Täiesti algaja!
- This topic has 22 replies, 9 voices, and was last updated 19 years, 9 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kaalu langetamiseks on sobiv anaeroobne trenn. Kui sa igapäev jooksed 4 km ja kaalu langemine ei näita mingeid märke, siis jookse paaril päevl nt 6 km. Tõenäoliselt jooksed sa seda nelja kiltsa aeroobselt (ehk siis oled võimeline vabalt kaasinimesega rääkima), kuid proovi siiski teha seda anaeroobselt (ehk siis rääkimine on peaaegu võimatu). Püüa aretada tempot – võta igakord kui oled selle maa läbi jooksnud aega, ning iga järgmine kord proovi eelmisest kiiremini joosta – selline eesmärk/suhtumine peaks tagama anaeroobse treeningu.
Teisena peaksid silma peal hoidma toitumisel – vähem rasva ja natuke vähem ka süsivesikuid (kuid ära süsivesikute söömist ka liiga ära piira, kuna neid läheb hädasti vaja treeninguteks). Rohkem puu- ja juurvilju. Rasvade põletajatena sobivad väga hästi ka tsitruselised.
Anaeroobses faasis on võimalik joosta max 40 sekundit, glükolüüsi võimalusi pikemaks ajaks ei ole. Selle ajaga on võimalik läbida 400 m ja sellest ka viimased 100 m jalad pakkudena all, s.t. lihased laktaati täis.
Anaeroobses faasis on võimalik joosta max 40 sekundit, glükolüüsi võimalusi pikemaks ajaks ei ole. Selle ajaga on võimalik läbida 400 m ja sellest ka viimased 100 m jalad pakkudena all, s.t. lihased laktaati täis.Anaeroobsel treeningul on omakorda liigid. See ei tähenda alati, et paned täiejõuga, vaid kui SLS ületab (oleneb inimese kohta) ca 80 % maksimumist. Maailma parimatel mees pikamaajooksjatel ulatub anaeroobse läve kiirus koguni 3 minuti taha(!). Kui siin pole meil tegu nii heade treenijatega…
Ükskõik, millises anaeroobses tempos trenni teha, varem või hiljem tõuseb vere laktaadi sisaldus rohkem kuni 6 mmol/l kohta ning süsivesikute varud ammenduvad.
Küsimus käib ikka selle vastuse kohta.Seega kus on selles postituses räme möödalaskmine?
Vabandan ette- ja taha, kui minu vastus oli arusaamatu!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kuid minu põhi point sellel teemal on, et parimate tulemuste saavutamiseks ei saa olla üks treening ilma teiseta
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sorrid veel kord.
Mida madalam intensiivsus ja suurem kestvus, seda enam rasvu organismis energiaks kulutatakse.Kas 1,5h kõndimist kulutab siis rohkem pekki, kui näiteks 45min jooksmist?
Eriti just huvitab mind sisemise rasvumise seisukohalt.
Mida madalam intensiivsus ja suurem kestvus, seda enam rasvu organismis energiaks kulutatakse.Kas 1,5h kõndimist kulutab siis rohkem pekki, kui näiteks 45min jooksmist?
Eriti just huvitab mind sisemise rasvumise seisukohalt.
Võrreldakse ikka võrreldavaid asju – kõndimist kõndimisega ja jooksmist jooksmisega.
Mida madalam intensiivsus ja suurem kestvus, seda enam rasvu organismis energiaks kulutatakse.Kas 1,5h kõndimist kulutab siis rohkem pekki, kui näiteks 45min jooksmist?
Eriti just huvitab mind sisemise rasvumise seisukohalt.
Energiakulu on võrdne, rolli hakkab mängima südame löögi sageduse % (sõltub vanusest, treenitusest, soost).
Ülekaalulistel on soovitav kõndida, siis on koormus põlvedele väiksem.
Aga tegelikult tuleb toitumisega kehakaalu reguleerida.
Mõtlesin vähe üldisemalt, kumb oleks paksmagude jaoks parem lahendus. Kas võimalikult pikalt treenida või intensiivselt ja lühemat aega.
10km lippan jala kõndida suht vabalt aega läheb 1,5h või natuke rohkemgi, muutub selline kõmpimine juba mõtetuks? Peaks hoopis jooksma hakkama?
Mõtlesin vähe üldisemalt, kumb oleks paksmagude jaoks parem lahendus. Kas võimalikult pikalt treenida või intensiivselt ja lühemat aega.10km lippan jala kõndida suht vabalt aega läheb 1,5h või natuke rohkemgi, muutub selline kõmpimine juba mõtetuks? Peaks hoopis jooksma hakkama?
Kõige parem lahendus on süüa vähem, siis ei ole vajadust ka üleliigseid kaloreid kulutada.
- You must be logged in to reply to this topic.