Toidulisandite, valgupulbrite, kulturismi hea või halb mõju tervisele, veevajadus
- This topic has 182 replies, 51 voices, and was last updated 10 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kuidas suhtuda viimase kõlblik-kuni päeva kanafileesse? Hinnatakse see suuremates poodides 50% alla ja mina siis ostan kohe hulgi ning viskan sügavkülma.. Iseenesest ei tohiks selline tegevus midagi halba ju kaasa tuua, kui liha enne söömist kuumtöödelda?
Kuid vähemalt senini tundub, et ei ole ka meditsiini maailma suutnud ühesele järeldusele asjas jõuda. Seega võiks mistahes inimesele soovitada pigem ettevaatlik olla – kuid siiski mitte ebanormaalselt ettevaatlik.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Nagu öeldakse, et elu lõpeb ikka surmaga. Kuskilt maalt jookseb piir, kui palju võib ettevaatlik olla ning elada normaalset elu, ning kust maalt muutub inimene juba nii ettevaatlikuks, et ei suuda elu üldse nautida…
Ideaalset inimest kirjeldatakse ainult anatoomia õpikutes.
Päris elus on kõik inimesed erinevad, ka haigused ja sellega kaasnevad tüsistused arenevad erineva kiirusega. Sellepärast ongi meditsiinis ühesele järeldusele õigete koguste osas peaaegu võimatu jõuda.
Koopaelaniku toortoidus ei olnud kindlasti säilitusaineid, pestitsiide, happevihmasid jne.” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Kodune ülesanne sulle – arvuta homseks välja, kui palju sa saad oma igapäevase toortoiduga nitraate?
See on mingi järjekordne müüginipp. Sööge seda, me oleme ta ära puhastanud!
Ma lepin selle nitraadiga. Kui inimorganism tuleb toime inimkätetöö seedimisega, mis siis veel elavast toidust rääkida.
Arvuta parem, mida ma võidan.
See on mingi järjekordne müüginipp. Sööge seda, me oleme ta ära puhastanud!
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/a…l1599_1595.html
Nii oleksid võinud kohe vastata. Ma nüüd peale mitud tundi lugemist saan ka meditsiinilise külje pealt enamvähem aru, kuid jah. Nii täpseid termineid kasutades ei pruugi enamik aru saada sellest mida räägid.
. Sellegipoolest ei loeta ka seda minuteada riskifaktoriks. Seega kõik pole nii ühene.</strong></p>
<p> ” Although high protein diets cause changes in renal function (i.e., increased GFR) and several related endocrine factors that may be harmful to individuals with renal disease, there is not sufficient research to extend these findings to healthy individuals with normal renal function at this time.”</p>
<p><strong>Ma ei usu ka et kõrgvalgu dieet noortele </strong><em><strong>tervetele</strong></em><strong> neerudele midagi teeb (alates 3g/kg võib juba teine jutt olla, aga ma lihtsalt spekuleerin). Aga ka noor inimene saab kunagi vanemaks. </strong></p>
<p>Diabeetikute ja valgujookide osas olen ikkagi skeptiline. Sa võid seda vett sinna lisada, aga niikuinii oleks parem juua valku rohkema veega, kergemaks imendumiseks (Antson)</p>
<p>Seega mina jään ümberlükkavate andmete puudumisel diabeetiku osas kindlaks vähemriskantsemale tegevusele ehk töötlemata valgu soovitamisele. Oli ära toodud, et muul ajal võib vajadusel valgujooke juua, aga ka peale treeningut on neerud koormuse all ja ma ikkagi ei julgeks diabeetikule sellist lisakoormust soovitada. Ma pigem aeglustaks valke. “Pigem karta kui kahetseda”</p>
<p>Keegi targem võib ümber lükata kui tahab.</p>
</div>
</blockquote>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Euroopa Toiduohutusamet on jõudnud järeldusele, et kui süüa päevas 400 g erinevaid köögivilju ning võttes arvesse ka joogiveest ja lihatoodetest saadavaid nitraate, ei ületata päeva kohta lubatud nitraatide kogust. Kuid need, kes tarbivad suurtes kogustes lehtköögivilja, võivad lubatud normi kergesti ületada.400 g on ikka väga suur kogus.
400 g on ikka väga suur kogus.. Terve nagu nugis <img decoding=)
Ma ei usu ka et kõrgvalgu dieet noortele tervetele neerudele midagi teeb (alates 3g/kg võib juba teine jutt olla, aga ma lihtsalt spekuleerin). Aga ka noor inimene saab kunagi vanemaks.Vanuritel keskmise vanusega 70 aastat GFR langes 10 päeva 3 g/kg valgu peale umbes 7,5%.
Siin on pikalt juttu:
http://ajpendo.physiology.org/content/295/4/E921.full
Ja nitraat on mõnevõrra teel rehabiliteerimisele… ehk pani siin ka keegi nt tähele artiklit peedimahla positiivsest mõjust aeroobsele töövõimele.
Kommertslik või mitte, ta on (nagu me kõik) lagedale toonud seisukohti, mille kohta on teaduslik tõestus et need ei ole korrektsed : )Just toitumise-toidulisandite teemadel
Sa oled meil liiga mõjutatav ja kergeusklik
prof Ööpik räägib sama juttu….samuti prof Zilmer. Jessas, jälle mehed!
Pigem ikka sina
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma ei vaata arvaja ametinimetust ega renomeed, vaid vaatan mida inimene räägib ja võrdlen seda sellega, mida ma ise olen kirjandusest lugenud. Ja seda olen ma päris palju läbi lugenud.
Tõstan need arutelud pärast eraldi teemadesse, siit saab neid mitu.
Vanuritel keskmise vanusega 70 aastat GFR langes 10 päeva 3 g/kg valgu peale umbes 7,5%.Siin on pikalt juttu:
http://ajpendo.physiology.org/content/295/4/E921.full
Ja nitraat on mõnevõrra teel rehabiliteerimisele… ehk pani siin ka keegi nt tähele artiklit peedimahla positiivsest mõjust aeroobsele töövõimele.
Seal oli lõpus ka selline lõik:
High dietary proteins further widened the differences in GFR between young and older people, causing concern about the potential adverse effect on kidney function in older people. Thus, the results of this study do no support the idea that older people who are already consuming adequate protein may benefit from high protein intake, and in fact, the current data allude to potential negative effects of high protein intake on older kidneys.
Kahjuks pole mul praegu aega seda artiklit läbi seedida, kuna tegelikult peaks ma füsioloogia eksamiks õppima, vabandan
Tegu on väga vanade inimestega. Kõrge valgu peal on neil leitud nii positiivseid kui negatiivseid muutusi. Ega nii vanast peast ei peagi elu kerge olema.
Siin on üks meeldiv eile kirjutatud artikkel sellest müüdist: http://www.nytimes.com/2011/05/31/health/3…&ref=health. Lühidalt: kui sul pole eelnevalt neeruprobleeme, siis ei juhtu su neerudega midagi, kui sa palju valku sööd.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Me siin ühes teemas lahkasime päris korralikult seda teemat ja lõppkokkuvõttes jah. Kui Neerud korras siis pole vaja valke karta – va. totaalselt ebanormaalsed kogused, siis võib mingit mõju siiski avaldada.
Aga kui midagi juba viga siis on vaja sügavamalt asja uurida.
Me siin ühes teemas lahkasime päris korralikult seda teemat ja lõppkokkuvõttes jah. Kui Neerud korras siis pole vaja valke karta – va. totaalselt ebanormaalsed kogused, siis võib mingit mõju siiski avaldada.Aga kui midagi juba viga siis on vaja sügavamalt asja uurida.
Okei, tänks, et selle postituse siia tõid.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>AlanBStard tõi ma usun, ta tavaliselt liigutab neid teemasid.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>- You must be logged in to reply to this topic.
