Tervis korda, alustaks toidust!

Archangel, jah, me saame aru, et sul kulub väga palju kaloreid ja neid hea rämpstoidust kätte saada ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Siiski vastame pragu inimesele, kes sööb ainult rämpstoitu ja küsis, kuidas on tervislikum toituda.

Näiteks mu õde on elu aeg joogandusega tegelenud ja tervislikut toitund,

ta pole mu teada käinud 36nda eluaastani kordagi hambaarsti juures ja ega tal muid haigusi ka eriti pole täheldand.

Mul kulub väga vähe kaloreid. Päevane kaaluhoidmise kaloraaž on 3000kcal või alla selle. Toitude liigitamine “rämpsuks” on probleemi üks põhjuseid, miks paljudel toitumine nii metsas on. Toit on toit – tuleb õppida toite hindama sisalduse järgi, mitte nime järgi nagu enamik teeb.

Ütled tavalisele inimesele “burger” või “pizza” ja ta seostab seda kiir-rämps/toiduga. Miks? Burger’i või Pizza võib teha toitainetest, mida ei saa ühegi valemiga “rämpsu” alla liigitada. Seega mis on point soovitada inimestele rämpstoitu vältida? See soovitus ei ütle mitte midagi.

Inimesi on vaja õpetada mis toidus leidub, mis nende eesmärke piirata võib. Mitte aga mõttetult inimeste vabadusi piirata abstraktsete reeglitega. See tundub mulle nagu lühiajaline laisk lahendus. A’la “niikuinii on liiga loll, et aru saada, mis tegelikult toimub seega annan talle paar lihtsat piirangut ja kärab kah”. Kärab jah. Aga võiks ju paremini. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Vaatame seda natuke vale nurga alt, põhi probleem ei ole siin toitumine või trenn vaid oopis stress ja masendus.

Et stressiga võidelda tuleks kirja panna asjaolud, mis põhjustavad stressi ning otsida neile lahendusi.

Üks su stressi põhjustaiaid on ka tervislik seisund, mida saab muuta läbi trenni, toitumise ja muude tervislike eluviiside.

Samuti tuleks lahendusi otsida teistele elulistele ja muudele probleemidele ning tegelda nendega lühemas ja pikemas perspektiivis.

Stress on energiat säästev keha kaitsereaktsioon, mis looduslikus keskkonnas käivitus toidupuudusel, kuid tänapäeval käivitavad reaktsiooni tihti oopis teised põhjused.

Stress ei mõjuta meid ainult psühholoogilisel tasandil vaid avaldab otsest mõju ka me organismi toimimisele füüsilisel tasandil.

Tervislik seisund, jõuetus ja energiapuudus, millest räägid on nii stressi põhjustajad kui ka stressi tulemus.

Stressi põhjustajaks võib olla ka su madal kaloraaz, ebatervislikud eluviisid, kuid tõenäoliselt on see probleem laialdlasem.

Nii et alusta selle loetelu koostamisest ja vaata, kuhu ja kuidas edasi liikuda, et kogu oma elukvaliteeti samm-sammu haaval parandada.

PS. Hea väga hea asi stressi vastu on mediteerimine ja jooga, mis on abiks nii füüsilisel kui psühholoogilisel tasandil.

Toitumise koha pealt on suur stressi suurendaja see, kui hakatakse toite paaniliselt kategoriseerima ning üritatakse arbitraarselt asju vältida või teisi asju üle tarbida. Tekib hävituslik side toiduga. Ja nii ollakse lõpus omadega täiesti augus. Soovitakse süüa tervislikult – aga tervislikkuse mõiste on nii perversne, et tervislikuks peetakse täiesti absurdseid asju ja metoodikaid. See aga viib selleni, et jäädakse siin-seal defitsiiti erinevatest toitainetest, siis ei suudeta end distsiplineerida, et seda absurdselt rasket menüüd järgida – siis õgitakse igasugu toitudest end lõhki ja siis tekib masendus ja kõik algab algusest peale.

No ei saa… või siis ei söö suurem osa inimesi sedagi.

Alati lihtsam rohkem väärtuslikke aineid süüa kui pärast terviseprobleemidega maadelda.

No ei saa jah. Kuid VÕIKS saada. Selles point. Kui inimesed teaksid paremini mida neil oleks VAJA tarbida siis nad avastaksid, et ruumi on ka väga palju selle jaoks mida nad TAHAVAD tarbida. Hetkel on aga populaarne see, et liigitatakse asjad tervislikeks ja rämpsuks (tihti täiesti lampi) ja siis õgitakse seda tervisetoitu nagu jaksatakse. Aga kauaks seda jaksu ei jätka kuna see mida Tahetakse ja see, mis Meeldib jääb tagaplaanile. Ja ilma mingi hea põhjuseta. Lihtsalt teadmatusest.

Kui on geneetiliselt kuulikindel tervis ja teada et peab vastu ükskõik millele, siis on iseasi.

Eks selliseid on ka ikka ja alati.

Peaks tasakaalu leidma. Ideaal muidugi on maitsemeelt arendada kasuliku suunas.

No kasulik on subjektiivne termin. Ilmselgelt pole mõtet üleliia kiinduda ega harjutada end iga päev 5 Big Mac’i sööma. Kuid samamoodi pole väga mõtet ennast harjutada ainult porganidest ja muidu juurikatest toituma. Ekstreemsused on nii mitte-vajalikud. Kuid keskmine inimene ei suuda hästi seda “Halli” tooni musta ja valge vähel näha. Seega ikka – kui on mingi asi halb, siis on üdini halb. Kui hea, siis üdini hea. Juurikad/puuviljad head = söö nii nagu jaksad. Burks paha – ära kunagi söö. Suudetakse tasakaal leida oleks kõik tibens tobens tõesti.

Nimetatud ained ei ole ka mingid pöörased tervisesümbolid ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aga igatahes paremad.

Tatar vist on päris hea. Vähemalt on gluteenivaba. Mõju luustikule ei tea aga võiks ju oletada et tavalise teravilja luid nõrgendavat mõju tal pol pole.

Ma ise teravilja üldse ei soovita aga kuna olen eluaegne sõltlane siis päris ilma ei ela.

No jällegi. Igasugu “paremus” on subjektiivne mõiste. Gluteen pole mingi hirmpaha asi mida vältida. Väga lai enamus inimestest võivad seda vabalt tarbida oma toidus. Kuid kuna teatud protsendil on sellega probleeme – kiputakse seda kategoriseerima kui midagi mida peaks vältima. Ei pea. Tuleb lihtsalt kindlaks teha, kas sulle sobib või mitte. Ei ole sugugi erinev allergiatest. See, et mul on kassikarvade vastu allergia ei tähenda see seda, et ma käiksin ringi ja soovitaksin kõigil teistel ka kasse vältida. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ja mida see tavaline teravili ikka eriti luid nõrgendab. Selline pseudoprobleem mille põhjus on pigem teravilja ületarbimises ja kõige muu kehale vajaliku alatarbimises nagu ikka. Alati võib näiteks tuua, et isegi vett võib liiga palju juua, et tervisele kahjulikuks muutub. Seni kuni mõistusega asja võetakse ei ole mõtet midagi otseselt vältida ja paanikat tekitada.

Las inimesed õpivad vaba valikud omama. Sest lõppkokkuvõttes viib see paranenud elukvaliteedini nii mõneski mõttes.

Üks asi on midagi vältida kuna kardad/usud, et see on kahjulik. Hoopis teine on midagi vältida kuna tead faktuaalselt, et sinu kehale spetsiifiliselt on see ebatervislik.

Provide photographic evidence of the events of which you speak ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Glükoosi üks eelis on see et ta ei ole immunogeenne

No mis teiste kasutajate postitustest ikka pilte nii väga teha. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mida see “Eelis” siis andma peaks?

Nii et prioone sööksid aminohappeallikana mõnuga?

Splitting hairs, aga olgu. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma pidasin küll siiski silmas poes müüdavaid toiduaineid. Võib ju spekuleerida, et miskis tootes on tegemist haiglaslikult muundud valkudega vms, aga kui selliseid asju karta siis kujutan ette, et poodi ei julgeks enam üldse minna ning peaks kuskile Brasiilia vihmametsadesse oma liha küttima minema. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Praktiline kogemus näitab, et ei saada toidust kõiki mikro-toitaineid kätte. Mis paneb mind arvama, et toit ei sisalda kõike meile vajalikku ja veel optimaalses koguses. Nii kui tõsta igapäevast vitamiinide, mineraalide, antioksüdantide tarbitavat kogust, siis tervisenäitad muutuvad. Analüüside tulemused räägivad enda eest. Näeme seda igapäevaselt paljude inimeste pealt. Mõnel muutub elukvaliteet juba mõne nädalaga, mõnel poole aastaga. Inimesed on erinevad. lähtepositsioon on erinev ja terviseseisund on erinev. Aga muutus tuleb ja on analüüsidega mõõdetav ja võrreldav.

Kindlasti on olemas toidulisandeid, mis tõesti toodavad ainult kallist uriini, ehk et koostisained ei ole suures osas organismi poolt omastatavad. Hea kui need uriiniga välja tulevad, halvem, kui keha need kuskile talletab. Mina siin ei lajataks kõigile ühe mõõdupuuga. Samamoodi nagu on olemas häid ja halbu õpetajaid, treenereid või keda iganes, ei saa ka ühe mõõdupuuga hinnata toidulisandeid.

Ei vaidle vastu aga point ongi selles, et inimesed võiksid olla kõrgemini haritud selles valdkonnas, et nad ise teadlikult suudaksid oma menüüd niimoodi üles ehitada, et kõige vajalikum on alati kaetud, jättes ruumi ka lihtsalt selle jaoks mida soovitakse.

Toidulisandite probleem on selles, et see on nagu sümptomite algpõhjuse matmine uttu. Inimene sööb ainult burkse ja pizzat päev otsa ning siis tarbib kalleid lisandeid, et saaks tervisenäitajad enamvähem normis hoida. Kas see on õige lähenemine? Minu arust mitte.

Nuumab see kokkuvõttes nii kiirtoidu kettide, farmaatsia ja üleüldse meditsiini valdkondades tegutsevate firmade rahakotti. Samas elukvaliteet on tihti alla normi ning riiklikul tasandil ei ole samuti sellised inimesed just kõige enam hinnas.

Muidugi vähe ekstreemne näide aga sinna suunda jääb mulje, et liigume. Ehitame menüü puhtalt oma isude, meedia mõjutuste ja rahakoti peale üles ning jääme lootma, et lisandid ja üldine meditsiin meid pärast hooldab ja laseb enamvähem täisväärtuslikku elu nautida.

Mis koguse? RDA?

Aminohappe enda kohapealt jah, aga kui mõtled sellele, kas saad toidust ka muid aminohapete imendumist soodustavaid tegureid? (nt ensüüme jne)

RDA kindlasti. Teatud asju vabalt ka rohkem. Mõne aine puhul võib vaielda, et “ideaalse” taseme saavutamiseks on küll rohkem vaeva vaja näha. Aga see “ideaalne” on ka selline lahtine mõiste ning siinkohal läheb suht segaseks asi ära. Kasvõi juba selle tõttu, et selle ühe asja ideaalset taset taga ajades võid ka kõik muu sassi ajada.

Näiteks D-vit puhul ma isegi ei hellita lootusi, et seda toidust kuidagi kätte saaksin. RDA taseme vast küll, aga hetke seisuga selline optimaalsem tase jäägu ikka päevitamise ja lisandite abiga saavutamiseks.

No ensüüme üldjuhul toidust VAJA saada pole. Keha suudab vajalikud ensüümid ise toota, eeldades, et meil puuduvad meditsiinilised probleemid ning terve menüü on keha sisemisi protsesse piisavalt varustav.

Mis muid soodustavadi tegureid sa veel mõtled?

—-

Oeh, aitab küll neist tsiteerimistest. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ei vaidle vastu aga point ongi selles, et inimesed võiksid olla kõrgemini haritud selles valdkonnas, et nad ise teadlikult suudaksid oma menüüd niimoodi üles ehitada, et kõige vajalikum on alati kaetud, jättes ruumi ka lihtsalt selle jaoks mida soovitakse.

Jah, igast jura meile seal koolis õpetatakse, mida me tihtipeale üldse elus ei kasuta. Programmis peaks olema terviseõpetus, mis annaks inimestele algtadmised toitumisest, treenimisest, tervisehädade ravimine jne jne.

Olles viimastel aastatel tihedalt kokkupuutunud mahetootmisega ja näinud võrdlevaid uuringuid mahetoidu ja intensiivpõllumajanduse toodangu vahel, julgen küll väita, et poest ostetava tavatoiduga saab meie keha kätte pigem hädapärase. Toitainete sisaldus on viimase 50-60 aataga selgelt vähenenud toidus ja toidukvaliteet on halvenenud. Vaadake või seda lehte. Siin on väike kokkuvõte, aga ka viide tervele uuringule. Uuringut tutvustati meile ühel mahetootjate infopäeval Eesi Maaülikooli poolt.

Kahjuks vanaema hakkab vanaks jääma, vähemalt jääb mulle mälestus, mis maitsega tomat on, tänapäeva lapsed vist ei saagi seda kunagi teadma.

Jah, igast jura meile seal koolis õpetatakse, mida me tihtipeale üldse elus ei kasuta. Programmis peaks olema terviseõpetus, mis annaks inimestele algtadmised toitumisest, treenimisest, tervisehädade ravimine jne jne.

Ravi veel koolis ei õpetata, aga mingi 4a tagasi bioloogiaõpikut sirvides oli seal toitumise kohta üsna eeskujulik ja põhjendatud jutt (biokeemia).

Teine asi on see, kas ollakse seda valmis ka vastu võtma või õppima.

Ütled tavalisele inimesele “burger” või “pizza” ja ta seostab seda kiir-rämps/toiduga. Miks? Burger’i või Pizza võib teha toitainetest, mida ei saa ühegi valemiga “rämpsu” alla liigitada. Seega mis on point soovitada inimestele rämpstoitu vältida? See soovitus ei ütle mitte midagi.

Inimesi on vaja õpetada mis toidus leidub, mis nende eesmärke piirata võib. Mitte aga mõttetult inimeste vabadusi piirata abstraktsete reeglitega. See tundub mulle nagu lühiajaline laisk lahendus. A’la “niikuinii on liiga loll, et aru saada, mis tegelikult toimub seega annan talle paar lihtsat piirangut ja kärab kah”. Kärab jah. Aga võiks ju paremini. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mingil määral peab alati lihtsustama.

Ega Eestis mingit terviseburksi avalikult eriti ei müüda. Pizzas vähemalt on õlis kuumutatud tomatit tavaliselt. Nisujahu on mõlemas palju kui just mingis imekohas neid ei osta.

Toitumise koha pealt on suur stressi suurendaja see, kui hakatakse toite paaniliselt kategoriseerima ning üritatakse arbitraarselt asju vältida või teisi asju üle tarbida. Tekib hävituslik side toiduga. Ja nii ollakse lõpus omadega täiesti augus. Soovitakse süüa tervislikult – aga tervislikkuse mõiste on nii perversne, et tervislikuks peetakse täiesti absurdseid asju ja metoodikaid. See aga viib selleni, et jäädakse siin-seal defitsiiti erinevatest toitainetest, siis ei suudeta end distsiplineerida, et seda absurdselt rasket menüüd järgida – siis õgitakse igasugu toitudest end lõhki ja siis tekib masendus ja kõik algab algusest peale.

See tekib ikka ainult psüühilise eelsoodumuse korral ja samal inimesel tekiks muidu selle asemel mingi muu häire.

Mina olen lihtsalt oma maitse arendanud kasulikumas suunas. Kui muud pole võtta siis asöön saasta ja peolauas ei piparda.

No ei saa jah. Kuid VÕIKS saada. Selles point. Kui inimesed teaksid paremini mida neil oleks VAJA tarbida siis nad avastaksid, et ruumi on ka väga palju selle jaoks mida nad TAHAVAD tarbida.

Mina TAHAN päikesekuivatatud tomateid ja kala ja võid ja pooltoorest munakollast ja maapiima.

Gluteen pole mingi hirmpaha asi mida vältida. Väga lai enamus inimestest võivad seda vabalt tarbida oma toidus. Kuid kuna teatud protsendil on sellega probleeme – kiputakse seda kategoriseerima kui midagi mida peaks vältima. Ei pea. Tuleb lihtsalt kindlaks teha, kas sulle sobib või mitte.

Ma arvan et ta on vähemalt risk ikka kõigi jaoks. Väga uurinud pole ja neutraalseid andmeid ka palju ei ole. Ta on suhteliselt seedimatu valk ja kaldub tekitama veidraid reaktsioone sooleseinas. Hea tervise puhul ta ilmselt ei suuda kunagi midagi reaalselt teha aga ega teda süüa mõtet ikka pole.

Ja alati jääb õhku ka see küsimus, et miks teraviljasööjad kehvema luustikuga on. Võibolla on asi gluteenis.

Ei ole sugugi erinev allergiatest. See, et mul on kassikarvade vastu allergia ei tähenda see seda, et ma käiksin ringi ja soovitaksin kõigil teistel ka kasse vältida. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kassikarvas ei ole midagi fundamentaalselt halba. Gluteenis pigem on.

Ma ise söön gluteeni ka aga mitte tihti.

Ja mida see tavaline teravili ikka eriti luid nõrgendab. Selline pseudoprobleem mille põhjus on pigem teravilja ületarbimises ja kõige muu kehale vajaliku alatarbimises nagu ikka. Alati võib näiteks tuua, et isegi vett võib liiga palju juua, et tervisele kahjulikuks muutub. Seni kuni mõistusega asja võetakse ei ole mõtet midagi otseselt vältida ja paanikat tekitada.

Mõistusega pole midagi võtta sest mõistusega pole seda eriti analüüsitud. Ilmselt ei ole asi ühekülgses menüüs sest statistiline seos tavalise elanikkonna teraviljasöömise ja hambaprobleemidega oli ka kusagil artiklis olemas. Ja need va masaid olid ju ilma nisuta ka kole ühekülgse menüü peal, põhiliselt piim ja natuke verd.

Paanika, noh, valmis luudega täiskasvanul vist enam väga vahet pole.

Splitting hairs, aga olgu. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma pidasin küll siiski silmas poes müüdavaid toiduaineid. Võib ju spekuleerida, et miskis tootes on tegemist haiglaslikult muundud valkudega vms, aga kui selliseid asju karta siis kujutan ette, et poodi ei julgeks enam üldse minna ning peaks kuskile Brasiilia vihmametsadesse oma liha küttima minema. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ei ole juuste viilutamine. Kõik valgud lähevad mingil määral otse verre, mõned nagu gluteen on osaliselt üldse mitteseeditavad, mõned nagu kaseiin annavad bioaktiivseid lagunemissaadusi. Kaseiini kasomorfiinid on pigem kasulikud, kui just unisusega pole vaja võidelda, aga hulk otse verre minevaid valke või valkude lagundamissaadusi on kahjulikud ka. Nii et valk pole lihtsalt aminohappeallikas. Kui mittebioaktiivset ja immuunriskita valku tahad siis joo üdro isot ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

No ensüüme üldjuhul toidust VAJA saada pole. Keha suudab vajalikud ensüümid ise toota, eeldades, et meil puuduvad meditsiinilised probleemid ning terve menüü on keha sisemisi protsesse piisavalt varustav.

Paljud toiduga saadavad ensüümid on kasulikud igas terviseolekus. Papaia ja ananassi seedeensüümid näiteks. Naturaalse piima seedeensüümid ka – pastöriseerimisega need denatureeritakse ja pastöriseeritud piim peaks suurema piimavalgutalumatuse riskiga olema.

Kas “elus toidus” on ainult valgud rasvad, sv, vitamiinid ja mineraalid + ensüümid?

Isegi kohvi puhul on teadlased öelnud, et seal on komponente, mida pole veel uuritud, ja taimeriigis on selliseid komponente tuhandeid.

Nii on.

Näide mangostani kohta.

Üks viide uuringule, mis näitab antud juhul mangostanis sisalduvate ksantoonide mõju vähirakkudele.

Illustreeriv pilt FB lehel. Tervislik toitumine minu jaoks ei piirdu ainult minimaalses koguses vitamiinide ja mineraalide omastamises.

Organismile tuleb kasuks, kui pakkuda talle laia valikut erinevaid toitaineid, millest paljude mõju me veel täpselt ei teagi.

Idee on ilus, aga see 10x spordiklubi ei muuda midagi.

Lõpmatu kaart värske õhu kätte pigem.

10x on ikkagi mõõtmatult palju kordi parem kui 0.

Selleks, et rohkem rahvast tegeleks tervise nimel spordiga, tuleb sellist tegevust igati soodustada. Kindlasti oleks kasu, kui näiteks tööandjad vabastataks erisoodustusmaksust, kui raha läheb töötajate tervisesse panustamiseks. Mina töötasin omal ajal sellises mõistlikus firmas, kus töötajate sporditegemine maksti teatud summas kinni. Rahas sporditoetust välja võtta ei saanud. See oli piisav tegur, et hakkasin 2 korda nädalas ujumas käima. Ja valdav osa firma töötajatest kasutasid sellist võimalust. Aga selliseid firmasid on vähe, kes praegustes tingimustes oleksid nõus seda tegema, sest lisaks otsesele rahalisele kulule, lisanduvad veel maksud, millega riik “karistab” töötajate sportimise toetamist.

Tervis ei ole meil prioriteediks. See on iga inimese eralõbu. Ja niikaua, kui seadused kirjutatakse sellisest suhtumisest lähtuvalt, ei ole mõtet oodata mingit suuremat muutust rahva tervises. On uuritud, kui palju keskkond mõjutab inimeste käitumist. Nn. olümpiavõitja suhtumisega inimene võib saavutada edu ükskõik millistele raskustele vaatamata, kui tahame aga, et mingi muutus toimub rahva tervisekäitumises tervikuna, siis selleks tuleb luua soodsad tingimused.