ei tahagi tipus olla, siis äkki ei peaks üldse sporti tegema, lõhub lihaseid ja kõõluseid jne, äkki peaks kodus teki all porgandit närima, saab nahale vähemalt veidi tooni ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Üks kerge protekajook peale trenni peaks olema lausa kohustuslik.

Sihukese lolli arstijutu peale, mis ma siit lugesin, võin küll kinnitada, et mõnel arstil võib see eluiga päevapealt väga lühikeseks muutuda.

Foorumites mõnel poisil ülemine näit üle 200 (päris Rets) ning olemine täiesti okei. Kuid eks sümptomeid teinekord ei olegi. Aga see kõrge vererõhk ei pidanudki nii halb olema kui see on eelkõige trennist põhjustatud. Muidugi ei hakka selle koha pealt rohkem midagi väitma… keeruline teema.

Aga Alexander – kust sa tead, et kõrge vererõhk oli just jõutrennist põhjustatud üldse? Kõrgele vererõhule teatavasti põhjuseid ei teata.

Kas sa käisid selles suhtes uuringutel kus öeldi, et südamelihas on paksenenud? Või lihtsalt arvati seda kõrge vererõhu tõttu? Huvitav teada. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma ei tahaks uskuda, et ülemise vererõhunäiduga üle 200 keegi end normaalselt tunneks. Minul on 160 juures juba väga kehv olemine ja trenni on sellise vererõhuga väga raske teha.

Minul läks vererõhk kõrgeks siis, kui kaal oli suur ja olin korralikus ületreeningus. Treenisin vahepeal valesti – 3.5h jõutrenni iga päev. Tulemuseks oli vererõhk 150-170/100. Enesetunne kehv, pidevad peavalud jne. Pöördusin arsti poole ning pika uurimise peale avastati, et on paksenenud vatsakese sein (ületreenitud südamelihas). Hakkasin võtma rohtu (Betaloc), vähendasin jõutrenni (vahepeal umbes aasta või poolteist rasket jõutrenni üldse ei teinud), suurendasin aeroobse trenni osakaalu, võtsin kaalust alla 24kg ja tervis läks paremaks. Viimaste uuringute järgi on süda täiesti korras, vererõhk normi piires, enesetunne hea. Kaal on tõusnud (79->91-92), aga vererõhk ikka korras praegu.

AlanBStard’i sõnul jõualadel just äkksurmasid vähem… hmmm.

No vererõhk pidi kõikidel jõutõstjatel niikuinii kõrgem olema.

Foorumites mõnel poisil ülemine näit üle 200 (päris Rets) ning olemine täiesti okei. Kuid eks sümptomeid teinekord ei olegi. Aga see kõrge vererõhk ei pidanudki nii halb olema kui see on eelkõige trennist põhjustatud. Muidugi ei hakka selle koha pealt rohkem midagi väitma… keeruline teema.

Mind taheti juba 150 näiduga (ülemine) haiglasse toppida. Ei tea mis värk arstidel nende sportlaste vererõhuga on. Kord ütlevad, et ongi kõrgem, kord ütlevad, et liiga kõrge.

Aga Alexander – kust sa tead, et kõrge vererõhk oli just jõutrennist põhjustatud üldse? Kõrgele vererõhule teatavasti põhjuseid ei teata. Teatakse asju mis võivad kõrgendada, kuid tihtipeale on inimesel lihtsalt kõrge vererõhk ilma ühegi otsese põhjuseta. Vähemalt niipalju kui ma olen lugenud siis kõrgvererõhu tõbele on faktoreid mis seda võivad esile kutsuda, ehk asjad mis seda kõrgendavad, kuid otsest põhjust miks mõni inimene sellele vastuvõtlikum on ei teata… ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kas sa käisid selles suhtes uuringutel kus öeldi, et südamelihas on paksenenud? Või lihtsalt arvati seda kõrge vererõhu tõttu? Huvitav teada. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Nii, tagusin rusikaga mitu korda vastu seina ja ei saanud lihtsalt selle koha pealt vait olla ja olin sunnitud suisa kasutaja siia foorumisse tegema.

“Vererõhk ei pidanudki nii halb olema kui see on eelkõige trennist põhjustatud.” Loomulikult põhjustab igasugune füüsiline aktiivsus vererõhu tõusu, kuid kui see on liiga kõrge, on see ohtlik. Puhkehetkel peab vererõhk normis olema, kui see on liiga kõrge, tekivad samuti tüsistused. Need tüsistused pole sellised, mis tekivad ühe päevaga, kahe kuuga, kuid võivad tekkida aastaga, kindlasti tekivad aastatega.

” Mind taheti juba 150 näiduga (ülemine) haiglasse toppida. Ei tea mis värk arstidel nende sportlaste vererõhuga on. Kord ütlevad, et ongi kõrgem, kord ütlevad, et liiga kõrge.” Süstoolne vererõhk 150mmHg on puhkeolekus nii kõrge, et tulekski haiglasse sind paigutada monitooringule, et millest see on põhjustatud või ongi sinu “normaalne” nivoo sellisel tasemel. Kindlasti, kui su vererõhk on 150 püsivalt, vajad sa medikamentoosset ravi. Võtad oma tableti-kaks päevas ja elad rahulikult edasi. Kõrget vererõhu diagnoosi ei saa panna ühe näidu põhjal. Selleks tuleb teha pikemaajaline monitooring. Nii noorel mehel nagu sa, eeldades et sa oled alla 35, on 150, veelkord toonitades, ohtlikult kõrge.

“Kõrgele vererõhule teatavasti põhjuseid ei teata.” Teatakse küll.

Eespool oli juttu südame hüpertroofiast. Ärge ajage seda segi treenitud südamega ja südame hüpertroofiaga, need on kaks erinevat asja ning viimane on kindlasti kahjulik.