Toidukordade vahekord ja kava

Eino absoluutselt. Seetõttu lisasingi juurde “ligikaudu”. V-o on mees programmeerija, v-o ehitab palkmaju. Kalorivajadus erineb, aga mingi stardipunkti peab andma.

Morozov ütles sulle selle peale, et söömist reguleerib ikkagi insuliinitaseme muutus, mitte see, kas mingi soolikas kuskil tõmbleb või ei. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ja kui tõmblebki, siis on ju minu soovitus järgida enamlevinud “3 tunni reeglit” õige.

Paljud asjad on individuaalsed. Aga kui antud inimesel oleks kõik paigas, siis ta vist ei küsiks nõu.

Organismi tegevust näljatunde rahuldamiseks nimetatakse toitekäitumiseks. Toitekeskuse osad asuvad kesknärvisüsteemi mitmes piirkonnas: piklikus ajus, hüpotalaamuses ja ajukoores. Toitekeskusega seotud närvistruktuuride stimuleerijate ja pärssijate toimet käsitlevad mitmesugused teooriad:

1) glükostaatiline teooria (veres glükoosisisalduse vähenemine)

2) aminostaatiline teooria (seotud vere aminohapete sisaldusega)

3) lipostaatiline teooria (seostab näljatunde tekkimist lipiidide ainevahetusega)

4) termostaatiline teooria (külmas sööd rohkem)

Väidetakse, et glükostaatiline regulatsioon on lühiajaline, lipostaatiline regulatsioon pikaajalisem.

Nälja- ja küllastustunde tekkimist mõjutab peale vere koostise muutuse oluliselt kogu seedekulgla endokriinsüsteem. Peale selle on veel sensoorsed (maitsmine, haistmine, nägemine) märguanded ( toidu välimus, lõhn, kena ettekandja, püksata kokk).

Alati ei ole võimalik öelda, millised on vastused kehas toimuvatele metaboolsetele muutustele ja millised sensoorsetele märguannetele.

Just my 2 cents.

See läheneb jälle demagoogiale nagu kõik interneti põhimõtte pärast vaidlemised. Kas ma ütlen, et insuliin kontrollib isu või aju, Kas ma ütlen, et lihas kasvab või “ei, täpselt öeldes suureneb sarkoplasma maht.”

Asi takerdub jälle igapäevaelus tähtsusetutesse detailidesse, mis tulemuses olulist rolli ei mängi/ me enamuse ajast niikuinii mõjutada ei saa!

See lipostaatiline mehhanism nt peaks reguleerima inimese isu vähemaks, kui rasvarakud on täitunud. Kui see nii määrava tähtsusega oleks, siis me ei peakski aitama siin inimesel toitumiskava koostada. Ülekaalulisust ei esineks. Rasvarakkude tühjenedes peaks lipostaatiline mehhanism tekitama suuremat nälga. Inimene saab nüüd siit teada, et dieedi ajal ei tasugi isu usaldades kõhtu täis parkida? Enne ei teadnud seda?

Mul pole midagi laia silmaringi vastu, aga pannes selle googeldamisele kuluva aja aeroobse alla, oleksid foorumikasutajad poole paremas vormis. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Samuti ei aita kasutajat ümmargune jutt, vaid kuskilt on vaja alustada ja midagi konkreetselt paika panna! Nt sööge rasva, see õpetab keha rasvast energiat tootma. See ei tähenda, et mingi ime juhtub ja süsivesikuid süües rasv ei põle. Või ärge tehke aeroobset. “Liigne aeroobne intensiivistab vabal ajal rasva sünteesi.” See ei tähenda, et aeroobne ei põleta rasva. Et ükski meetod ei toimi igavesti ja igal erandjuhul see on siililegi selge. See ei tähenda, et meetod ei ole hea.

Minu poolest lasku vanaemal terve aja püksata süüa teha, kui see aitab isu vähendada. Tahaks näha, kas sel on suurem tähtsus kui menüül. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aga ok. Keegi peab trenni ka tegema.

Me kõik oleme geneetilised defektid.