Taimne valk: soja, sojavalk, sojajahu
- This topic has 174 replies, 83 voices, and was last updated 12 years, 9 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Sojaproteiini jääb lihtsalt nii palju üle, sellepärast on see odav ja hea igale poole toppida. Sandiks tõesti ei tee, muidu oleks küll jube, kõik peale eskimote ja vbl mõnede hõimude oleks sandid. Kuid soja estrogeen on kahjulik kilpnäärmele lisaks testo alandamisele. See võib põhjustada omakorda kaalu tõusu, masendust, väsimust…
Ning rasedad naised, kes palju soja söövad neil on sündinud pojad väärastunud peenisega. Või poisslastele imikuna rinnapiima asemel antakse soja, siis see mõjutab nende suguelundite arengut kõvasti, nt isegi, et murdeiga kunagi ei tulegi. Neid uurimusi on teadlased küllalt teinud, et pigem kahjulik kui kasulik. Kuid meedias on siiski tänu kulutatud miljarditele levimas ta imetoiduna… Aastaid tagasi ei teatud sellest ju midagi… siis sõid seda ainult loomad ja kodulinnud, kuid seda soja oli ikka nii palju üle. Väheses koguses tõesti midagi ei tee. Kui aga ei tea, võib ju mõni dieeti pidav naine seda kogu aeg süüa ja tegelikult tõsiste tagajärgedega. Pole ta naistele ka eriti hea.
Söön hetkel Tofupalle.
Need on leivaga sarnase maitsega. Üsna rasvased tunduvad olema, paneb sõrmed läikima ravast. Aga muidu päris hea süia vahepalana.
Kas soovitate selliseid asju süia või mitte? Või oleks näiteks tavaline teraleib tervislikum? Teraleib poel nii maitsev, kui need kuulid.
Söön hetkel Tofupalle.Need on leivaga sarnase maitsega. Üsna rasvased tunduvad olema, paneb sõrmed läikima ravast. Aga muidu päris hea süia vahepalana.
Kas soovitate selliseid asju süia või mitte? Või oleks näiteks tavaline teraleib tervislikum? Teraleib poel nii maitsev, kui need kuulid.
Tofupallid sisaldavad olulliselt rohkem valku kui täistera leib, samuti peaks sojavalk olema kergemini ja kiiremini seeditavkui teraviljatoodetes olev taimne valk
Kindlasti foorumis on palju seda arutletud, kuid ma ei leidnud enda küsimusetele vastust, nii et ärge sellepärast sõimake.
Esimene küsimus: Inimene(toitumine paigas), kes ei tarbi proteiine nagu No. 1 või Whey vms, kas tema ka saab olla samal heal järjel nagu see, kes tarbib. Selles mõttes, et kas lihase areng tuleb sama hea või mitte.
Teine küsimus: Kui pikka aega juua shakei ja käia jõusaalis näiteks mingi 10 aastat ja pärast lõpetada mõlemad, kas mõjutab see keha mingil viisil? Ja kummal säiliks siis sellises olukorras kauem lihas, kas see kes tarbib proteiini või see kes ei tarbi.
Kolmas küsimus: Tahaks teada saada, kui hea on sojavalk. Kas imendub kiiremini, kui loomnevalk või on hoopis mingi mõtetu jama, millest tuleb eemale hoida, et lihast kasvatada.
Ette tänades
1) saab kuni professionaaliga tegemist pole. Seni pole suurt vahet, kust oma valgu saad. Kas kalast, lihast, piimast või nende asemel pulbritest. Päris proffidel hakkab vist seedimise võimekus piiriks saama intensiivse trenni ajal – ei saa enam tavalisest toidust energiat ja toitaineid piisavalt. Lisavalku sheigi kujul on mõtekas hakata kasutama siis, kui elutempo ei võimalda tavatoidust õiges koguses valku saada (nt peale trenni vahetult valku vaja).
2) kui sa toidust/joogist enam valku ei saa ja lihastele trenni ei tee, siis jõud kahaneb ja lihaste mõõtmed vähenevad. Vahet pole, mida sa seni sõid.
3) sojavalk on taimsetest valkudest üks paremaid. Siiski eelistatakse loomse päritoluga valke kulturistide poolt.
Sojavalk imendub aeglasemalt kui vadak. Seda kasutatakse tavaliselt õhtul, kui tahetakse, et see öösel vaikselt imenduks.
Ma arvan et raske trenniga saavutatud lihas püsib kauem.Mis kergelt tulnud,se kergelt läinud.
Mis… arvad, et tänu proteiini joomisel tuleb midagi kergelt..??
arvad ka, et proteiinid kuuluvad steridide alla?
Fitnessi poes on vadakuvalgu kõrval müügil ka sojavalk http://shop.fitness.ee/product_info.php?cP…products_id=314
Nagu näha on see palju odavam. Foorumit lugedes olen aru saanud, et vadakuvalk ikka kõige parem ja nii aga mis sellel sojavalgul siis vadaku omaga vahet on???
Mõned spetsialistid jälle väidavad, et soja on parem.Otsi googlest, seal artikleid küll ja küll.Üldiselt sojas on kõvasti rohkem glutamiini kui vadakus.Ise segan neid vahekorras 50:50 trenniaegse sheigi tarvis.Vadakuvalku ja sojavalku ma mõtlen.
ma sain just sojajahu koju
suht kõva asi tundus olevat 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> 100g-s 50 g-d valku ja ainult 1g rasvaTäiskasvanud meestel võib liigne sojadieet ebasoodsalt mõjutada viljakust ja kilpnäärme funktsiooni ning testosterooni langust.
Jaa, ilgelt kasulik on
Nippon Naibunpi Gakkai Zasshi. 1991 May 20;67(5):622-9.Links[The effects on the thyroid gland of soybeans administered experimentally in healthy subjects]
Ishizuki Y, Hirooka Y, Murata Y, Togashi K.
Ishizuki Thyroid Clinic.
To elucidate whether soybeans would suppress the thyroid function in healthy adults, we selected 37 subjects who had never had goiters or serum antithyroid antibodies. They were given 30g of soybeans everyday and were divided into 3 groups subject to age and duration of soybean administration. In group 1, 20 subjects were given soybeans for 1 month. Groups 2 and 3 were composed of 7 younger subjects (mean 29 y.o.) and 10 elder subjects (mean 61 y.o.) respectively, and the subjects belonging to these groups received soybeans for 3 months. The Wilcoxon-test and t-test were used in the statistical analyses. In all groups, the various parameters of serum thyroid hormones remained unchanged by taking soybeans, however TSH levels rose significantly although they stayed within normal ranges. The TSH response after TRH stimulation in group 3 revealed a more significant increase than that in group 2, although inorganic iodide levels were lowered during the administration of the soybeans. We have not obtained any significant correlation between serum inorganic iodide and TSH. Hypometabolic symptoms (malaise, constipation, sleepiness) and goiters appeared in half the subjects in groups 2 and 3 after taking soybeans for 3 months, but they disappeared 1 month after the cessation of soybean ingestion. These findings suggested that excessive soybean ingestion for a certain duration might suppress thyroid function and cause goiters in healthy people, especially elderly subjects.
Biochem Pharmacol. 1997 Nov 15;54(10):1087-96. LinksAnti-thyroid isoflavones from soybean: isolation, characterization, and mechanisms of action.
Divi RL, Chang HC, Doerge DR.
National Center for Toxicological Research, Jefferson, AR 72079, USA.
The soybean has been implicated in diet-induced goiter by many studies. The extensive consumption of soy products in infant formulas and in vegetarian diets makes it essential to define the goitrogenic potential. In this report, it was observed that an acidic methanolic extract of soybeans contains compounds that inhibit thyroid peroxidase- (TPO) catalyzed reactions essential to thyroid hormone synthesis. Analysis of the soybean extract using HPLC, UV-VIS spectrophotometry, and LC-MS led to identification of the isoflavones genistein and daidzein as major components by direct comparison with authentic standard reference isoflavones. HPLC fractionation and enzymatic assay of the soybean extract showed that the components responsible for inhibition of TPO-catalyzed reactions coeluted with daidzein and genistein. In the presence of iodide ion, genistein and daidzein blocked TPO-catalyzed tyrosine iodination by acting as alternate substrates, yielding mono-, di-, and triiodoisoflavones. Genistein also inhibited thyroxine synthesis using iodinated casein or human goiter thyroglobulin as substrates for the coupling reaction. Incubation of either isoflavone with TPO in the presence of H2O2 caused irreversible inactivation of the enzyme; however, the presence of iodide ion in the incubations completely abolished the inactivation. The IC50 values for inhibition of TPO-catalyzed reactions by genistein and daidzein were ca. 1-10 microM, concentrations that approach the total isoflavone levels (ca. 1 microM) previously measured in plasma from humans consuming soy products. Because inhibition of thyroid hormone synthesis can induce goiter and thyroid neoplasia in rodents, delineation of anti-thyroid mechanisms for soy isoflavones may be important for extrapolating goitrogenic hazards identified in chronic rodent bioassays to humans consuming soy products.
PMID: 9464451 [PubMed – indexed for MEDLINE]
- You must be logged in to reply to this topic.
