Taimne valk
- This topic has 19 replies, 7 voices, and was last updated 20 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tean, et tuleks eelistada loomset valku aga paratamatult saab/saan toidust ka taimset ehk kui söön näiteks riisi, et saada kvaliteetseid süsivesikuid – saan ka paraja portsu taimset valku kaasa.
Probleem selline: kui loen kalorid kokku, siis kas arvestan või mitte neid taimseid valke?Kuskilt kuulsin, et taimsest valgust imendub ainult ca 40%?Mis siis sellest valgust saab(mis eip imendu)?
Ma saan näit. kohupiimast oma valgud kätte aga kui ma saan veel riisist või kuskilt mujalt veel neid valke juurde, siis lõppkokkuvõttes ma saan juu üle normi ehk üle ca 30ne gr valgu ühes toidukorras.:S
Ma oleks väga tänulik, kui keegi selgust tooks
Kõik toiduga saadud valgud lagunevad lõppkokkuvõttes aminohapeteks,mida organism kasutab uute valkude ja bioaktiivsete ainete sünteesiks ning energeetiliseks otstarbeks.Taimsed valgud on sellepärast väheväärtuslikud,et nendes puudub üks või mitu asendamatut aminohapet,kuid organism kasutab nad ära sellegipoolest-loomulikult tuleb nad üldisesse kaloraazi arvestada.
Toidukorras on mõtet arvestada ainult loomset valku ja oma pead väheväärtusliku ning koguseliselt mitteolulise taimse valgu pärast mitte vaevata.
Tekkis mul seesugune mõte. Taimsed valgud on võrreldes loomsetega väheväärtuslikumad, sest neis puuduvad mõned asendamatud aminohapped. Näituseks muna võib lugeda täisväärtuslikuks valguks, selles omastamisvõime peaks organismil olema 100 protsendi lähistel, samas paljude taimsete valguallikate puhul on see pea poole väiksem.
Enda loogika nagu ütleb, et äkki peaks need taimsed valgud ikka üldisesse valgu tarbimisse sisse arvestama, korrutades need koenfitsendiga 0,5
Kas oleks võimalik seda küsimust lähemalt valgustada?
Kui sa ületad vajatavat toiduvalkude päevakogust mingil põhjusel kestvalt ja olulisel määral,tekivad tasapisi probleemid.Kahjustused ei avaldu kohe kliinilise pildina,aga kujunevad kindlasti.Kui sa tahad kunagi hiljem maksta närvide,neerude,maksa ravimiseks usinasti ja pidevalt,siis tee see vale valik.
Valke, mis koostise poolest vastavad kõige paremini inimese vajadustele, nim kõrgväärtuslikeks valkudeks. Selliseid valke siasaldavad piim ja piimasaadused, liha, kala, munad ning paljud teised loomsed toiduained; samuti sisaldub kõrgväärtuslikke valke mitmetes taimsetes toiduainetes milleks on näit. sojaoad, pähklid, kartulid, rohelised lehed, salatid, seened jt.
Enamikus tera- ja kaunviljades ning teistes taimsetes toiduainetes sisalduvad pole tavaliselt nii väärtuslikud, ent koos mõne kõrgväärtusliku valguga suudavad ka need tõhusalt katta plastilisi vajadusi.
mina arvasin ikka, et seened ei oma toiteväärtust….
eelmise postitaja tekstist selgub küll midagi muud
mina arvasin ikka, et seened ei oma toiteväärtust….eelmise postitaja tekstist selgub küll midagi muud
Bioloogiliselt moodustavad seened taimedest ja loomadest eraldiseisva
riigi. Seened on taimsete ja loomsete toiduainete vahepeal. Ehkki
rahvapärased ütlused seovad seeni rohkem lihaga (“metsa liha”, “ühe
jalaga liha”), on seente toiteväärtus suhteliselt väike ning lihaga
neid küll võrrelda ei saa. Kuid seente meeldivad lõhna- ja maitseomadused aitavad meil toidulauda mitmekesistada. Loomsete toiduainetega sarnanevad seened eeskätt süsivesikute vähese hulga ja aminohappelise koostise poolest ning enamikes seentes on esindatud rohkemal või vähemal määral kõik inimesele vajalikud asendamatud aminohapped. Valke on seentes kasinalt, värsketes seentes kõigest 2-6%, pealegi on nad raskesti seeditavad. Valguvaene on just seene jalaosa, suhteliselt rohkem valke on kübaras. Mida vanem seen, seda vähem on selles valke, sest need on koondunud eostesse. Valgurikkad seened on puravikud, sampinjonid, sirmikud ja mürklid.
Sina arvasid, Sina arvasid!??
Austerservik on väga maitsev söögiseen ja tarvitamiseks kõlbulik ilma kupatamata.
Austerservik sisaldab asendamatuid aminohappeid, vitamiine, kasulikke mineraalaineid ning mikroelemente. Rasvasisaldus ei ole üle 3%, kalorsus 34 kcal/100g. Seega võib kindlalt väita, et austerservik on väga hea dieettoiduaine. Lisaks on leitud, et seenes sisalduvad polüsahariidid on vähivastase toimega ning pärsivad vananemist.
T.M.-kui Sa tahad asja keerulisemaks ajada ja taimse valgu kogust juurde (ma loodan,et mitte loomsete valkude asemele) arvestada,siis palun!
OldMan – Sa vahendad nn. müüte,et kõrge valgusisaldusega toit on neerudele kahjulik ja väljutab organismist kaltsiumi.See on väga vananenud info,mis saadud neerukahjustustega inimeste uurimisel.
MatiUne – aitäh;inimesed ei viitsi tõesti süveneda (või püüavad pilli lõhki ajada!).
Üldiselt on teema juba kopitama läinud, kuid sotsiaalne närv ei anna rahu. Nii tundlik. Ai.
Vähemalt siiamaani on maailma praktikas arvestatud kogu valgu(nii taimse kui loomse) koguseid. Taimse valgu puhul pole tegemist tühjade kaloritega. Kui keegi pole vahepeal jälle jalgratast leiutanud tuleks igal juhul ka taimse valgu kogust arvestada. Iseäranis seetõttu, et inimeseloom üldjuhul nosib taimseid ja loomseid molluskeid(a la kaks piima üks sai) segamini. Tavainimese puhul on seis kusagil fifty-fiftii ,olenevalt toitumise eripärast võib see suhe kõikuda, tavaliselt loomse kasuks.
Pealegi pole mingisugust loogilist põhjust valguga kraane üle väänata, mida väga sageli just nimme tehakse. Nii jäävad taastumiseks ülivajalike süsivesikute kohale haigutama
must auk
tm
Leian, et mul on suhtliselt esimene kord põhjust imestada praktiliselt alati kompetentsete vastustega esineva Fred Antsoni üle… (?!).
Tõde jaotatakse pooleks, üks serveeritakse õige pähe ja teise poolega pannakse võssa.
Mis puutub siia nefropaatiliste inimeste uurimine ja kaltsium?
Üks probleemidest seisneb leelise ja happ tasaskaalu pidevas düsbalansis ja sellest tulenevatest organismi koormusseisundites.Selle on tashilju kulgev aga pidev stresssituatsioon, millest tulenevalt häirub kogu organismi ainevahetus(k.a. ka kaltsiumi ).
Old Man´i jutus on tõetera.
Eriliselt “huvitav” on väide taimset valku mitte arvestada. Ma ei taha siina hakata laskuma ajaloolistesse eskurssidesse (küsimus:a´la mis kultuur päästis keskaegses euroopas genofondi kestvuse?) vaid tõsiasjast, et õige toitumise märksõnadeks (jätaksin ehk tippspordi esialgu välja)on erinevate valguliikide sünkretism üleüldse.
Jaa lihtsus on ahvatlev, sellest saan aru aga kas sellega ka “kaugele sõidab”?
Muudes piirkondades kasutatavad liigid (soja jms) jätaksin kõrvale aga nende osatähtsus siiski Euroopas kasvab ja mitte vähe.
- You must be logged in to reply to this topic.