Toidulisandite kaitseks ja teavituseks!

Siin foorumis on enamik spetsialiste mingil määral lisandite müümisega seotud. Eks see selgitustöö üks tavaline müügitöö ole.

Treenerid oskavad soovitada

Huvilised rääkida omadest kogemustest

Meie “6 kange” projekt on näiteks raskele olukorrale hetkel sellises seisus, et 6-st mehest kolmel polegi hetkel projektis toidulisandi toetajat, nii et minu tõstatatud teema pole mitte kellegi promomiseks vaid üldiseks mõtteks.

Tavatreenija puhul võiks see selgitustöö siis välja näha selline, et peale trenni peab igal juhul sööma? Ja siis mõtlev inimene valib ise, kas ostab selleks tarbeks midagi toidu- või siis spordipoest? ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

vaatame toitumist laiemalt. õige on kindlasti see, et ilma korrektse tavatoitumiseta pole mõtet oodata valgupulbrist minigt imerelva, mis su kiiresti üleliigsest polstrist vabastab või siis annab juurde lihasmassi või teeb mõlemat. samas, kui inimene on oma treeninugtega jäudnud sinnamaani, kus tavatoidust enam ei piisa vajaliku koguse energia ning toitainete saamiseks, peab vaatama puudujäägi kompenseerimiseks konsentreeritud kujul toidu poole ehk siis toidulisandite poole. alles alustaval fitnessiga tegelejal kohe kindlasti ei jää toitainetest puudu. Samas, kui inimesel on juba üle aasta treeningstaazhi, lihasmassi on juurde tulnud ning keha vajab järjest enam toitu, siis läheb vaja toidulisandeid, et kiirendada taastumist.

minu treeningstaazh on juba pea 1,5 aastat ning võrreldes ajaga, mil alustasin, on mu kehakaal ülespoole liikunud umbes 12 kilo. umbes 8 kuud tagasi alustasin ka lisavalgu tarvitamist, et oleks materjali, millest lihast kasvatada. Kogu selle aja olen teinud enda lähikondlastele selgitustööd, et tegemist ei ole keemiaga steroidide mõttes. valgupulber koos süsikatega on lihtsalt väga hea taastaja peale trenni ning selle tõttu tekkis ka peale 2 kuud tarvitamist arenguhüpe, mida võidi ekslikult võtta kui ebaseaduslike lisandite tarvitamisest tulnud effekti. Kogu aja olen püüdnud suunata lähedasi ning sõpru ja tuttavaid mõtlema, millest tehakse valgupulbrit ning mis asi on dekstroos. lihtsamalt öeldes on need ju viinamarjasuhkur ning piima töötlemisel tekkivast vadakust saadav valk. Ehk siis piim ja viinamarjasuhkur.

Kuni pressile teatati, et keelatud aine sattus organismi toidulisandeid kasutades… Igatahes terve selle nädala olen uuesti kodus vestelnud teemal, et tegemist on eestis registreeritud toidulisanditega ning need läbivad ravimiametis kontrolli jne. Et neis pole keelatud aineid.

MIks peaks tegema aga inimesele selgitustööd toidulisandite koha pealt? kas peakski? ma arvan, et peaks, kuna nn “hall mass” ei mõista, milleks neid kasutatakse ja mis nad tegelikult on. Ka enamike siin foorumis viibijate spordialaks on valitud kas otseselt või kaudselt fitness/kulturism ning meie teha on selle spordialaga (ning ka muude spordialadega) kaasneva kohta selgitustöö tegemine. Selleks, et inimestele jõuaks kahe kõrva vahele: nad ei kasuta midagi keelatud kui ostavad poest valgu/massilisaja vmt potsiku ja kasutavad sealset sisu.

NN toidulisandite lobbytööst – ma ei ole nende müüja ning ma ei võitle enda tükikese eest sellest turust ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tere, head foorumlased.

Viimastel päevadel on olnud Argoga juhtunu taustal suureks teemaks toidulisandid, nende kasutamine, kasulikkus või kahjulikkus jne

Kutsun Teid ülesse tegema selgitustööd oma sõprade, tuttavate ja tuttavate tuttavate seas, selgitamaks, miks sportlased, aktiivsed spordisõbrad, jõusaalis käijad kasutavad erinevaid toidulisandeid.

Inimesed, kes on lugenud viimaste päevade uudiseid, on kindlasti jälle mõtetega ja arutelutega kulturiste, jõusaalis käijaid ja toidulisandite kasutajaid enda teadmata hukka mõistma hakanud. Miks? Sellepärast, et nad ise ei tea toidulisandite mõju, kasutamise tagamaid jmt.

Meie ülesanne, kes me tegeleme aktiivselt spordiga, käime jõusaalis või teeme muud sporti ning kasutame kasvõi tavalist taastusjooki peale trenni, et intensiivsest trennist kurnatud lihaseid kiirelt taastada, on rääkida põhjustest, miks me neid toidulisandeid kasutame.

Kompenseerimaks vahele jäänud toidukorda, andmaks organismile peale trenni valke ja süsivesikuid, et lihas kasvaks ja treeningtulemus oleks maksimaalne, või kasvõi erinevate burnerite kasutamine enne trenni, trenni ajal ja peale trenni, mis annavad kena välimuse, mida kõik ju ihaldavad.

Meie teame, mida ja miks me kasutame, aga trennikauge inimene ei tea seda, ei oska erinevatel potsikutel ja pakkidel vahet teha ning lahterdab enda teadmatusest kõik “keemia” alla.

Siis võiks küsida – miks müüvad Sportland, Kaubamaja ja muud respekteeritud kauplused “keemiat”. Vastust on – nad ei teegi seda!

Küll aga on meie kõigi ühine pingutus teavitamaks olukorda ja toidulisandite ohutusest, et kulturism spordialana ei saaks halva hinnangu osaliseks ning inimesed, kes oma eesmärkide nimel kasutavad toidulisandeid, et endale võetud eesmärke täita, ei satuks põlu alla.

Vaadates Rahvusringhäälingu Spordiveebi gallupit, näeme, et pea 20% vastanutest arvab, et kulturismi kui spordiala populaarsus on langenud ning üle poole vastanutest ei ole kulturismi spordiks pidanudki.

Meie võimalus on seda suhtumist muuta.

Olgem aktiivsed tegema “teavitustööd”, seletamaks, et toidulisandid ja nende kasutajad ei ole kurjast. Selgitamaks, mida toidulisandid meile annavad ning ehk eelkõige seda, et nagu nimestki on lugeda, tegemist on “toidu”lisanditega, s.t. kõik algab toitumisest, purkidest ja pakikestest saavad aktiivsed sportalsed selle, mis tavatoidust puudu jääb.

Foorumlased,

ühise eesmärgi nimel!

Olgem kõik eeskujuks oma sõpradele ja tuttavatele, kutsugem neid spordisaali, talvel suusatama või ujulasse ujuma, sulgpalli mängima või muud aktiivset liikumist tegema, et meiesuguseid oleks rohkem!

Meie oleme eeskujuks!

Tõnu

Projekti “6 kanget” osaleja

A M E N

Kogu tõde toidulisanditest on väga raske avaldada. Niipalju kui on inimesi niipalju on ka arvamusi. Tänapäeval on võimalik infole ligi pääseda väga erineval moel. Internet on kõige kättesaadavam ja seal valitseb täieli “tohuva-pohu” mis on äärmustest äärmusteni täis eriarvamusi. Tundub, et väga paljud koolitavad ennast ka erinevaid neti kommentaare lugedes, mis on eriti ebakompetentne. Kuna infot on palju siis on igaüks juba toitumise spetsialist.

Toitu on kütus, ehitusmaterjal ja eluks vajaliku infrastruktuuri toetaja, selle manustamise vajadus sõltub inimese füüsilistest-, ealistest-, soolistest- jt omadustest ning püstitatud eesmärkidest. Kahe inimese vahele ei saa lihtasalt võrdusmärki panna. Igaühe vaba valik millega ta ennast tangib. Reeglina autosse ei lähe keegi raketikütust kallama ja vastupidi. Igaüks peab oma isikipärast ja püstitatud eesmärkidest lähtudes valima mida ja kui palju ta sööb. Jutu point on selles, et ärge uskuge kõike mida loete, kuid lugege palju ja teil kujuneb oma arusaam mis ei saa väga vale olema. Toidulisandid ei ole midagi muud kui toit – kes ja kuidas seda tarbib peab ise otsustama.

Esimesed primitiivsed inimesed elasid koobastes ja ehitasid parimal juhul omale onne kättesaadavatest materjalides siis tänapäeval tahame elad kõik metallidest, klaasist, plastikutest koosnevast majades. Sama areng toimub ka mujal, kaasaarvatud toiduga. Toit muutub koos tehnika ja teaduse arenguga ning toidulisandid on selle näide. Rumal oleks progressile kätt ette panna. Teisest küljest on see äri mille eesmärk on kasumit teenida. Toiduainete tööstus on samuti äri ja müügil olevad kaubad sisaldavad samuti erinevaid ballastaineid mis aitavad kasumit toota. Mina isiklikult kahtlen rohkem vorstitoodete sisus kui toidulisandite koostises. Me võime rääkid organismi kohanemisvõimest ja väita, et ei ole veel valmis sööma toidulisandeid, kui sama kehtib ka kõige muu toidu kohta. Kui kartul ameerikast euroopasse toodi ja selle söömine populaarseks muutus kaasnesid samuti väga suured terviseprobleemid. Kartuli sobilikuses toiduna ei kahtle täna enam keegi. Samas on terve koolkond õpetlasi, kes väidavad piimatoodete kahjulikusest täiskasvanud inimese organismile, keda uskuda?

Et toidulisandid võivad sisaldada midagi rohkemat (keelatuid aineid) kui koostisosade kirjelduses märgitud oleks muidugi teoreetiliselt võimalik, kuid loogiliselt mitte eriti otstarbekas, sest tootja maine on tähtsam kui pettusest saadav kahtlane kasu. Ja kohtuvaidluste korral on kahjud laostavad.

Kui sa lähed kellelegi ilma tema küsimata teavitustööd tegema, siis oled sa pmst sama mis Vahitorni jagaja ja oma arvamuse pealepressija.

Mina ei toeta… ei toiduainetet88stust ega ka farmaatsiat88stust.

Selle asemel on vaja meile teavitust88d, mida k6ike head annab k6rgekvaliteediline t88tlemata toiduaine.

Kes kuulas t2na hommikul prof. Kristjan Porti saab paremini aru, mida ma silmas pean.