Tervis korda, alustaks toidust!
- This topic has 42 replies, 14 voices, and was last updated 13 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere!
Kirjutan siia, sest otsin natuke suunanäitajat oma elu muutmiseks.
Nimelt olen ma inimene kes on ebatervislikuse musternäide, kelle elukommete, toitumise, puhkamise ja füüsilise aktiivsuses pole mingit korrapära.
Mõned parameetrid siis minust:
Sugu: Mees
Vanus: 24
Kaal: ~79
Pikkus: 180
Üldiselt ma oma kehakaalu üle väga ei virise, sammuti ei hädalda ma enda välimuse üle, jah mul on väike kõht ees ja lihased ei paista välja nagu kulturistidel aga mis siis, ma olen endaga võrdlemisi rahul.
Minu probleem on selles, et minu söömises ei ole mingit loogikat!
Ma söön kuidas jumal juhatab ja mida ette juhtub. Ma söön väga harva, vahest kord päevas, vahest kord 2 päeva jooksul. Minu kaal ei alane, ega tõuse lihtsalt seisab ühekohapeal juba aastaid.
Kuna mul on vahetustega töö siis ei ole minu söögikorrad ka kindlatel kellaaegadel. Ma suitsetan palju (2 pakki päevas) ja tarbin ka alkoholi päris tihedalt, mõned õlled ülepäeviti + nädalavahtustel kangemat kraami.
Minupuhul ei ole eriline nähtus kus minu päevane “toitumine” koosneb ainult suitsetamisest ja kohvi joomisest.
Väike näide minu suvalisest päevast:
Hommikune vahetus tööl.
Eelneval õhtul magama 00:30
Äratus 04:00 Kohvi+Suits
Tööle 05:00 Kohvi!
09:00 Võileib/saiake + kohvi/vesi
11:30 Burger + Kohvi/Cola
Koju 14:00 Kui viitsimist siis statoilist mingi kabanoss
22:00 Mingid võileivad juustuga mikrouunis soojaks
Selline ta enamvähem on, nagu näha siis on ka minu puhkereziim päris pe***s, uneaeg 3,5h, samas teinekord võib see olla 13h, kuidas jumal juhatab ja und annab.
Füüsiline aktiivsus on mul ka pea olematu, kui vaja 200m kaugusele poodi minna siis reeglina lähen ma autoga. Ma töötan küll õues värske õhu käes ja liigun seal ringi, aga ma ei tunne et see minujaoks eriline koormus oleks.
Enesetunne on mul reeglina halb, minus ei ole mingisugust energiat, ma ei viitsi ,ei saa ja ei taha teha mitte midagi, õhtud mõõduvad diivanli lesides ja telerit vaadates. Hommikuti olen ma zombie, väsinud ja halvas tujus, tihti sees keerab jne. Ma usun, et see kõik on minu elukommete pärast, aeg oleks teha selles muutus, kuna ma tunnen, et kogu see elustiil hakkab juba tervisele. Alustaks väiksematest asjadest nagu tervislik ja korrapärane toitumine, ehk jooksmine? Ja seaks kaugemaks eesmärgiks jõuda ehk jõusaali, kui on tekkinud energia ja tahtmine sellejaoks.
Väga tänuväärne sait on see fitness.ee , aga seda infot mis siin on on nii tohutul hulgal, ja mul raske leida konkreetset infot. Inimesed on erinevad ja eesmärgid ka.
Mina tahaks lihtsalt enda masendavas elus väikse kannapöörde teha ja hakata mõtlema tervisele.
Öeldakse et terve keha = terve vaim. Ehks tuleb ka energia ja rõõmsameelsus tagasi kunagi.
Ühesõnaga kui palju ja mida peaks sööma? Ma olen veel võrdlemisi laisk seega, suuremat kokkamist ette ei tahaks võtta esialgu. Lihtne ja tervislik lahendus oleks hea.
Samas mis kellaaegadel peaks sööma? Ma vahest ärkan kell 04:00 vahest 10:00 või vahest üldse peale lõunat, ega söögikorra jaoks pea äratust hakkama panema?
Minu pikem eesmärk ei ole kaalu langetada! Pigem konvertida põletada natuke rasva samas mitte kaotada kaalu ega lihaseid. Tahaks hakata ka jooksmas käima ja kunagi kaugemast tulevikus jõutrenni tegema jõusaalis.
Max
Energia kohapealt on kõige tähtsam uni. Kui vahetustega töö, siis on väga raske normaalset rütmi sisse saada. Seni kui on kohviga regullitud energia, pole korralikust toitumisest ja trennist suurt abi. Ma alustaks vähemalt 8h und ööpäevas. Kui see saavutatud, siis toitumine ja siis trenn.
Kui alustad kohe näiteks trenniga, siis peale paaripäevast jooksmist paned edasi ainult tahtejõuga, kuna keha ei tule järele enam, ei taastu ära.
Esialgu püüa mingi loogika oma toitumisele sisse viia.Alustuseks ei olegi vaja asja väga keeruliseks ajada.Peale ärkamist nt.tund aega ja esimene söök sisse,mingi viis tundi nt vahet ja järgmine eine jne.Kokad,burksid,võileivad,saiakesed jne asenda millegi asisemaga.Vaata et söödav sisaldaks ka valku,häid rasvu.Veidi vitamine,mineraale päeva jooksul ning alko tarbimist püüa ka vähendada.Jooksmine on hea asi kui see kohustuseks ei muutu,alguses pole vaja kindlasti ninast veri väljas litsuda.Tee ka igasugu keharaskusega harjutusi:kätekõverdused,lõuatõmbed jne jne.Ah jaa muidugi uneaega peaksid ka suurendama ning seega kohvi tarbimist ehk veidi vähendama.
Kui kõik on totaalselt segi, siis mingi kannapööre tundub ahvatlev, kuid enamasti tekitab lõpuks veel suurema tagasilanguse, stressi ja enese süüdistamise. Püüa oma asjad korda teha ükshaaval. Vali üks tegevus, mida sa ei jäta enam mingil tingimusel tegemata. Kui selle tegemises on harjumus olemas, hakkavad paika nihkuma ka kõik teised.
Miks mitte alustada lihtsast asjast, mis samas võib olla ka rituaalne. Alusta oma iga päeva näiteks omale hommikusöögiks pudru keetmisega. Mis iganes ajal see on. See ei võta kauem aega kui 10 minutit. Kui 10 minutit aega leida tundub keeruline, ei ole nagunii end mõtet petta millegi veel pikemaga.
Tänapäeval on valik suur, nii et tüütuks ei lähe. Samas kui tuleb peale laiskus ja oht rutiinist välja langeda, siis on lihtne veidi petta – võid keeta ka valmis ka järgmiseks päevaks. Seisab kapis küll. Mikrouun ju olemas. Edasi võta pisitasa järgmised asjad ette.
Toitumine peaks olema vaheldusrikas, valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalid, vitamiinid. Toidukordade vahele võiks jääda 4-5 tundi.
Saitoodetest, burgeritest, pitsast jne küll midagi väärtuslikku ei leia.
Siiski ei arva, et paljalt toitumine su stressitaset muudaks, koos aeroobse ja tasapisi jõutreeninguga kindlast mõju avaldab. Magamine tuleks normi saada.
Terviskiud eluviisid on olulised ja mõjutavad ka meie enesetunnet kuid võibolla peaksid ka mõtlema ka suuremas plaanis, mis su elus toimub, mis sa tahaks, et seal toimuks ning mismoodi nende muutusteni jõuda.
Saitoodetest, burgeritest, pitsast jne küll midagi väärtuslikku ei leia.
Usun, et väga palju leiab isegi. Nimi ei riku meest. Ega toiduainet.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas liha, mis burgerites on kuidagi automaatselt kehvem, kui liha mida eraldi pakendis ostad? Miks sai paha on? Pitsa on minu arust üks parimaid toite mida endale teha, isegi võistlusdieedil oleva kulturistina. Poe pitsa on muidugi vähe teistsugusem, aga mis sellelgi viga.
Vbl veidi rohkem rasva ja süsivesiku-kaloreid tiksub, kui muidu plaanis – aga mõni mõis menüüd sobivaks korrigeerida.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tasakaalustatud ja tervislikku menüüd muidugi ainult kiirtoidu peale hästi üles ei ehita, aga keegi pole ka käskinud ekstreemsustesse vaadata. Kui keegi tuleks mulle ütlema, et 450kcal eest Saarioineni pitsat päevas süüa rikub vormi või tervise näiteks, siis saadaksin sellise tegelase kohe hullumajja toitumishäireid ravima.
Usun, et väga palju leiab isegi. Nimi ei riku meest. Ega toiduainet.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas liha, mis burgerites on kuidagi automaatselt kehvem, kui liha mida eraldi pakendis ostad? Miks sai paha on?
Aga miks sai hea on? Gluteen ja rafineeritud jahu on hea? Milleks süüa tühje kaloreid sisse, kui võiks täisväärtuslikke süsikaid süüa selle asemel a’la tatar või täisteratooted?
Aga miks sai hea on? Gluteen ja rafineeritud jahu on hea? Milleks süüa tühje kaloreid sisse, kui võiks täisväärtuslikke süsikaid süüa selle asemel a’la tatar või täisteratooted?
Mis neil viga on? Kas toit peab alati pakkuma peale kalorite veel mustmiljon muud asja? Tobedus. Keskmine inimene saab 1000-1500kcal täisväärtusliku toidu tarbimisest kõik vajalikud mikro-toitaineid juba kätte. Ülejäänu on vaid uriini rikastamiseks. Seega võib sama hästi neid tühje kaloreid tarbida küll. Sest teisejärgulised faktorid nagu maitsemeele rahuldamine ja toidu nautimine on samuti tähtsad.
Ma ei näe ühtegi põhjust miks peaks ükski inimene jõuga endale mingit tatart sisse pressima või täistera tooteid ainult leivatoodetest tarbima.
Ometigi ei pilguta keegi silmagi, kui soovitatakse kõikide tühjade kalorite ema ja isa Dextrot tarbida. Siis on kõik kohe kooris kaagutamas, jaa, jaa, võta, võta. LOL.
Sai on paha, aga paljast dekstrot sisse ajada on thumbs up.
Jep jorsikuga nõus ja burgeris ei ole liha, see on kotett, mis on tehtud kes teab mis sodist.
Ahsoh, ma ei teadnudki, et aminohappeid huvitab, millise välimusega või algallikaga toidust nad pärit on.
Surnumatjatele on igatahes pidavat probleem olema surnute ümber matmisega kuna laibad säilivad 5 aastat kauem tänapäeval.
Archangel, jah, me saame aru, et sul kulub väga palju kaloreid ja neid hea rämpstoidust kätte saada
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Siiski vastame pragu inimesele, kes sööb ainult rämpstoitu ja küsis, kuidas on tervislikum toituda.
Näiteks mu õde on elu aeg joogandusega tegelenud ja tervislikut toitund,
ta pole mu teada käinud 36nda eluaastani kordagi hambaarsti juures ja ega tal muid haigusi ka eriti pole täheldand.
Surnumatjatele on igatahes pidavat probleem olema surnute ümber matmisega kuna laibad säilivad 5 aastat kauem tänapäeval.
Archangel, jah, me saame aru, et sul kulub väga palju kaloreid ja neid hea rämpstoidust kätte saada
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Siiski vastame pragu inimesele, kes sööb ainult rämpstoitu ja küsis, kuidas on tervislikum toituda.
Näiteks mu õde on elu aeg joogandusega tegelenud ja tervislikut toitund,
ta pole mu teada käinud 36nda eluaastani kordagi hambaarsti juures ja ega tal muid haigusi ka eriti pole täheldand.
Aga kui ta sööks purksi ja pizzat, siis ei läheks ka järgmise 36 aasta jooksul!!
Vaatame seda natuke vale nurga alt, põhi probleem ei ole siin toitumine või trenn vaid oopis stress ja masendus.
Et stressiga võidelda tuleks kirja panna asjaolud, mis põhjustavad stressi ning otsida neile lahendusi.
Üks su stressi põhjustaiaid on ka tervislik seisund, mida saab muuta läbi trenni, toitumise ja muude tervislike eluviiside.
Samuti tuleks lahendusi otsida teistele elulistele ja muudele probleemidele ning tegelda nendega lühemas ja pikemas perspektiivis.
Stress on energiat säästev keha kaitsereaktsioon, mis looduslikus keskkonnas käivitus toidupuudusel, kuid tänapäeval käivitavad reaktsiooni tihti oopis teised põhjused.
Stress ei mõjuta meid ainult psühholoogilisel tasandil vaid avaldab otsest mõju ka me organismi toimimisele füüsilisel tasandil.
Tervislik seisund, jõuetus ja energiapuudus, millest räägid on nii stressi põhjustajad kui ka stressi tulemus.
Stressi põhjustajaks võib olla ka su madal kaloraaz, ebatervislikud eluviisid, kuid tõenäoliselt on see probleem laialdlasem.
Nii et alusta selle loetelu koostamisest ja vaata, kuhu ja kuidas edasi liikuda, et kogu oma elukvaliteeti samm-sammu haaval parandada.
PS. Hea väga hea asi stressi vastu on mediteerimine ja jooga, mis on abiks nii füüsilisel kui psühholoogilisel tasandil.
Mis neil viga on? Kas toit peab alati pakkuma peale kalorite veel mustmiljon muud asja? Tobedus. Keskmine inimene saab 1000-1500kcal täisväärtusliku toidu tarbimisest kõik vajalikud mikro-toitaineid juba kätte.
No ei saa… või siis ei söö suurem osa inimesi sedagi.
Alati lihtsam rohkem väärtuslikke aineid süüa kui pärast terviseprobleemidega maadelda.
Kui on geneetiliselt kuulikindel tervis ja teada et peab vastu ükskõik millele, siis on iseasi.
Seega võib sama hästi neid tühje kaloreid tarbida küll. Sest teisejärgulised faktorid nagu maitsemeele rahuldamine ja toidu nautimine on samuti tähtsad.Peaks tasakaalu leidma. Ideaal muidugi on maitsemeelt arendada kasuliku suunas.
Ma ei näe ühtegi põhjust miks peaks ükski inimene jõuga endale mingit tatart sisse pressima või täistera tooteid ainult leivatoodetest tarbima.Nimetatud ained ei ole ka mingid pöörased tervisesümbolid
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga igatahes paremad.
Tatar vist on päris hea. Vähemalt on gluteenivaba. Mõju luustikule ei tea aga võiks ju oletada et tavalise teravilja luid nõrgendavat mõju tal pol pole.
Ma ise teravilja üldse ei soovita aga kuna olen eluaegne sõltlane siis päris ilma ei ela.
Ometigi ei pilguta keegi silmagi, kui soovitatakse kõikide tühjade kalorite ema ja isa Dextrot tarbida. Siis on kõik kohe kooris kaagutamas, jaa, jaa, võta, võta. LOL.Provide photographic evidence of the events of which you speak
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Glükoosi üks eelis on see et ta ei ole immunogeenne
Ahsoh, ma ei teadnudki, et aminohappeid huvitab, millise välimusega või algallikaga toidust nad pärit on.Nii et prioone sööksid aminohappeallikana mõnuga?
Mis neil viga on? Kas toit peab alati pakkuma peale kalorite veel mustmiljon muud asja? Tobedus. Keskmine inimene saab 1000-1500kcal täisväärtusliku toidu tarbimisest kõik vajalikud mikro-toitaineid juba kätte. Ülejäänu on vaid uriini rikastamiseks. Seega võib sama hästi neid tühje kaloreid tarbida küll. Sest teisejärgulised faktorid nagu maitsemeele rahuldamine ja toidu nautimine on samuti tähtsad.
Praktiline kogemus näitab, et ei saada toidust kõiki mikro-toitaineid kätte. Mis paneb mind arvama, et toit ei sisalda kõike meile vajalikku ja veel optimaalses koguses. Nii kui tõsta igapäevast vitamiinide, mineraalide, antioksüdantide tarbitavat kogust, siis tervisenäitad muutuvad. Analüüside tulemused räägivad enda eest. Näeme seda igapäevaselt paljude inimeste pealt. Mõnel muutub elukvaliteet juba mõne nädalaga, mõnel poole aastaga. Inimesed on erinevad. lähtepositsioon on erinev ja terviseseisund on erinev. Aga muutus tuleb ja on analüüsidega mõõdetav ja võrreldav.
Kindlasti on olemas toidulisandeid, mis tõesti toodavad ainult kallist uriini, ehk et koostisained ei ole suures osas organismi poolt omastatavad. Hea kui need uriiniga välja tulevad, halvem, kui keha need kuskile talletab. Mina siin ei lajataks kõigile ühe mõõdupuuga. Samamoodi nagu on olemas häid ja halbu õpetajaid, treenereid või keda iganes, ei saa ka ühe mõõdupuuga hinnata toidulisandeid.
Keskmine inimene saab 1000-1500kcal täisväärtusliku toidu tarbimisest kõik vajalikud mikro-toitaineid (
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) juba kätte.Mis koguse? RDA?
Ahsoh, ma ei teadnudki, et aminohappeid huvitab, millise välimusega või algallikaga toidust nad pärit on.
Aminohappe enda kohapealt jah, aga kui mõtled sellele, kas saad toidust ka muid aminohapete imendumist soodustavaid tegureid? (nt ensüüme jne)
- You must be logged in to reply to this topic.