Toidulisandite, valgupulbrite, kulturismi hea või halb mõju tervisele, veevajadus
- This topic has 182 replies, 51 voices, and was last updated 10 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Oeh…
Kas te üldse loete ka mida ma kirjutan või lahmite niisama?
@ Kirp. Ma mõistan väga hästi kuidas insuliin ja veresuhkur ning valk töötab. Ja ma ütlen sulle, et mitte ükski artikkel ligi 20 hulgast mida ma lugesin, ei väitnud, et Valk tõstaks oluliselt veresuhkru taset. Kohe kindlasti mitte nii palju kui seda teevad lihtsüsivesikud. Ning seega on tunduvalt targem tarbida valku – sest keha veresuhkru kontrolli all hoidmiseks on see tunduvalt parem viis.
Tavainimeses ta pigem langetab veresuhkru taset, sest insuliini lastakse verre vast enamgi kui on vaja. Valgu tarbimine ergutab keha insuliini verre laskma, kuid valk ise ei pruugi vastavates kogustes veresuhkruks üldse muutudagi.
Aga okei – võtan teie sõnu arvesse ja uurin veel. Uurin sellest palju “vedel” valgusheik seda veresuhkru taset ikkagist siis tõstab võrreldes tavatoiduga…
Edit: Uurisin: GI umbes 30 ringis. Ehk mnjah. Whey+water. Ei tohiks just eriti kiiresti veresuhkrut tõsta.
Isegi tavalise mahla juures on see GI umbes 50. Seega isegi veega ei tohiks valgujook kuskilt otsast veresuhkrut oluliselt tõsta – peale trenni kindlasti kohe mitte väga palju, kus enamik valke ei muutugi suhkruks.
Ja Aile:
Jah valgu tarbimine on lisakoormus nii maksale kui neerudele. Jah on. Ning mis siis? Tervele maksale ja neerudele ei kujuta ta ohtu. (vähemalt mitte reaalselt ohtu – isegi kõrgvalgu dieedi puhul on ebareaalne, et tavainimene sööks sellistes kogustes valku, et see kahjulik oleks. 140kg Kulturist – jah. On reaalne).
Kui organid on juba kahjustatud siis tõesti ta avaldab kahjulikku mõju. Minu point ongi selles, et kaudselt aitab valgu targimine neeruprobleeme diabeetikutel vältida – ehk kui oled diabeetik kellel neerud ja maks korras – siis valgu (sealhulgas ka valgusheikide) tarbimine võib aidata tulevasi haigusi vältida. Trenn kui selline aitab seda teha – ning suurenenud valgusisaldus menüüs aitab treeninguid effektiivsemaks teha.
Okei – uurin veel artikleid. Huvitav teema.
Midagi veel siis Madala GI tarbimisest. Ning kuna probleem paistab olevat siiski valgu ümber (mis kõikide artiklite põhjal siiski madala GI-ga, olenemata valgu segamisest veega / ning praktiliselt olematu kahjuga tervetele organitele) siis vbl mitte kõige parem lõik – aga midagi lihtsalt üldist teema arenguks.
 is a ranking of carbohydrates on a scale from 0 to 100 according to the extent to which they raise blood sugar levels after eating. Foods with a high GI are those which are rapidly digested and absorbed and result in marked fluctuations in blood sugar levels. Low-GI foods, by virtue of their slow digestion and absorption, produce gradual rises in blood sugar and insulin levels, and have proven benefits for health. Low GI diets have been shown to improve both glucose and lipid levels in people with diabetes (type 1 and type 2). They have benefits for weight control because they help control appetite and delay hunger. Low GI diets also reduce insulin levels and insulin resistance.</p>
<p>Recent studies from Harvard School of Public Health indicate that the risks of diseases such as type 2 diabetes and coronary heart disease are strongly related to the GI of the overall diet. In 1999, the World Health Organisation (WHO) and Food and Agriculture Organisation (FAO) recommended that people in industrialised countries base their diets on low-GI foods in order to prevent the most common diseases of affluence, such as coronary heart disease, diabetes and obesity.”</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Increased load on the kidney is a result of an increase in reabsorption of NaCl. This causes a decrease in the sensitivity of tubuloglomerular feedback, which, in turn, results in an increased glomerular filtration rate. This increases pressure in glomerular capillaries. When added to any additional renal disease, this may cause permanent glomerular damage.
Those at highest risk are people with high blood pressure, diabetes, or are older than age 65.
Keegi ei viitsi sinuga vaielda, kui sa endale neerufunktsioone selgeks ei tee. Neerufüsioloogias ja patoloogias on kõik väga ilusti ära seletatud. Ilma selleta on artiklite lugemine suhteliset väheproduktiivne tegevus, sina, mina ja Aile räägime praegu erinevates keeltes.
Increased load on the kidney is a result of an increase in reabsorption of NaCl. This causes a decrease in the sensitivity of tubuloglomerular feedback, which, in turn, results in an increased glomerular filtration rate. This increases pressure in glomerular capillaries. When added to any additional renal disease, this may cause permanent glomerular damage.Those at highest risk are people with high blood pressure, diabetes, or are older than age 65.
Keegi ei viitsi sinuga vaielda, kui sa endale neerufunktsioone selgeks ei tee. Neerufüsioloogias ja patoloogias on kõik väga ilusti ära seletatud. Ilma selleta on artiklite lugemine suhteliset väheproduktiivne tegevus, sina, mina ja Aile räägime praegu erinevates keeltes.
Ma ei kahtle selles, et sulle ja mõnele teisele meeldib kõik lihtsad asjad hästi keeruliseks seletada. Tunduvalt keerulisemaks kui see vajalik on.
Võtsid Wikipediast lihtsalt ühe lõigu kontekstist välja ja kogu argument? Ise ka midagi sellest aru saad?
Vahet ei ole kui teaduslikud on terminid – faktid jäävad samaks. Sa võid ju neid võimalikult keeruliselt seletada ja lahti mõtestada aga nö. kokkuvõte on jääb suht samaks.
Ma võtan ka siis ühe lõigu sealt välja:
“Relatively little evidence has been gathered regarding the effect of protein on the development of chronic diseases” (see siis Wikipediast välja võetud – kuid allpool lisasin artikleid, mis siiski väidavad vastupidist)
Et siis mis sinu point. Ütled teaduslike terminitega täpselt sama mida mina?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ehk diabeetikutel on suurenenud risk haigestuda neeruhaigustesse – ma jõudsin samale järeldusele. Samuti ei vaidle vastu, et High-protein Diet suurendab koormust neerudele. Küll aga peavad kogused olema haiglaselt suured, et see neerudele tõsist kahjulikku mõju avaldaks. Ehk inimesele, kelle neerud on korras – ei tee valk kui selline küll halba. Eriti veel normaalkogustes. Usun, et see 1-2g kehakilo kohta(Eeldades, et isik on suhteliselt normaal-kaalus), mida diabeetik tarbiks on niivõrd väike kogus, et neerudele liiaks see küll ei lähe. (Kui tõesti isik on 200kg ja paksmagu siis ei saa muidugi öelda, et 1-2g kehakilo kohta vaid pigem lihasmassi kohta. Kui tal selle 200kg kaalu juures on 50-70kg lihasmassi, siis on ka valgukogus suhteliselt normaalne neerudele.)
Kui aga neerud on juba kahjustatud diabeedist tulenevate probleemide tõttu või muudel põhjustel – siis on liigse proteiini tarbimine muidugi vähe soovitav.
Valgusheik kui selline on ju kokkuvõttes ikkagist ainult valk. Kui niigi kõrgeproteiini dieedile lisada veel sheik juurde, siis tõesti ei kahtle, et kogus läheb vigastatud neerude jaoks liiga suureks.
Aga kui ülejäänud päeva jooksul valgukoguseid tasakaalus hoida siis see Shake kui lihtsalt valguannus veega, ei tohiks mingil juhul põhjustada rohkem koormust neerudele kui tavapärased toidukorrad.
Samuti diabeetik kelle neerud on ideaalses korras ei pea küll metsikult pead vaevama mingi ühe valgusheigi raamas saadavate valgukoguste üle. See on naeruväärne.
Veidi “tarka juttu kah”
“PREVIOUS REPORTS INDICATE that dietary protein excess accelerates, and dietary protein restriction retards, the progression of chronic renal failure (11, 15, 24, 29, 39). Both acute and chronic protein intake lead to increases in renal blood flow and glomerular filtration rate (GFR). In micropuncture studies in the rat, Meyer et al. (23) found that the increased GFR in response to amino acid infusion was associated with a reduction in afferent arteriolar resistance and a subsequent increase in single-nephron plasma flow. The physiological mechanisms responsible for these changes in renal hemodynamics after protein loading are still not well understood.
Prostaglandins regulate vascular tone and salt and water homeostasis in the mammalian kidney. Renal prostaglandin production increases in response to protein load or amino acid infusion and decreases in response to protein restriction (8, 14, 22, 23, 29, 33). Numerous studies have shown that inhibition of prostaglandin production by nonsteroidal anti-inflammatory drugs (such as aspirin and meclofenamate) abolishes the normal increase in GFR after a meat meal or during amino acid infusion in human subjects and animals (14, 22, 33, 36). Therefore, it has been suggested that the increased synthesis of vasodilatory prostaglandins such as PGE2 and PGI2 may contribute to alterations in renal hemodynamics in response to a protein load.”
Ja veel:
http://ezinearticles.com/?Kidney-Disease-a…&id=4450318
How Protein Supplements Can Help
The illness that comes with kidney disease may make it difficult for a patient to take a traditional meal. A protein shake or a liquid protein supplement can be a good meal substitute. The protein in supplements is also easier to digest, which means fewer waste products in the bloodstream. The qualities of a good protein supplement include:
– The right amount of protein for the patient’s current diet
– The best quality of protein and other nutrients
– The absence of ingredients that may be harmful to the current diet
– Good tasting and easy to take
Aga miks ma siin teemast sõna võtan on lihtsalt sellepärast, et enda ja ka teiste teadmisi arendada.
Gmaster sinu postitus oli vist esimene vähegi targem argument – kuid kahjuks argumenteerisid sa pigem minu kasuks, kuna eelnevates postitustes rääkisin praktiliselt sama juttu. Ning sellel teemal olema ka enne rääkinud.
Hetkel on pigem probleemiks see, kas Diabeetik võib kasutada valgusheike peale trenni?
Ning mina olen jõudnud järeldusele, et seni kuni neerud on korras ei ole selles mingit probleemi. Ning isegi kui neerud on juba vigastatud – ei ole ikka veel probleemi, senikuni ülejäänud päeva lõikes ei minda valgukogustega liiale.
Veel lisaks on päris palju toetavat materjali selle üle, et Taimsed valgud on neerudele vähem koormavad kuna toodavad vähem mürgiseid kõrvalprodukte. Ehk puudub vajadus niivõrd palju verd puhastada nagu loomsete valkude puhul. Ehk kui suur osa päeva valgukogustest tuleb taimsest toidust – siis võivad valgukogused isegi kehvade neerude puhul suhteliselt kõrged olla.
Aga edu meie arutel jätkuks.
Ma ei kahtle selles, et sulle ja mõnele teisele meeldib kõik lihtsad asjad hästi keeruliseks seletada. Tunduvalt keerulisemaks kui see vajalik on.
Võtsid Wikipediast lihtsalt ühe lõigu kontekstist välja ja kogu argument? Ise ka midagi sellest aru saad?
Vahet ei ole kui teaduslikud on terminid – faktid jäävad samaks. Sa võid ju neid võimalikult keeruliselt seletada ja lahti mõtestada aga nö. kokkuvõte on jääb suht samaks.
Ma võtan ka siis ühe lõigu sealt välja:
“Relatively little evidence has been gathered regarding the effect of protein on the development of chronic diseases” (see siis Wikipediast välja võetud – kuid allpool lisasin artikleid, mis siiski väidavad vastupidist)
Et siis mis sinu point. Ütled teaduslike terminitega täpselt sama mida mina?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ehk diabeetikutel on suurenenud risk haigestuda neeruhaigustesse – ma jõudsin samale järeldusele. Samuti ei vaidle vastu, et High-protein Diet suurendab koormust neerudele. Küll aga peavad kogused olema haiglaselt suured, et see neerudele tõsist kahjulikku mõju avaldaks. Ehk inimesele, kelle neerud on korras – ei tee valk kui selline küll halba. Eriti veel normaalkogustes. Usun, et see 1-2g kehakilo kohta(Eeldades, et isik on suhteliselt normaal-kaalus), mida diabeetik tarbiks on niivõrd väike kogus, et neerudele liiaks see küll ei lähe. (Kui tõesti isik on 200kg ja paksmagu siis ei saa muidugi öelda, et 1-2g kehakilo kohta vaid pigem lihasmassi kohta. Kui tal selle 200kg kaalu juures on 50-70kg lihasmassi, siis on ka valgukogus suhteliselt normaalne neerudele.)
Kui aga neerud on juba kahjustatud diabeedist tulenevate probleemide tõttu või muudel põhjustel – siis on liigse proteiini tarbimine muidugi vähe soovitav.
Valgusheik kui selline on ju kokkuvõttes ikkagist ainult valk. Kui niigi kõrgeproteiini dieedile lisada veel sheik juurde, siis tõesti ei kahtle, et kogus läheb vigastatud neerude jaoks liiga suureks.
Aga kui ülejäänud päeva jooksul valgukoguseid tasakaalus hoida siis see Shake kui lihtsalt valguannus veega, ei tohiks mingil juhul põhjustada rohkem koormust neerudele kui tavapärased toidukorrad.
Samuti diabeetik kelle neerud on ideaalses korras ei pea küll metsikult pead vaevama mingi ühe valgusheigi raamas saadavate valgukoguste üle. See on naeruväärne.
Veidi “tarka juttu kah”
“PREVIOUS REPORTS INDICATE that dietary protein excess accelerates, and dietary protein restriction retards, the progression of chronic renal failure (11, 15, 24, 29, 39). Both acute and chronic protein intake lead to increases in renal blood flow and glomerular filtration rate (GFR). In micropuncture studies in the rat, Meyer et al. (23) found that the increased GFR in response to amino acid infusion was associated with a reduction in afferent arteriolar resistance and a subsequent increase in single-nephron plasma flow. The physiological mechanisms responsible for these changes in renal hemodynamics after protein loading are still not well understood.
Prostaglandins regulate vascular tone and salt and water homeostasis in the mammalian kidney. Renal prostaglandin production increases in response to protein load or amino acid infusion and decreases in response to protein restriction (8, 14, 22, 23, 29, 33). Numerous studies have shown that inhibition of prostaglandin production by nonsteroidal anti-inflammatory drugs (such as aspirin and meclofenamate) abolishes the normal increase in GFR after a meat meal or during amino acid infusion in human subjects and animals (14, 22, 33, 36). Therefore, it has been suggested that the increased synthesis of vasodilatory prostaglandins such as PGE2 and PGI2 may contribute to alterations in renal hemodynamics in response to a protein load.”
Ja veel:
http://ezinearticles.com/?Kidney-Disease-a…&id=4450318
How Protein Supplements Can Help
The illness that comes with kidney disease may make it difficult for a patient to take a traditional meal. A protein shake or a liquid protein supplement can be a good meal substitute. The protein in supplements is also easier to digest, which means fewer waste products in the bloodstream. The qualities of a good protein supplement include:
– The right amount of protein for the patient’s current diet
– The best quality of protein and other nutrients
– The absence of ingredients that may be harmful to the current diet
– Good tasting and easy to take
Aga miks ma siin teemast sõna võtan on lihtsalt sellepärast, et enda ja ka teiste teadmisi arendada.
Gmaster sinu postitus oli vist esimene vähegi targem argument – kuid kahjuks argumenteerisid sa pigem minu kasuks, kuna eelnevates postitustes rääkisin praktiliselt sama juttu. Ning sellel teemal olema ka enne rääkinud.
Hetkel on pigem probleemiks see, kas Diabeetik võib kasutada valgusheike peale trenni?
Ning mina olen jõudnud järeldusele, et seni kuni neerud on korras ei ole selles mingit probleemi. Ning isegi kui neerud on juba vigastatud – ei ole ikka veel probleemi, senikuni ülejäänud päeva lõikes ei minda valgukogustega liiale.
Veel lisaks on päris palju toetavat materjali selle üle, et Taimsed valgud on neerudele vähem koormavad kuna toodavad vähem mürgiseid kõrvalprodukte. Ehk puudub vajadus niivõrd palju verd puhastada nagu loomsete valkude puhul. Ehk kui suur osa päeva valgukogustest tuleb taimsest toidust – siis võivad valgukogused isegi kehvade neerude puhul suhteliselt kõrged olla.
Aga edu meie arutel jätkuks.
Sa kõigepealt uuri, kes selle jura on kirjutanud. http://www.protica.com/products/proteincan…andyFlavors.htm
Ise teevad ja ise ka müüvad.
Mis kergendaks diabeetiku olukorda? Mis aeglustaks seda paratamatut degeneratsiooni (haavandid, jäsemete kaotus, pimedaks jäämine jne). Toortoit, kullakesed, toortoit. Tagasi koopaelaniku toidulaua juurde.
Valgupulber ei kuulunud nende menüüsse, usu mind.
Sa kõigepealt uuri, kes selle jura on kirjutanud. http://www.protica.com/products/proteincan…andyFlavors.htmIse teevad ja ise ka müüvad.
Mis kergendaks diabeetiku olukorda? Mis aeglustaks seda paratamatut degeneratsiooni (haavandid, jäsemete kaotus, pimedaks jäämine jne). Toortoit, kullakesed, toortoit. Tagasi koopaelaniku toidulaua juurde.
Valgupulber ei kuulunud nende menüüsse, usu mind.
Võib-olla tõesti oli tegemist kellegi reklaamiga. Sel juhul – sorry.
Toortoit on tore asi küll…
Aga mind huvitab just see, miks Valgupulber kui selline peaks olema kahjulikum, kui tavatoit? Mis lisad selles pulbris on võrreldes teiste toitudega? Mis asjad need siis otseselt diabeetiku olukorda halvendavad?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma ei leidnud mitte kuskilt ühtegi viidet isegi sellele, et valgupulbri baaskoostises on mingid ained, mis tekitavad tõsist kahju just diabeetiku neerudele või maksale…
See on nüüd küll üks selline teema, mille puhul tahaks öelda, et ainuke kindlasti kahjulik asi on elamine ise, selle puhul on tõestatud, et see lõpeb kindlasti alati surmaga!
Võib-olla tõesti oli tegemist kellegi reklaamiga. Sel juhul – sorry.
Toortoit on tore asi küll…
Aga mind huvitab just see, miks Valgupulber kui selline peaks olema kahjulikum, kui tavatoit? Mis lisad selles pulbris on võrreldes teiste toitudega? Mis asjad need siis otseselt diabeetiku olukorda halvendavad?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma ei leidnud mitte kuskilt ühtegi viidet isegi sellele, et valgupulbri baaskoostises on mingid ained, mis tekitavad tõsist kahju just diabeetiku neerudele või maksale…
Vaata, see vaidlus on pea sama, mis suhkruteemaline. Inimene eraldab kogu toiteväärtuse, mis näiteks suhkrupeedis on. Valgendab jne. Saab ühe puhta makrotoitaine- süsivesiku.
Põhimõtteliselt talub terve inimese organism seda toiteväärtuseta toiduainet…mingi piirini, mis on individuaalne ja samas väga kaheldavatel alustel paika pandud.
Inimloogika ütleks nagu, et kõik on suhkruga OK, mis sellest, et US is on pea iga kolmas kas eeldiabeetik või diabeetik.
Inimorganism on loodud teatud asju seedima teatud kujul ja siin on jalgratast mõttetu leiutada.
Mis te arvate- kas küsimuse esitaja nüüd on saanud oma küsimusele vastuse?
Mis te arvate- kas küsimuse esitaja nüüd on saanud oma küsimusele vastuse?
Mis kergendaks diabeetiku olukorda? Mis aeglustaks seda paratamatut degeneratsiooniGlükatsiooni inhibiitorid.
Aga vadakuvalk kuulub paljude haritud tervisefriikide menüüsse. Enamasti muidugi oma tsüsteiini- ja BCAA-sisalduse pärast.
Mis kergendaks diabeetiku olukorda? Mis aeglustaks seda paratamatut degeneratsiooni (haavandid, jäsemete kaotus, pimedaks jäämine jne). Toortoit, kullakesed, toortoit. Tagasi koopaelaniku toidulaua juurde.Koopaelaniku toortoidus ei olnud kindlasti säilitusaineid, pestitsiide, happevihmasid jne.
Ma ei kahtle selles, et sulle ja mõnele teisele meeldib kõik lihtsad asjad hästi keeruliseks seletada. Tunduvalt keerulisemaks kui see vajalik on.” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Võtsid Wikipediast lihtsalt ühe lõigu kontekstist välja ja kogu argument? Ise ka midagi sellest aru saad?
Vahet ei ole kui teaduslikud on terminid – faktid jäävad samaks. Sa võid ju neid võimalikult keeruliselt seletada ja lahti mõtestada aga nö. kokkuvõte on jääb suht samaks.
Mulle meeldib asjad täpselt nii keeruliseks ajada kui vaja, et oma pointi selgeks teha.
Antud hetkel pidasin vajalikuks selle meditsiiniterminites välja tuua, ja muide sain küll aru:)
Ühesõnaga mina kardan seda, et mida kiirem valk, seda suurema glomeerulikahjustuse ta tekitada võib. Lihtustades riskin sellega, et kirjeldus pole täpne.
Neerud on väga tundlikud organid ja glomeerulid on nagu putukavõrgud. Kui sa suure rõhuga sealt kivid läbi lased, siis pärast ta putukaid enam kinni ei pea
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nüüd kujuta ette et see kivi on mingi eriti kiire valk ja viskaja on veri. Enamusel kannatavad neerud seda kivikeste läbi viskamist, pooltel jäävad augud Oli loogilisem
Vabatahtlike neeru-uuring, vaata kui korras seal kõik oli.
Spekuleerides võin öelda, et see on sama protsess, mille pärast arstid kõrgvalgu dieeti ja valgupulbreid natuke pelgavad. Mõnel inimesel on neerunäitajad langenud, ja ta ei teagi, et ta võib endale kahju teha. Mulle väga meeldib kõrgvalgu dieet, aga ma ka teen aeg-ajalt tervisekontrolli. Kas sina oma kõrge vererõhuga oled käinud neeruanalüüse andmas:)? Kui oled ja kõik korras on, siis mul on su üle väga hea meel, aga kõigil ei pruugi nii hea tervis olla:)?
Ma tahan lihtsalt seda öelda, et sa soovitad valgulisandeid liiga kergekäeliselt inimesele, kellel on risk neerukahjustusele, sa ju ise tunnistad seda? Mõistlikus koguses valku peale trenni-nõus-aga miks just valgupulbrist, mis võib neere oma kiiruse tõttu liiga koormata, rääkimata mikrotoitainete puudusest. Mina isiklikult ei julgeks seda teha. Sinul pole ilmselt mingit vastutust, aga mul on oht, pean oma sõnade taga ka seisma tulevikus:) Kuigi info tervete inimeste kõrge valgutarbimise osas on vastukäiv, on see neeruhäirete puhul siiski tunduvalt ühesem. Usun et ka Antson soovitas sellepärast diabeetikutel valgulisandeid vältida, aga ei ole selle kohta kindlaid andmeid:) (ja kas sa ikka tead et vadakuvalk on loomne?)
Ja kuipaljud kõrgvalgulised julgevad kontrollis käimata öelda, et neerud on 100%?
Kontrollige neere ja paugutage edasi
Küsimuse esitaja on KINDLASTI oma vastuse saanud.
Valgudieedi mõju neerudele on uuritud, ergo-logis oli midagi. Noortel ei teinud midagi halba. Vanuritel jah tegi, aga samas on ta vanuritel muudes organites ka positiivseid muutusi kaasa toonud… kõike head korraga vanast peast ei saa.
Mulle meeldib asjad täpselt nii keeruliseks ajada kui vaja, et oma pointi selgeks teha.Antud hetkel pidasin vajalikuks selle meditsiiniterminites välja tuua, ja muide sain küll aru:)
Ühesõnaga mina kardan seda, et mida kiirem valk, seda suurema glomeerulikahjustuse ta tekitada võib. Lihtustades riskin sellega, et kirjeldus pole täpne.
Neerud on väga tundlikud organid ja glomeerulid on nagu putukavõrgud. Kui sa suure rõhuga sealt kivid läbi lased, siis pärast ta putukaid enam kinni ei pea
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nüüd kujuta ette et see kivi on mingi eriti kiire valk ja viskaja on veri. Enamusel kannatavad neerud seda kivikeste läbi viskamist, pooltel jäävad augud Oli loogilisem
Nii oleksid võinud kohe vastata. Ma nüüd peale mitud tundi lugemist saan ka meditsiinilise külje pealt enamvähem aru, kuid jah. Nii täpseid termineid kasutades ei pruugi enamik aru saada sellest mida räägid.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga see selleks – sellest posti lõpupoole.Leidsin ühe huvitava artikli milles huvitav hüpotees:
“The possibility that protein-induced changes in renal function are a normal physiological adaptation to nitrogen load and increased demands for renal clearance is supported by changes noted in renal structure and function during pregnancy. GFR increases by as much as 65% in healthy women during pregnancy, typically returning to nonpregnant levels by three months postpartum. Despite these changes in renal function, pregnancy is not a risk factor for developing CKD.”
” Although high protein diets cause changes in renal function (i.e., increased GFR) and several related endocrine factors that may be harmful to individuals with renal disease, there is not sufficient research to extend these findings to healthy individuals with normal renal function at this time.”
Kusjuures selle kõrgvalgu dieedi kohapealt on segadus, et mitte keegi ei suuda isegi otsustada kustmaal algab see nö. “kõrge” valgu tarbimine, ning kuhu maani on asi “Normaalne”. Kui keegi ütleb, et 5g per 1kg on ohtlik – siis ega ma väga vastu ei vaidekski. Siis on kogused juba meeletud.
Aga kui kuni 2g per 1kg on veel “normaalne”, siis usun, et enamik meist oleks riski all.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mis nüüd aga puutub valgujooki… siis ma saan su näiteks aru küll – aga kas tõesti on asi nii hull?
Uurisin selle kohta ka veidi. Ning eks tõesti kui kiireid valke tarbida siis lööb BUN taseme üles, ehk veri on jääkaineid täis. Neerud asuvad verd puhastama. Samas ei lugenud nagu eriti kuskilt välja, et see neerudele liialt koormav oleks.
Suurenenud veetarbimine peaks olukorda parandama selles suhtes, et kui keha veetase on väga kõrge siis teatud osa vett lükatakse vereringesse ning nö. lahjendatakse jääkide olemasolu. Kas see ei aita neerudel olukorraga paremini toime tulla? Ei tohiks tekkida seda effekti, et kõik jäägid lükatakse kõigest jõust läbi selle “võrgu”… vaid pigem suureneb vedeliku arv, mis sujuvalt läbi “võrgu” läheb, ning otseseid “kivikesi” nii suures koguses korraga ei tule…
Ehk probleemiks on jääkainete kiire tõus veres ning neerude suurenenud vajadus seda kõike korraga puhastada. Tavapäraste einete puhul tiksub jääkaineid verre aeglaselt ning seega ei pea need “võrgud” korraga kinni pidama rahesadu vaid üksikuid lumehelbeid… Lol – meditsiinilistest terminitest päris kaugel asi juba.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://www.rnceus.com/renal/renalbun.html
Ok ei hakka vaidlema, et tead asjast rohkem kui mina. Kuid vähemalt senini tundub, et ei ole ka meditsiini maailma suutnud ühesele järeldusele asjas jõuda. Seega võiks mistahes inimesele soovitada pigem ettevaatlik olla – kuid siiski mitte ebanormaalselt ettevaatlik.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nagu öeldakse, et elu lõpeb ikka surmaga. Kuskilt maalt jookseb piir, kui palju võib ettevaatlik olla ning elada normaalset elu, ning kust maalt muutub inimene juba nii ettevaatlikuks, et ei suuda elu üldse nautida…
- You must be logged in to reply to this topic.
