TEIE arust tähtsaim komponent hea vormi jaoks

150 kg?

150-st musklis venda ei ole veel kuskil näind ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

ise sean ette eesmärke tasahaaval… nt kaalu eesmärk oli alguses 90,95,100 (just hiljuti jõudsin) ja nyyd 105 ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (aasta tagasi sügisel kaalusin 85)

Kleebin teile igaks juhuks natuke lugemist. V6ibolla m6ni teist tunneb ennast 2ra ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> … v6i siis teadvustab endale paremini meie ymber treenivate inimeste hellemaid kohti.

Bigoreksia ehk äraspidine anoreksia või lihasdüsmorfia nagu seda nähtust veel kutsutakse, on see, kui reeglina niigi suur ja tugev isend end tillukeseks könniks peab. Bigoreksiat esineb peamiselt meestel — jõusaalisõpradel ja kulturistidel. Vahel esineb bigoreksiat ka naistel, jällegi peamiselt neil, kes kangil ja hantlitel kunagi jahtuda ei lase. Väidetavalt kannatab bigoreksia all tervelt 10% meeskulturistidest. Bigorektik passib end pidevalt peeglist, uurib end siit-sealt, et ega ta juhuslikult täna veidi väiksemaks ole jäänud, kui eile. Bigorektik veedaks heameelega kogu oma vaba aja jõusaalis, aastatega armsaks saanud sangpommide ja trenažöride vahel. Bigorektik on see, kelle veel unine valvur hommikul esimesena saali laseb ja kelle torisev koristaja õhtul viimasena märja lapiga koju peletab. Ajaloost on teada bigorektikuid, kes on kaotanud oma töökoha, kuna pole suutnud vastu seista kiusatusele tööajast jõusaali lipsata. Tüüpiline bigorektik ei söö kodunt väljas, sõbra juures või restoranis, sest — jumal hoidku! — ta ei tea ju, kui mitu kalorit või mitu grammi valku toidus täpselt on. Mõeldamatu on, et ta ei saa olla toiduvalmistamise juures ega tagada selle maksimaalset kasutegurit lihasmassi turgutamiseks! Kulturistist bigorektik kannab lontis T-särki, sest ta ei taha, et tema õblukest ülakeha nähakse ja väldib lühikesi pükse, sest siis oleksid tema nääpsukesed kanajalad kõigile naeruks näha.

Kui juba 10% tundub suur arv olevat, siis see number näitab ainult tõsiste bigoreksiahäirete esinemissagedust, kliinilise diagnoosi lävest allapoole jääb uurijate erinevail hinnaguil veel ligi kaks või kolm korda suurem arv. Need on tulevased bigorektikud, kes küll ei viitsi midagi suurt ette võtta oma muskulatuuri suurendamiseks aga piidlevad end siiski sageli rahutult peeglist. Ameerikas, kus igat sorti küsitlusi nüri järjekindlusega regulaarselt läbi viiakse, selgus, et 1997. aastal oli tervelt 45% (loe: nelikümmend viis protsenti!) meestest rahulolematud oma kehaga.

Järgmine kord vaadake jõusaalis tähelepanelikult ringi — sealgi võib olla mõni bigorektik. Ärge teda siis tema lohkus biitsepsi pärast narrige…

FAKT(loe; ropp s6na), mul loob see aeg-ajalt valja ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ka mul esineb mõni bigorektiku tunnus ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ainult, et mina ei peida end lohvakate riiete sisse vaid käin vabalt ka kitsamate riietega ja olen uhke selle üle mis mul on, pürgides aina edasi. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Jäägem siiski piiridesse, kus ka silmal on ilus vaadata. Kiivikas on hea välimusega kulturist. 150 kg mulle ei meeldiks vaadata.

njah. meeldib sulle või mitte, nagu enamusele inimestele ja eriti naistele ei meeldi kulturistid…

aga trenni eesmärk polegi ju sulle või kellelegi teisele meeldida. 150 kilo vaid unistus aga mulle meeldib! ei peagi sulle meeldima!

Hea vorm tähendab minu jaoks eelkõige madalat rasvaprotsenti.

Tüüpiline bigorektik ei söö kodunt väljas, sõbra juures või restoranis, sest — jumal hoidku! — ta ei tea ju, kui mitu kalorit või mitu grammi valku toidus täpselt on. Mõeldamatu on, et ta ei saa olla toiduvalmistamise juures ega tagada selle maksimaalset kasutegurit lihasmassi turgutamiseks!

See lõik käib minu kohta küll… ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Hea vorm tähendab minu jaoks eelkõige madalat rasvaprotsenti.

Tüüpiline bigorektik ei söö kodunt väljas, sõbra juures või restoranis, sest — jumal hoidku! — ta ei tea ju, kui mitu kalorit või mitu grammi valku toidus täpselt on. Mõeldamatu on, et ta ei saa olla toiduvalmistamise juures ega tagada selle maksimaalset kasutegurit lihasmassi turgutamiseks!

See lõik käib minu kohta küll… ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

mina saan aru et bigorektiku eesmärk on maximaalselt suur olla (nimi ütleb ise), teisejärguline ka kuiv. sinu eesmärk aga pigem olla kuiv, suur sa vist ei tahagi olla?

Tähtsaim komponent on minu jaoks minu üldine suhtumine alasse: mõõdukuse ning äärmuse vaheldumine, kus äärmusesse minnakse harva, kuid meelsasti. See kehtib nii jõu, massi, reljeefi ja kõige muu kohta, mis vähegi selles spordis leidub.

Minu ideaaliks on selline mõõdukate, kuid proportsionaalselt arenenud lihastega keha. Lihased peaksid olema erakordselt tihked ning nende massivõimsuse suhe peaks olema ülikõrge (st närvide võimekus ülikõrge). Käed, õlavöö ja reied võiksid olla kiulisemad kui ülejäänud keha ning küünarvars väljatulnud veresoontega. Kael peaks olema “nõks” kitsam peast ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Samaaegselt peab minu ideaalkehal olema super-hea koordinatsioon, veelgi parem aeroobne vastupanu igasuguse kestusega koormusele ning tagatipuks ülihea venivus. Lisaks võiksid need lihased isenesest püsida seal sellisel kujul ning keha tervis olla alati hea.

Egas ma rohkem ei tahagi oma ideaalkehalt… irw

kael peenem peast ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ??? ma kyll tahax jämedamat