Toidud, mis aitavad efektiivselt kolesterooli alandada?
- This topic has 14 replies, 6 voices, and was last updated 13 years, 4 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Probleem, siis järgmine kuni eelmise aastani oli kolesterool 4,3-5,5, aga nüüd kõigub see pidevalt 6-7 vahel ??? Kiirtoitu ei söö, magusat tarbin harva ja söön rohkem kasulikke rasvu kui halbu. Huvitav millest võib probleem esineda. Nädalas teen 5 korda trenni 3korda jõusaali 2 korda aeroobset. Olen kuulnud, et ka aktiivne tegevus hoiab kolesterooli normis. Pärilik ei ole, sest kellegil peres kolesterool ei ole normi piirest välja läinud, mis toiduained võiksid eriti efektiivselt mõjuda ning mida vältida ?
Kõrge kolesterooliga tasub piirata näiteks juustutarbimist ja soodsalt mõjub linajahu. Näiteks koos kamaga. Soovitus pärineb perearstilt ja tundub, et toimis.
Probleem, siis järgmine kuni eelmise aastani oli kolesterool 4,3-5,5, aga nüüd kõigub see pidevalt 6-7 vahel ??? Kiirtoitu ei söö, magusat tarbin harva ja söön rohkem kasulikke rasvu kui halbu. Huvitav millest võib probleem esineda. Nädalas teen 5 korda trenni 3korda jõusaali 2 korda aeroobset. Olen kuulnud, et ka aktiivne tegevus hoiab kolesterooli normis. Pärilik ei ole, sest kellegil peres kolesterool ei ole normi piirest välja läinud, mis toiduained võiksid eriti efektiivselt mõjuda ning mida vältida ?
No idee poolest võiksid menüü lahti kirjutada. See rasvade osa huvitab – mida sina pead kasulikeks rasvadeks?
Kõrge kolesterooliga tasub piirata näiteks juustutarbimist ja soodsalt mõjub linajahu. Näiteks koos kamaga. Soovitus pärineb perearstilt ja tundub, et toimis.
Danish researchers compared the effects of cheese and butter on heart health and found cheese did not increase cholesterol levels.
http://today.ninemsn.com.au/healthandbeauty/8457339/cheese-lowers-cholesterol
http://www.springerl…7/fulltext.html
Küllastunud rasvade tarbiminie üldjoontes kolestorooli taset mõjutab minimaalselt. Osad küllastunud rasvade tüübid pigem alandavad kolestorooli taset. Siiski on mono ja polü-küllastamata rasvade osakaalu tõstmine menüüs eeldatavasti sobilik meetod kolestorooli allapoole mõjutamiseks. Samuti oleks tähtis tehislike transrasvade elimineerimine menüüst nii palju, kui võimalik.
+1 @Arch.
Ja ega see 6-7 nüüd midagi NII hirmsat ka ei ole. Kas pereliinis on südamehaiguste ajalugu? Kas eraldi LDL ja HDL on võetud?
+1 @Arch.
Ja ega see 6-7 nüüd midagi NII hirmsat ka ei ole. Kas pereliinis on südamehaiguste ajalugu? Kas eraldi LDL ja HDL on võetud?
Millal siis hirmsaks läheb?
< 5.2 Desirable level corresponding to lower risk for heart
5.2–6.2 Borderline high risk
> 6.2 High risk
Millal siis hirmsaks läheb?
< 5.2 Desirable level corresponding to lower risk for heart
5.2–6.2 Borderline high risk
> 6.2 High risk
Aus vastus on vist et “ei tea” ja “see sõltub”. Aga see number ei võta arvesse erinevat tüüpi kolesterooli, millel teatavasti on erinev mõju.
Siin südamehaigete ravijuhistest, mingit aimu saab viitearvudest :
Kui patsiendil on diagnoositud südame isheemiatõbe, siis dieetravi tuleks rakendada üldkolesterooli ja LDL-kolesterooli väärtuste 4,2/2,6 mmol/l juures ning alustada farmakoloogilise raviga vastavate väärtuste 5,2/3,4 mmol/l korral (Tab.6)(32). Lõppeesmärgiks on dieetravi ja/või medikamentidega üldkolesterooli, LDL- ja HDL-kolesterooli ning triglütseriidide vastavate väärtuste ≤5,0 mmol/l, ≤ 2,5 mmol/l ,> 1,0 mmol/l ja < 1,8 mmol/l saavutamine.
Eesti ravijuhend on küll üks viimane asi mida autoriteediks võtta minu meelest
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma pole viimasel ajal aktiivselt teemat jälginud aga mälu järgi olid põhiprobleem oksüdeerunud LDL ja veresoonepõletik.
Riskiteguriteks lisaks transrasvadele ka farmatseutiline E-vitamiin alfa-tokoferool, ja oksüdatsiooni eest kaitsvaks vahendiks looduslik E-vitamiin.
Veresooneseinu peaks puhastama granaatõunamahla joomine. Kahjuks selle mahla hind pidevalt tõuseb ja head mahla on harva
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pärilik ei ole, sest kellegil peres kolesterool ei ole normi piirest välja läinud, mis toiduained võiksid eriti efektiivselt mõjuda ning mida vältida ?
Eesti ravijuhend on küll üks viimane asi mida autoriteediks võtta minu meelest
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Noh, viited on seal olemas ja sobisid ühe autoriteedi arvamusega (seesama kelle maili sa küsisid).
Millal siis hirmsaks läheb?
< 5.2 Desirable level corresponding to lower risk for heart
5.2–6.2 Borderline high risk
> 6.2 High risk
Kes ei riski, see shampust ei joo:
http://life.gaiam.com/article/why-cholesterol-may-not-be-cause-heart-disease
Kes ei riski, see shampust ei joo:
Väga hea artikkel! Tänan!
Sain enda jaoks hulga häid viiteid:
Prime contributors to cardiovascular disease
First of all, cardiovascular illness results when key bodily functions go awry, causing inflammation,[vii] imbalances in blood sugar and insulin, and oxidative stress.
To control these key biological functions and keep them in balance, you need to look at your overall health as well as your genetic predispositions, as these underlie the types of diseases you’re most likely to develop. It is the interaction of your genes, lifestyle, and environment that ultimately determines your risks — and the outcome of your life.
This is the science of nutrigenomics, or how food acts as information to stall or totally prevent some predisposed disease risks by turning on the right gene messages with our diet and lifestyle choices. That means some of the factors that unbalance bodily health are under your control, or could be.
These include diet, nutritional status, stress levels, and activity levels. Key tests can reveal problems with a person’s blood sugar and insulin, inflammation level, level of folic acid, clotting factors, hormones, and other bodily systems that affect your risk of cardiovascular disease.
Particularly important are the causes of inflammation, which are many, and need to be assessed. Inflammation can arise from poor diet (too much sugar and trans and saturated fats), a sedentary lifestyle, stress, autoimmune disease, food allergies, hidden infections such as gum disease, and even toxins such as mercury. All of these causal factors need to be considered anytime there is inflammation.
Combined together, all of these factors determine your risk of heart disease. And I recommend that people undergo a comprehensive medical evaluation to see what their risk really is.
There’s no doubt about it, inflammation is a key contributor to heart disease. A major study done at Harvard found that people with high levels of a marker called C-reactive protein (CRP) had higher risks of heart disease than people with high cholesterol.
Although modern medicine sometimes loses sight of the interconnectedness of all our bodily systems, blood sugar imbalances like these impact your cholesterol levels too. If you have any of these conditions, they will cause your good cholesterol to go down, while your triglycerides rise, which further increases inflammation and oxidative stress. All of these fluctuations contribute to blood thickening, clotting, and other malfunctions — leading to cardiovascular disease.
What’s more, elevated levels of a substance called homocysteine (which is related to your body’s levels of folic acid and vitamins B6 and B12) appears to correlate to cardiovascular illness. Although this is still somewhat controversial, I often see this inter-relationship in my practice. While genes may play a part, tests done as part of a comprehensive evaluation of cardiac risk can easily ascertain this factor. Where problematic levels occur, they can be easily addressed by adequate folic acid intake, along with vitamins B6 and B12.
- You must be logged in to reply to this topic.