Taimetoitlus – hea või halb?
- This topic has 45 replies, 23 voices, and was last updated 10 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Rõõm näha, et on kaasa mõtlejaid.
Ma lisaks eelpool viidatud blogipostituse autorina paar märkust. Mulle tundub, et minu kogetut püütakse ümber lükata asjadega, mida ma väitnud pole ja millega ma osaliselt isegi nõus olen, näiteks kohvi teatav kasu.
Et lisangi toidule paar vaatenurka juurde, mida tasuks lisaks selle toiteväärtusele arvestada.
Lehmapiimast saadav valk võib olla küll rikkalik, ent samas viitavad uuringud ka selle tarbimise kõrvalmõjudele – näiteks soodumus vähiks, enneaegne vananemine aga ka luude hõrenemine. Vähi soodustamisest kirjutab ka biokeemik T. Colin Campbell oma raamatus The China Study.
Samuti lisandub toidule veel tootmise nüanss – kui suur on selle saamise vaja kulutada ressursse. Näiteks liitri piima tootmiseks kulub ca 1000 liitrit vett (looma jootmine ja talle sööda kasvatamine), tööstuslik loomatootmine (liha, aga ka muud loomsed saadused) on väga ressursse kulutav, aga ka muid probleeme kaasa toov (liikide kadu, reostused, loomade väärkohtlemine jne).
Mul pole ideoloogiliselt midagi liha või loomse tarbimise vastu. Küll tundub selle tarbimine ebamõistlik ja raiskamine, kui samaväärse toitaine saaks kätte säästlikumalt, keskkonda ja tervist laastamata.
PS. Süsivesikul ja süsivesikul siiski on märgatav vahe. Näiteks 250 kcal saab kätte pudelist koolast või umbes veerand kilogrammist banaanist. Erinevalt koolast saab puuviljast aga lisaks süsivesikutele 11 aminohapet (milleks valgud organismis lagundatakse), samuti mineraalaineid (raud, magneesium jne) ning vitamiine (B, A, C jt).
Lehmapiimast saadav valk võib olla küll rikkalik, ent samas viitavad uuringud ka selle tarbimise kõrvalmõjudele – näiteks soodumus vähiks, enneaegne vananemine aga ka luude hõrenemine. Vähi soodustamisest kirjutab ka biokeemik T. Colin Campbell oma raamatus The China Study.
Ainuke statistiliselt eristatav eelis tundub olema südamehaiguste väiksem protsent. Vähki haigestumine on taimetoitlastel samal tasemel.
“Although vegetarian activists often claim that a diet that includes large amounts of meat increases the risk of cancer, the results from this big study show otherwise. Moreover, according to the study, a vegetarian lifestyle increases the risk of death from ‘other causes’.”
Allikas: http://www.ergo-log.com/veg.html
PS. Süsivesikul ja süsivesikul siiski on märgatav vahe. Näiteks 250 kcal saab kätte pudelist koolast või umbes veerand kilogrammist banaanist. Erinevalt koolast saab puuviljast aga lisaks süsivesikutele 11 aminohapet (milleks valgud organismis lagundatakse), samuti mineraalaineid (raud, magneesium jne) ning vitamiine (B, A, C jt).
Veerand kilogramis banaanis on 2-3g valku. Mis aminohapetest me räägime… Neid võib ju lai valik seal olla, kuid kogus on pea olematu, et seda üldse välja tuua.
Tõin banaani näiteks vastuseks eelpool kirjeldatud väitele, et süsivesiku, rasva, valgu allikal pole tähtsust. Ma ei saa päris täpselt aru, miks just aminohapete kogus selles on kõige olulisem.
Uuringut kommenteerin, kui olen jõudnud sellega tutvuda.
Mõtlemisaineks veel juurde!
Jah, see pakub küll mõtlemisainet, kui füsioterapeut hakkab järsku toitumisteadlaseks ja paleoantropoloogiks. Välja arvatud padu (ja pato-) taimetoitlased, ei väidagi ju keegi et inimene peaks 100% rohtu (ok, töötlemata toortoitu) sööma hakkama. Ja ma ei saagi aru, milliseid proportsioone ta siis lõpuks silmas peab? Hea on panna kellelegi malakaga, kes aga ette jääb. Nagu laps, peaasi et kisa oleks, ükskõik kes pihta saab.
Loodan, et see on väga peen huumor – china study mängu toomine, sest see on tõsisemates ringkondades varsti juba 10 a olnud korralikult kritiseeritud.
https://www.sciencebasedmedicine.org/the-china-study-revisited/
http://rawfoodsos.com/the-china-study/
Kui su näol on tegemist inimesega, keda huvitab teaduslik ja kriitiline lähenemine asjadele, su enda huvides – leia paremad allikad ja suhtu enamikku sensatsioonilistesse “leidudesse” kõigepealt umbusuga.
Raamatud olid kunagi olulisteks teadmiste allikaks. Nüüd, mil enam-vähem igaüks saab neid trükkida ja müüa, ei maksa neile tugineda.
Sellesse rubriiki kipub kuuluma näiteks ka (kuri)kuulus Gary Taubes, kes oma “revolutsiooniliste” teooriate tõestuseks soovitab oma raamatuid lugeda.
Ja mis puutub loomne/taimne – kummast saab toiduaine väiksema jalajäljega* kätte – ei peaks oluline olema, kumma kg tuleb odavamalt ja keskkonnasäästlikumalt kätte, vaid see, kumma kg on toitainetihedam/omastatavam – seda arvestades peaks olema loomne siiski eelisseisus.
Ning loomse seosest erinevate haigestumistega – ka siin ei ole päris kindlat konsensust, kas või mis kujul liha (töödeldud) üldse korreleerub suurema riskiga. Must-valgelt levitavad mõlemalt poolt oma vaid need, kes kas saavad mingil moel sellest kasu või lihtsalt on nii mõjutatud mingite “iidolite”, allikate vms poolt. Ratsionaalne mõtleja hoiab silma mõlemal poolele peal, teeb mõõdukad valikud, hoidub dogmadest ning õpib kogu elu.
Kellele on jalajälg oluline, kellele mitte. Kuid tänapäeval ju võiks vähemalt meie ühiskondades olla, kus toit on niigi laialt kättesaadav. Ilmselt kuskil Aafrikas jah ei oleks mõtet minna misjonäri mängima ja jalajäljest rääkima.
Taandame kogu diskussiooni sellele?
Igal juhul on see oluline, aga mitte nii ühene nagu taimetoidu propageerijad kujutada püüavad. See on juba päris pika habemega lugu aga veel kord:
ainuüksi see, et suurem osa taimsest (eriti “imetoidud”, mida veganid oma menüü rikastamiseks kiidavad (mis asendavat perfektselt loomset) – chia, quinoa, jnejnejne – tuuakse ju maailma teisest otsast. See maksab siiski palju – nii rahas, kui ka keskkonnale.
Isegi “tavalised” aedviljad ei tule just leedust (mida ka ei peeta vist samas piisavalt “puhtaks” : “pähh, leedu kurk või poola õun”. Hispaania tomatki on “nii mürgine”. Ja kuna “puhas eesti toit” – v.a. ülikallis luunja kurk ja tomat, ei ole aastaringselt kättesaadav, ei saa see “keskkonnasäästlikum” taimne olla väga säästlik.
Inimene pole lehm – loe siit
Mulle on kogu aeg vastu hakanud ökohullude “päh, poola keemia” vms. suhtumine ja seejärel kihutamine linna teise otsa ökomarketisse tiibeti seemneid ostma. Jalajälje teema on oluline sõltumata toitumisviisist. Siiski, fakt on see, et toitumisahelas kõrgema olendi üles kasvatamiseks läheb rohkem ressurssi kui madalama taime kohta. Kuid kumb on suurema jalajäljega – kas eestis kasvatatud kana söömine või hiina goij marjade … ei tea täpselt. Selge aga see, et eestis kasvatatud teravili vs. eesti kasvatatud kana puhul on esimese jalajälg väiksem.
Hakkasin ise taimi sööma analoogsetel põhjusel nagu Rivo. Kuid lihtsalt ka seetõttu, et mul on praktiliselt kogu toit olemas, kasvatan seda ise, labidaga maad kaevates. Ja siinpuhul küll ei saa keegi väita, et sellest väiksema jalajäljega saab hakkama.
Kui ma elaks linnas, siis ilmselt oleks tõesti otstarbekam veidi teine variatsioon. Pigem veidi rohkem supermarketi liha versus kihutada Tallinnast korvitäie kartulite päras Võrumaale.
Mõned sümptomid siiski on sarnased võrreldes ajaga kui sõin rohkem liha ja piima. Samasugused tulemused vastupidavuse, taastumise, tervise osas.
Samas on arusaadav – see foorum on enamkasutatav lihasekasvatajate poolt ja kõigile siin ainult hautatud kaalikat pakkuda ei maksa.Samas on arusaadav – see foorum on enamkasutatav lihasekasvatajate poolt ja kõigile siin ainult hautatud kaalikat pakkuda ei maksa.
Ei ole üldse taimetoitluse vastu, kui inimene teab mida omavahel kombineerida, et kõik vajalikud vitamiinid, mineraalid ja aminohapped kätte saab.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tavaliselt on “taimetoitlased” need, kes söövad päev otsa porgandit, kaalikat ja salatit ning arvavad, et nüüd elavad tervislikult. Või siis söövad “tervislikku” tatart ja “tervislikke” puuvilju ning mõtlevad, et miks nad hoopis kaalust juurde võtavad ja enesetunne kehvemaks läheb. Tavainimesel, kel pole teadmisi toitumises, on lihtsam süüa liha ja piimatooteid.Üks on küll kindel, väide, et inimene oleks loodud taimetoitlaseks või, et taimetoitlus on tervislikum – puhas jama.
Pole olemas üht Inimest, on palju erinevaid inimesi. Originaalse geenivariandi ApoE-ℇ4 kandjad näiteks on pigem loodud taimetoitlasteks. Hilisemad mutandid ApoE-ℇ2 ja 3 kandjad pigem mitte.
See, mis kellelegi tervislik või mitte, on suhteliselt individuaalne.
Olin vahepeal hõivatud ultraspordiga – sõitsime 3 nädalaga 3000+ km ja 4 päevaga 1200 km jalgrattal, taimsel kütusel – ja kommenteerin nüüd väikese viivitusega
Kuigi olen päri, et allikaid tuleb hoolikalt ja kriitiliselt valida (kuigi ma ei tea kedagi, kes on välja selgitanud tõe ning kellest lähtuda), siis ma teadlaste ja uuringute duelliga hetkel enda ja teiste aja säästmiseks ei jätkaks, sest see ei vii kuigi kaugele. Küll vaataks teisi juba nüansse.
Ma ei saa nõus olla sellega, et ei peaks vaatama toidu saamise hinda ehk mõju keskkonnale ja ümbritsevale. Sina ja mina oleme ka osa sellest keskkonnast, üks liik. Me hingame õhku, joome vett ja tarbime saaduseid. Vajame neid eluks. Kui sureme, laguneme mullaks.
Kui on teada, et üks viis elamiseks lagastab meid ümbritsevat rohkem kui teine, siis tundub mõistlik valida säästvam variant. Keskkonda ära rikkudes kannatame kõige rohkem ise (teised liigid muidugi ka), sest sellest sõltub meie elu.
Loomsete saaduste saamine (tootmine) on ressursimahukas – vaja on palju vett, maad, toitu. Üha rohkema arvu suude lihanälja toitmiseks nõudlus nende ressursside järgi kasvab. Loomne põllumajandus toodab täna suure osa reostusest (enam kui kogu transport kokku), see on suurim põhjus liikide väljasuremisel, veekogude reostaja jne.
Ma ei jätaks toidust rääkides välja ka eetikaküsimust. Suur osa inimestest ei teagi, mismoodi on taldrikusse maandunud lihatüki nimel pidanud keegi terve elu laudas piinlema või kuidas saab klaasi piim. Kas valiks mõni loom vabatahtlikult sellise, puuristatud elu? Mis õigus on meil seda nõuda, kui meil on alternatiive?
Loomad on samasugused nagu inimesed, emotsioonide ja intelligentsusega. Nad saavad aru, mis nendega ja nende ümber toimub. Näiteks siga on 3aastase lapse intelligentsusega.
Nagu ma ühes varasemas kommentaaris kirjutasin, pole mul lihasöömise vastu põhimõtteliselt midagi. Olen päri, et inimene on segatoiduline. Samas on muutunud see, mida me sööme ehk kuidas seda toodetakse.
Meie esivanemad ei söönud iga päev liha (sest loom tuli ise püüda ja teda ei saanud lihtsalt kätte), ei tarbinud sellises koguses piimatooteid nagu praegu või ka toidulisandeid (isolaatidest valgupulbritest spordijookide jms kraamini). Teistsugused on ka loomad, keda masstööstuses söödaga kiirelt lihakamakateks pumbatakse.
Mind isiklikult eelnev häirib. Senine spordikarjäär, hulk mitmepäevaseid ultravõistluseid, paranev füüsiline, aga ka vaimne vorm, ja enesetunne, kasvanud jõudlus ning kadunud tervisehädad veenavad, et saab ka teisiti.
- You must be logged in to reply to this topic.