Taipoks Reporteris – tänavakakleja ei pea trennis vastu

Jalaga löömine on jah keeruline ,eriti kui ei tea mis teed. Kui keegi trügib ligi ja läheb rüselemiseks siis mina üritan saada teise kael kaissu ja seda siis pigistada kui juba kaelasooned koos jääb teine päris kiiresti rahulikuks, muidugi ei tohi liiga kaua hoida ja tugevasti:).

Kael kaissu on kyll v2ga rumal ja ohtlik v6te – v6ib v2ga 6nnetult yle lennata ja n2iteks pea peale kukkuda. ” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mul on endalgi yhe kaisutajaga tegemist olnud. 6nneks ei kukkunud ta v2ga 6nnetult ja ei vigastanud ennast, aga kaisutamise isu kadus tal ilmselt 2ra.

Kael kaissu on kyll v2ga rumal ja ohtlik v6te – v6ib v2ga 6nnetult yle lennata ja n2iteks pea peale kukkuda. ” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mul on endalgi yhe kaisutajaga tegemist olnud. 6nneks ei kukkunud ta v2ga 6nnetult ja ei vigastanud ennast, aga kaisutamise isu kadus tal ilmselt 2ra.

mind pole veel keegi üle visanud,haarad kaela kaissu ja keerad natsa ennast,ütleme vastane jääb sinu selja taha ja tema pea sinu kõhu vasta,korralikult pigistades jääb teine kiiresti vagaseks ja kui ei jää keerad veel enda keha,nii moodi et ta kael pingesse läheb:)peab aint vaatama,et konti ära ei murra:)kui puksib vastu paned põlvega näkku ja vastane vaga.

ei propageeri räpast kaklust aga tänavakaklus just seda on ja seal tuleb kasutada räpaseid võtteid.

pooldan rohkem seda,et kiired jalad päästavad keha aga kui tuleb lüüa tuleb oma nahk müüa võimalikult kallilt. samas austan vägagi seda vanaaegset aukoodeksit, nii imelikult kui see ka ei kõla.

Aga mis puutub nendesse enesekaitsevõtetesse, mida Renno ja Mirkko demonstreerisid siis jah, selle nina alla löögiga tuleb kohe meelde selline film nagu “Vanglaekspress” kus Nicolas Cage’i tegelaskuju virutab surmava löögi ühele ülbitsejale.

Ära kõike usu mida telekas näed.

You cannot drive the nose bone into the brain. It cannot be done by any martial arts blow, and never has been done. Anyone who argues to the contrary is misinformed (and a bit stubborn) and stands in opposition to overwhelming medical and anatomical information.

First, the nose is primarily composed of malleable cartilage which does not posses the tensile strength necessary to penetrate the thick actual bone of which the skull is comprised. Second, even if the nose were entirely made of bone (and remember it isn’t!) it would not be long enough to reach the brain.

http://www.fightingarts.com/reading/article.php?id=511

Need asjad ei ole päris must-valged.

1. Pole olemas mingeid surmavaid lööke, mida kakluses paljaste kätega mingi tegelane lööks a la 10st paugust 10 surnut. Muinasjutt. Jätame mingid imeolukorrad kõrvale ja räägime situatsioonist, kus kaks meest seisavad üksteise vastas rusikad püsti. Kui keegi tahab väita, et on, siis las ta selgitab, kus ta seda näinud on. Teile ei tooda mingeid näiteid. Parimal juhul räägitakse mõni Hiina muinasjutt või linnalegend, mida keegi olevat näinud. Surmalöökide jutt on peamiselt oma võitluskunsti müüvate inimeste reklaamijutt või müstika ihalejate legend, mida üksteisele väriseva hääle ja vilava pilguga räägitakse.

2. Inimene võib kahevõitluses (tänavakaklus, kahevõitlussport) surma saada küll. Aga need juhud on seotud ikkagi õnnetuse või eelneva terviseseisundiga – õnnetu kukkumine, südameprobleemid, varasem peavigastus jms. Selline on reaalne praktika. Samamoodi on selle ninaluu ajusse löömisega. On mingi võimalus, et purustatud ninaluu tükid liiguvad ajusse. Näiteks kui on tehtud teatav ninaoperatsioon, siis pidavat see võimalus olema üle 10x suurem, et need tükid võivad aju poole teele minna. Aga see ninaluu tüki kusagile liikumise võimalus ei anna kuidagi välja surmalööki, millega terve ninaluu ühe pauguga ajusse lennutatakse ja mis igal korral õnnestub. Jutt ikka õnnetusest..

Kas see politseinik seal polnud mitte Arno Tõruke? Kunagi ka juunioride seas kulturismis ilma teinud.

Eks tänavakakluses võib kõike juhtuda. Ümbritsev objekt pole just kõige ohutum nagu ringis…Võib auto alla jääda, peaga vastu äärekivi kukkuda jne mis võivad vabalt surmavaks osutada. Aga statistika näitab, et harva leiab midagi taolist aset.

Mind kurvastab see, et Eesti enesekaitsekultuur on võrdlemisi madalaks tehtud- kui selliseid intsidente aina rohkem televisioonis kajastatakse. Alguses poksijad siis taipoksijad ja nüüd MMA-kad ka veel otsa.

Endiselt kutsuks ülesse treenereid mõtlema vähem rahale ja rohkem tegema valikuid oma õpilaste osas ning harima olemasolevaid treenitavaid. Mõned kunagised tuttavad treenerid on õiget seisukohta väljendanud: range trennikeeld neile, kes tänavavõitlustega “kuulsust” koguvad”. Loodan, et taoline mentaliteet ei ole muutunud.

Treenitavad võiks lõpuks aru saada, et nad on oma spordiala esindajad ning neil on kohustus hoiduda antud ala imidži rikkumisest. Teeks ettepaneku moodustada a la eetikakomisjon spordialasiseselt, et oleks võimalik kollegiaalselt menetleda selliseid juhtumeid ja välistada järgmised. Fakt on, et sellised juhtumid pikas perspektiivis teevad liiga meile kõigile, kes me enesekaitse valdkonnas ühel või teisel viisil tegutseme.

mind pole veel keegi üle visanud,haarad kaela kaissu ja keerad natsa ennast,ütleme vastane jääb sinu selja taha ja tema pea sinu kõhu vasta,korralikult pigistades jääb teine kiiresti vagaseks ja kui ei jää keerad veel enda keha,nii moodi et ta kael pingesse läheb:)peab aint vaatama,et konti ära ei murra:)kui puksib vastu paned põlvega näkku ja vastane vaga.

No sul on siis vedanud või oled lihtsalt lambaid ja nõrku kaisutanud ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Üldiselt ongi nii, et nii kui jalad on kaisutajal õhus asendub “kaisutamise” rõõm kohe “pea mitte lõhki kukkumise” murega.

Lihtsalt ütleme nii et 1-2 sekundiga ei pigista sa naljalt kedagi vagaseks… aga üle pea jõuad küll lennata. ” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

..selle vältimiseks peab ilmselt vastase jalgu töös hoidma või takistama seda, et ta korralikult jalad maha toetada saab. Igaljuhul ohtlik ettevõtmine.