Toidulisandid internetist
- This topic has 104 replies, 22 voices, and was last updated 11 years, 9 months tagasi by
.
-
Postitused
-
AlanB, palun täpsed andmed siis juba, kui selline tekst. Ja, et ei oleks suurt eksimisruumi, konteksti vaata eestpoolt postitustest.
Või ok. Siin : 1940dad VS 2010dad
Kuna 50-… aastat tagasi ei olnud sel kujul viljakusravi, ei saa võrrelda selle % kasvu, aga üldisi näitajaid peaks saama küll.
Ei välista, et muutusi ei ole, aga kas need on märkimisväärsed ning kas see tavainimest olulisel määral mõjutab. Uuringud võivad teha kokkuvõtteid, et tase on langenud, aga, kas nii palju, et sünnid on seeläbi kahanenud.
Inimese viljakus on tänapäeval sündide määramisel vaid üks faktor mitmest. Viljakusravid, erinevad meetodid eostamise tõenäosuse tõstmiseks, surrogaadid ning väiksem imikute suremus jne tasandavad mistahes loomuliku viljakuse probleeme. Lõpptulemusena ei pruugigi statistikas mingit olulist vahet sündimuse absoluutnumbrite kohta leida. Täpselt sama on ka üldise tervislikkusega. Kui ka mõni tänapäevane tegur üldist tervist halvendab, siis mitu tegurit jälle parandavad või kompenseerivad.
Huvitav küsimus on tõesti see, et kas see kõik tavainimest olulisel määral mõjutab. Ühest küljest võiks nagu mõelda, et väga tugevalt mõjutab – kuid teisest küljest ongi tänapäeva inimene harjunud kahe suupoolega ravimeid sööma ning mistahes probleemidele ühel või teisel moel lahendusi leidma. Ning enamasti lahendusi ka leitakse, kui piisavalt otsitakse. Ehk, aina enam harjutaksegi mõtteviisiga, et igal inimesel on probleeme ning ongi normaalse elu osa neile lahendusi mistahes moel leida.
Aga huvitav teema muidugi.
Inimese viljakus on tänapäeval sündide määramisel vaid üks faktor mitmest. Viljakusravid, erinevad meetodid eostamise tõenäosuse tõstmiseks, surrogaadid ning väiksem imikute suremus jne tasandavad mistahes loomuliku viljakuse probleeme. Lõpptulemusena ei pruugigi statistikas mingit olulist vahet sündimuse absoluutnumbrite kohta leida. Täpselt sama on ka üldise tervislikkusega. Kui ka mõni tänapäevane tegur üldist tervist halvendab, siis mitu tegurit jälle parandavad või kompenseerivad.
Huvitav küsimus on tõesti see, et kas see kõik tavainimest olulisel määral mõjutab. Ühest küljest võiks nagu mõelda, et väga tugevalt mõjutab – kuid teisest küljest ongi tänapäeva inimene harjunud kahe suupoolega ravimeid sööma ning mistahes probleemidele ühel või teisel moel lahendusi leidma. Ning enamasti lahendusi ka leitakse, kui piisavalt otsitakse. Ehk, aina enam harjutaksegi mõtteviisiga, et igal inimesel on probleeme ning ongi normaalse elu osa neile lahendusi mistahes moel leida.
Aga huvitav teema muidugi.
Ja nagu 50 a tagasi ei olnud ravimeid. Või “probleeme”, mida peeti normaalse elu osaks? Suures plaanis ei ole miski oluliselt muutunud.
Absoluutarvudes on ju maailmas sündimus väga palju suurenenud. Ma ei saa üldse aru, kus see probleem on.
Kui lihtsalt statistika jaoks – jah, võimalik, et keskmise mehe testotase võiks kõrgem olla – ideaalis, aga maailm ei ole kunagi ideaalne olnud.
AlanB, palun täpsed andmed siis juba, kui selline tekst. Ja, et ei oleks suurt eksimisruumi, konteksti vaata eestpoolt postitustest.
Või ok. Siin : 1940dad VS 2010dad
Kuna 50-… aastat tagasi ei olnud sel kujul viljakusravi, ei saa võrrelda selle % kasvu, aga üldisi näitajaid peaks saama küll.
Ei välista, et muutusi ei ole, aga kas need on märkimisväärsed ning kas see tavainimest olulisel määral mõjutab. Uuringud võivad teha kokkuvõtteid, et tase on langenud, aga, kas nii palju, et sünnid on seeläbi kahanenud.
Mis andmeid sa täpselt tahad?
Tavainimest mõjutab väga palju kui tal luud murduvad ja motivatsiooni ega energiat pole ja pekk vohab ja süda jukerdab ja mõistus ei võta ja jõudu pole ja tuju pole ja kena neiu peale ei hakka süda rõõmsalt puperdama.
Miks peaks tavainimest üldse huvitama globaalne sündide arv, et sa kogu aeg selle ümber keerutad? See on selles plaanis nii mõttetu näitaja ja peegeldab hoopis teisi trende.
Ja nagu 50 a tagasi ei olnud ravimeid. Või “probleeme”, mida peeti normaalse elu osaks? Suures plaanis ei ole miski oluliselt muutunud.
Ravimid olid ka 5000 aastat tagasi. “Probleeme” oli ka. Järelikult ei ole maailmas tegelikult üldse mitte midagi muutunud.
Kui lihtsalt statistika jaoks – jah, võimalik, et keskmise mehe testotase võiks kõrgem olla – ideaalis, aga maailm ei ole kunagi ideaalne olnud.
Just, puhtalt statistika jaoks. Üldse, milleks põdeda. Siberis oli hullem.
Sama hästi võiks juba DAA-d võtta, selle testot tõstev mõju on vähemalt inimestes järgi proovitud ja töötab… või noh, kui tase on sitt, siis saab veidi paremaks. Lihaskasvule erilist rolli ei mängi.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mis tingimustes täpsemalt ei mängi, vabapidamisel või siis kui kui kõik katsealused etteantud kava järgi trenni kütavad?
Variant B on efektiivsus laboritingimustel, päriselus vähem oluline.
teisest küljest ongi tänapäeva inimene harjunud kahe suupoolega ravimeid sööma ning mistahes probleemidele ühel või teisel moel lahendusi leidma. Ning enamasti lahendusi ka leitakse, kui piisavalt otsitakse. Ehk, aina enam harjutaksegi mõtteviisiga, et igal inimesel on probleeme ning ongi normaalse elu osa neile lahendusi mistahes moel leida.
Leitakse, aga leitakse tihti või käibele jäävad tihti väga kehvad lahendused. Kui luutiheduse tõstmiseks kasutatava populaarse ravimi üheks võimalikuks riskiks on luunekroos siis tahaks küll halvasti öelda.
Mis tingimustes täpsemalt ei mängi, vabapidamisel või siis kui kui kõik katsealused etteantud kava järgi trenni kütavad?
Variant B on efektiivsus laboritingimustel, päriselus vähem oluline.
Selles ühes uuringus, kus tase 40% tõusis, oli taseme tõus absoluutväärtustes siiski niivõrd madal, et suure tõenäosusega pole isegi võimalik tuvastada, kas lihas kuidagi otseselt paremini kasvab. Olgugi, et puht teoreetiliselt oleks loogiline järeldada, et midagi ta aitab muidugi. Ma arvan,et pigem parandab DAA üleüldist enesetunnet (neil kellel madal testo) ja läbi selle panustab mistahes vormi arendamise plaanide edukusse.
Kuigi ma pole lähemalt uurinud, siis vähemalt mingi aeg oli juttu, et DAA võib ka erinevate probleemide tõenäosust meestes võimendada nagu näiteks güno tekkimine, kiilaspäisus.
Leitakse, aga leitakse tihti või käibele jäävad tihti väga kehvad lahendused. Kui luutiheduse tõstmiseks kasutatava populaarse ravimi üheks võimalikuks riskiks on luunekroos siis tahaks küll halvasti öelda.
Seda küll jah. Kahjuks kipub olema, et inimesed harjuvad ka sellega, et ravimite võtmine ongi “nokk kinni, saba lahti” teema. Et ühest probleemist saadakse lahti nii, et tekib järgmine. Loll nõiaring, kuid nii mõnigi on nõus aastaid vaevanud probleemi lahendamiseks endale muu häda kaela tõmbama, saaks ainult esimesest vaevast “kergelt” lahti.
Mis andmeid sa täpselt tahad?
Tavainimest mõjutab väga palju kui tal luud murduvad ja motivatsiooni ega energiat pole ja pekk vohab ja süda jukerdab ja mõistus ei võta ja jõudu pole ja tuju pole ja kena neiu peale ei hakka süda rõõmsalt puperdama.
Miks peaks tavainimest üldse huvitama globaalne sündide arv, et sa kogu aeg selle ümber keerutad? See on selles plaanis nii mõttetu näitaja ja peegeldab hoopis teisi trende.
“MIS ANDMEID” ?
Sellise tubli analüüsivõimelise * mehe kohta, nüüd, selline küsimus.
Teema algas väidetavast testotaseme langusest (mis pidavat tänapäeval olema suur probleem – reproduktiivtervise kontekstis). Palusin teavet, kust oleks näha selge seos testost.vähenemise ja selle mõju kohta üldisele tervisele võrreldes mingi imelise ajaga, kui rohi oli rohelisem. Mitte teoreetilist gümnaasiumitaseme-teavet, “mida kõike selle näitaja langus VÕIB kaasa tuua”. Pretty simple, isn’t it.
Jah , just, kui sa ei saanud aru, ma just küsisingi, miks peaks tavainimest huvitama mingi statistilne näitaja, mis tegelikkuses ei mõjuta teda. No on keskmisel mehel “madal” C19H28O2….
…aga järglased sünnivad, eluiga pikeneb. Ja Punab oma meestekliinikus teeb raha edasi, publitseerides aeg-ajalt artikleid “meeste tervise” halvast seisust. Mis on tõsi, aga võrreldes millega? Mis ajaga?
Kuni sa ei ole siia toonud välja – võrdluseks, kasvõi, mõnekümne aasta taguseid näitajaid, jääb see kõik hetkel jutuks jutu tasemel. Ja paindumatuseks, mis ei lase taanduda vaid sunnib oma väljaöeldut kaitsma – rohket sisuta sõnavara kasutades.
Kas 30 aastat tagasi murdus vähedm luid? Vohas pekki vähem ? Südamed ei jukerdanud? * Seos testosterooniga (sest see on hetkel ikka jutuks)??*
Vaata kuhu on aenenud maailm – teadus – seda ei saa küll öelda, et “mõistus ei võta”. Ta (‘mõistus’) kipub kokku jooksma, aga oled sa kindel, et seda “siis” ei juhtunud? Ja süüdlane on ikka ka testosterooni VÄHENEMINE?
Seda, et meestel ei hakka kena neiu peale “SÜDA puperdama”, ei oska kommenteerida, küll aga on näha-kuulda, et üks teine …liige… teeb oma toimetused vägagi kenasti ära .
Eks neid uuringuid ikka on, kui otsida. See on selline teema, et enamik ei kahtle, et meeste Testo tase langenud on, sest jooksvalt on selliseid uuringuid pidevalt teaduslikest foorumitest ja ajakirjadest läbi käinud. Kui mingit infot piisavalt palju ringleb, siis ei viitsita sageli enam spetsiifilisi materjale salvestama hakata…
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23161753
“The more recently born Finnish men have lower testosterone levels than their earlier born peers. This study offers no explanation for this substantial recent adverse development.”
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19396984
“Existing evidence, though limited, supports the hypothesis of secular declines in serum testosterone levels in adult men. It is conceivable that these trends may influence the health of the public. Studies confirming and accounting for these trends are needed.”
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24146834
“Using an unusually large and lengthy longitudinal dataset (991 US Air Force veterans examined in six cycles over 20 years), we investigate the relationship of obesity to individual and population-level declines in testosterone. Over twenty years of study, longitudinal decline in mean testosterone was at least twice what would be expected from cross-sectional estimates of the aging decline“
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17062768
“These results indicate that recent years have seen a substantial, and as yet unrecognized, age-independent population-level decrease in T in American men, potentially attributable to birth cohort differences or to health or environmental effects not captured in observed data.”
Jah, need on nopped, mis ütlevad, et tase on langenud. Selle vastu ei olegi vaielnud (vist
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)Huvitab see, kas lisaks teooriale ” langus = tuntavad kaasnähud ” on koht tegelikkuses – tavainimesel, tavaelus.
Ja kui sündimus, eluea pikkus ei ole vähenenud, siis – ongi ju puhas “uurijate” ” töö” – midagi peab ju päevad läbi tegema.
Elukvaliteet on nii subjektiivne näitaja, et seda siia siduda vast ka ei maksa. Kuigi, ka siin, pakun, ei ole langust toimunud.
Jah, need on nopped, mis ütlevad, et tase on langenud. Selle vastu ei olegi vaielnud (vist
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)Huvitab see, kas lisaks teooriale ” langus = tuntavad kaasnähud ” on koht tegelikkuses – tavainimesel, tavaelus.
Ja kui sündimus, eluea pikkus ei ole vähenenud, siis – ongi ju puhas “uurijate” ” töö” – midagi peab ju päevad läbi tegema.
Elukvaliteet on nii subjektiivne näitaja, et seda siia siduda vast ka ei maksa. Kuigi, ka siin, pakun, ei ole langust toimunud.
Probleem ongi selles, et meditsiini ja üleüldiste infrastruktuuride arengu tõttu tõusev elukvaliteet kompenseerib mistahes loomulike tervisenäitajate langust. Ehk testo võib langeda, mehed on nõrgemad, haigemad, paksemad ning viljakus on madalam, kuid tänapäevane elukeskkond on selline, et need nähtused ei ole nii märgatavad ning kui ka on, siis leitakse meditsiini abiga lahendused, mis vähemalt osaliselt sümptomid eemaldavad.
Samas peaks see selge olema, et sümptomite ravi muutub mingist hetkeks niivõrd keeruliseks/kalliks/vähe-efektiivseks, et ei suuda enam probleemi olemust varjata. Kuid selleks ajaks võib olla hilja probleemi sisuga tegelemiseks.
Jah, need on nopped, mis ütlevad, et tase on langenud. Selle vastu ei olegi vaielnud (vist
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)Huvitab see, kas lisaks teooriale ” langus = tuntavad kaasnähud ” on koht tegelikkuses – tavainimesel, tavaelus.
Ja kui sündimus, eluea pikkus ei ole vähenenud, siis – ongi ju puhas “uurijate” ” töö” – midagi peab ju päevad läbi tegema.
Elukvaliteet on nii subjektiivne näitaja, et seda siia siduda vast ka ei maksa. Kuigi, ka siin, pakun, ei ole langust toimunud.
Mina olen üks neist, kellel diagnoositi noore 29. aastase mehena testosterooni defitsiit. Kusjuures – ma arvasin, et minuga on kõik korras. Käed-jalad töötasid ja õhk käis läbi. Siis, kui tugevate (ja kantserogeensete) medikamentide abil testosteroonitaseme uuesti normaalseks sain, oli vahe elukvaliteedis suur. Seda nii füsioloogilistes kui psühholoogilistes aspektides.
Ei ole mõtet puusalt tulistada ja vaadata vaid sündimust ja eluea pikkust. Ega vaid testo tase ei mõjuta sündimust, veel enam eluea pikkust. Ta mängib seal vaid oma rolli. Kui oluliselt parandada muid tingimusi, võivad mõlemad pikeneda hoolimata testotaseme langusest. See aga ei tähenda, et vildaka hormonaaltasakaaluga jube mõnus elada oleks. Ei ole, usu mind.
“Elukvaliteet” on tõesti subjektivne – paljud meist võivad arvata, et kuningliku perekonna elukvaliteet on super – kõrgseltskond, ilusad riided, lossid ja majanduslikud võimalused. Nemad samas võivad mõelda, kui tore oleks olla tavaline inimene – pole fotograafe, totakaid avalikke üritusi ja saad rahus teha seda, mis sulle meeldib. Nii ei saagi võrrelda õunu apelsinidega. Käesolevas kontekstis peame võrdlema konkreetselt testosterooni defitsiiti vs. normaalset hormonaaltasakaalu.
Mina omast kogemusest soovitan normaalset testo taset
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui sibula ainuke toime oleks testosterooni taseme tõstmine, kas ta nii tähelepanuväärne olekski. Keskmise mehe puhul testovähesus vast ei ole issue?, naistest rääkimata.Sama hästi võiks juba DAA-d võtta, selle testot tõstev mõju on vähemalt inimestes järgi proovitud ja töötab… või noh, kui tase on sitt, siis saab veidi paremaks.
Sibula ainus soodne mõju iseenesest mõista ei ole testo tõstmine.
Ja alati võiks mõelda ka sellele, mille kaudu miski asi testot tõstab, kas mehhanism on ammenduv või mõne probleemi puhul üldse ei tööta, kas mõju on pikaajaline, kas mõjul on miskeid riskantseid nüansse jne. Palja DAA-ga ma küll testot tõstma ei kipuks, kombineeriks teda miinuste neutraliseerijate ja plusside täiendajatega. Sibul kusjuures huvitaval kombel oleks talle just üsna hea kaaslane, mitme mehhanismi osas.
“MIS ANDMEID” ?
Sellise tubli analüüsivõimelise * mehe kohta, nüüd, selline küsimus.
Teema algas väidetavast testotaseme langusest (mis pidavat tänapäeval olema suur probleem – reproduktiivtervise kontekstis). Palusin teavet, kust oleks näha selge seos testost.vähenemise ja selle mõju kohta üldisele tervisele võrreldes mingi imelise ajaga, kui rohi oli rohelisem. Mitte teoreetilist gümnaasiumitaseme-teavet, “mida kõike selle näitaja langus VÕIB kaasa tuua”. Pretty simple, isn’t it.
Väga suured nõudmised, tee sulle korralik kirjanduseülevaade ja presenteeri hea andmete koondülevaade.
Ja vastu on sul pakkuda jäärapäisust ja vähest huvi argumentide vastu. Väga kehv diil
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jah , just, kui sa ei saanud aru, ma just küsisingi, miks peaks tavainimest huvitama mingi statistilne näitaja, mis tegelikkuses ei mõjuta teda.
Just, miks peaks kedagi huvitama globaalne sündivus. Või isegi keskmine eluiga.
Ehkki viimane tegelikult midagi isegi näitab, ei ole 100% ainult hooldusravi jms kvaliteedinäitaja.
miks peaks tavainimest huvitama mingi statistilne näitaja, mis tegelikkuses ei mõjuta teda.
Mille alusel statistikat tehakse sinuarust? Ma teadsin et võetakse suvaline valim TAVAINIMESI aluseks. Marxengel äkki lähed trollid mõnes teises teemas (või foorumis), see teema peaks olema siiski toidulisandite ostmisest internetist.
Teemasse ka vahepeal. Mass.fi -st olen ka tellinud, nad küll Eestisse ei toimeta, aga kellel tänapäeval Soomes sõpra-tuttavat ei tööta. Seal on tihti palju soodukaid ja ka -20% aeg-ajati. Üle 70 € tellimuse puhul vist oli tasuta kohalevedu ka, hetkel isegi 20 €-se tellimuse puhul.
Teemasse ka vahepeal. Mass.fi -st olen ka tellinud, nad küll Eestisse ei toimeta, aga kellel tänapäeval Soomes sõpra-tuttavat ei tööta. Seal on tihti palju soodukaid ja ka -20% aeg-ajati. Üle 70 € tellimuse puhul vist oli tasuta kohalevedu ka, hetkel isegi 20 €-se tellimuse puhul.
Kampaania raames isegi tasuta vahepeal.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Fitnesstukku.fi on teine koht. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.