Täitsa lõpp. Pole enne kuulnudki
- This topic has 25 replies, 19 voices, and was last updated 17 years, 10 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Sa lükkasid rahulikult terve raamatutäie teooriat ümber?
Igatahes. Sa ei hakka ju Ronnie Colemani musklite saamiseks lambist sööma ja tegema samu asju ja sama palju mis tema. Aeroobsest on enne ka räägitud küll ja küll.
Opaidiiiiiiiii.! ! ! ! ! !
Jutt on sellest, et arvatagi on siinses foorumis enamus, valdav enamus kirjutajaid algajad kehaehitajad. Seega peaks teil olema nagu massi periood aastaringi, sest võistlemas näeb siiski väga väheseid. Kui te nüüd mõtlete, et vot pean kasvama ja aeroobset ei tohi teha, siis on varsti teie kõigiga jokk.))) Teie süda areneb ebaühtlaselt ja sellest võivad hiljem tekkida väga tõsised südametöö häired.
Ebaproportsionaalselt arenenud süda on aga NÕRK.
Sama on ju ka inimese skelettlihastega. Tugev, ilus (kulturisti mõistes) olete te siis kui treenite oma kõiki lihaseid võrdselt. Jällegi see kuulus keti teooria….
Jah tõsi on muidugi see, et aeroobset teevad võistlevad kulturistid massi ajal natuke vähem, kidlasti ei eira aga ükski mõistlik harjutaja seda täielikult. Ei Ott, ei MM; ei Vendv, ei mina, ei Coleman ega ka…. jne.)
Kõik äärmuslikud kehaehitamis teooriad jäägu rumalatele ja las nad siis kaotavad teadvust nii tänaval kui trennis.
Ise olen kah alati haigena trenni läinud. Teen rahulikult, ajab higistama ja ongi haigus läinud. Endal on tugev aeroobne all. Palju jalgpalli mänginud. Enam ei käi ja pole pikemat aega teinud aeroobset. Suvel käisin jooksmas, siis lihasmass kannatas, aga nüüd hakkan jälle ujulas käima (Y) See on igatahes parem kui saalis kokku vajuda.
Mitte ükski spordiarst ei soovita osaleda haigena treeningul ega võistlusel.See võib edaspidi viia müokardi patoloogilise hüpertroofia väljakujunemiseni,arütmia,südameblokaadi ja düstroofiani.
Ei soovita minagi seda teistele, iga mees otsustab ise kuidas ennast ravib.
Aga spordiarstid, ENAMUSES..))))) ON ISETEEMA JUBA.
Kui on kapillaarvõrgustik nõrk, siis millisest efektiivsest lihase arendamisest saab juttu olla? Miks Kalmus saab talub ekstreemseid koormusi – tal hästi arenenud veresoonkonnastik. Kas hakkaks häbi kui jõuate 220kg rinnalt suruda aga oma naist(~60kg) ei jõua 300 m tassida – silme eest lääb mustaks ja kukute veel armsama laiaks?
Mingi kerge loogika on “tervekstreenimisel” ju sees: füüsiline aktiivsus tõstab kortisooli taset, kortisool aga mobiliseerib immuunsüsteemi.
Mingi kerge loogika on “tervekstreenimisel” ju sees: füüsiline aktiivsus tõstab kortisooli taset, kortisool aga mobiliseerib immuunsüsteemi.onginii??? kulturisti vaenlane kortisool stressihormoon ja lihase lagundaja. parem räägi mis ainetega seda plokeerida!?
Mingi kerge loogika on “tervekstreenimisel” ju sees: füüsiline aktiivsus tõstab kortisooli taset, kortisool aga mobiliseerib immuunsüsteemi.Kortisool surub immuunreaktsioone alla. Maratoonaritel on immuunsüsteemi, vähja ja nahamoodustistega kehvemad lood kui keskmisel inimesel. C-vitamiini suured annused, glutamiin ja süsivesikujoogid on õnneks neil kortisooli vastu üsna tugevalt abiks.
Ja Kalmus on üsna ilmselgelt sünnipäraselt andekas, tema pealt ei saa igaüks mõõtu võtta
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>sa poiss… kopsupõletikuga ei taha trenni minna… äkki teed veeeel mõne uue rekordi
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minagi ei tähtsustanud varasematel aegadel aeroobset trenni. Punnitasin oma pooleteise tunni pikkuseid jõutõstmisi.
Nüüdseks, olles kogenud ja targem, võin tunnistada kui rumal ma ikka olla võisin. Aeroobne on minu jaoks nüüd primaarne. Kunagi tulevikus pöördun töö kõrvalise hobina jõutõstmise juurde tagasi. Vähemalt eesmärk on
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>- You must be logged in to reply to this topic.
