Tätoveering- kulturisti jaoks või mitte?

olen LA ink ja Miami ink saate fänn ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tänapäeval inimesed teevad omale tatoveeringuid peale seda, kui nende elus on toimunud mingi suur muutus, kas on läbi elanud mingi tõsise haiguse, lähedane inimene on surma saanud või siis mingi inimese portree keda nad väga austavad.

Surma olen n2inud ysna mitmel korral p2ris l2hedalt, ka l2hedasi olen pidanud kaotama… Tatoo soovi p6hjus tundub mulle ikkagi kusagil mujal olevat. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

suur vahe on nendel tätoveeringutel, mis on tehtud vanglas ja mis stuudios.

Esimesed on reeglina tumesinise tindiga (värvide omamine on vanglates keelatud) ja nad on tavaliselt väga keskpärased või “ebatavalised” samuti on nende asukohad ebaklassikalikalised.

enam levinud vangla viide on tätoveeritud “sõrmus”. Igal sõrmusel on oma tähendus ja klassikuuluvus. Kui inimesel on sõrmus või “nelja posti tätoveering” käes peal siis see viitab juba, et inimene on istunud.

Kuna “sõrmuseid” ei tehta väljaspool vanglat (võid lasta ju teha endale aga kui vahele jääd teatud kontingendile siis läheb kehvasti), kuna küsitaks kohe, kus sind “krooniti” ja kelle käe all vastuse puudumises on oma tagajärjed.

Stuudio tätoveeringud on reeglina erksavärvilisemad (ei uju laiali või muutu roheliseks nii kiiresti), ning asuvad üldaktsepteeritud kehaosadel teatud kohas.

Ei näe mingit põhjust, miks ei võiks end märgistada… kunst. Eriti vee kui tegu on ikooniga (ma ei pea siin silmas tribalit jms üldlevinud jama)

Kunst.. subjektiivne..

IFBB määruste järgi on armide, vistrike, tätoveeringute olemasolu miinuseks.

Nii et võistleval kulturistil ei tasuks end tätoveerida.

vot see küll on huvitav… i mean, mis puutub nahatüüp (vistrikud või mitte) sellesse? kas see ala on siis tõesti ainult esteetika peal väljas? spordis peaks olema hinnatav ikka töö tulemus, mitte see palju sa krt oled raha kreemide peale kulutanud.

nonsense IMO

seda esteetika küsimust on üritatud lahata ühes teises teemas, “kulturism ja sport” vms. pmst võib öelda, et tegemist on spordiga, mille hindamiskriteeriumid ongi esteetikal põhinevad ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

teisest küljest – kuidas siis hinnata nt separatsiooni kui selg on aknet täis nagu kuumaastik?

Jah, nõustun selle väitega. Olen näinud selliseid selgasid, kust oleks justkui 2 maailmasõda üle käinud, lisaks aknele on veel seljal igasuguseid jubedaid armikohtasid erinevatest noavõitlustest ja palju muud. Kui kõrval on sileda seljanahaga mees, kellel on lihased ka ilusti nähtaval, siis loomulikult seljaga see sõjamees kaotab palju punkte. Tattoodega oli varem probleeme, aga nüüd on grimm ühtlustunud ja kõik panevad paksult ning isegi suuri tattoosid ei ole enam üldse näha. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ilmselt Eesti (ja ehk ka euroopa) tätoveerituim selle ala inimene on Christina Alev, kuid võistlustel pole need teda siiani seganud just tänu korralikule grimmile. EM-l oli ta kaalumisel ja mõõtmisel kõige pildistatum sportlane tänu just nendele tattoodele. Kuid kuna need on tehtud ammu enne, kui ta BF-ga alustas, siis pole midagi teha … ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>