Taastumisaeg
- This topic has 3 replies, 3 voices, and was last updated 23 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Mitmete siin kirjutajate poolt on korduvalt üles tõstetud küsimus treeningu ja taastumisaja vahekorrast, superkompensatsioonist ja ületreeningust. Taastumise küsimus on jõusaalis ja spordis üks olulisemaid ja samas keerulisemaid probleeme üldse. Sellest sõltub otseselt treeningkoormuste (loe: harjutuste valiku, korduste, seeriate, treeningute arvu nädalas, toitumine jms) määramine, mis on siin foorumis ka juba pikemat aega vaidlusaluseks teemaks.
Üks võimalus on vajalik taastumisaja pikkus määrata katseliset või siis kogemuste põhjal, kuid seellise meetodi õigsus pole alati piisavalt informatiivne. Kuna iga inimene on oma võimetelt erinev, seda mitte ainult isiksuse tasandil, vaid ka ajalises mõistes. Füüsiline võimekus sõltub veel lisaks isiku omapärale ka töö- või õppepingest, ilmast ja jms. Seega on taastumise pikkus rohkemal või vähemal määral muutuv mõõde.
On siiski üks näit, mille abil saab leida taastumisaja pikkust lähtuvalt konkreetsest treeningust või -tsüklist. See on südamelöögisagedus. Lähtepunktiks võetakse siin EKG tulemus täielikus taastumisolekus (piisav treeningpaus näit 2-3 nädalat), millega võrreldakse EKG tulemust treeningjärgselt. Sarnase tulemus saamisel on organism taastunud. Pärast treeningu aktiivsele perioodile järgnevat taastumist on sama meetodiga võimalik järgida superkompensatsiooni saavutamist.
mul on selle meetodi suhtes oma väga tõsised kahtlused
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> südametööd mõjutavaid faktoreid on trenni ja taastumise kõrval nii palju, et see taastumisalane info kaob muude hälvete sekka ära.Testin praegu ühte sellist aparaati.Seade mõõdab ja võrdleb südame tööd puheolekus ortostaatilise pulsiga, saadud tulemusi kasutabki taastumise analüüsimiseks.
Olen seda kasutanud juba paar nädalat ja praeguseks on kogutud hulk andmeid. Tundub suhteliselt loogiline ja usutav. Läheb veel paar nädalat ja siis on aeg tulemustes mingit süsteemi looma hakata. Kuid juba praegu tundub, et asi siiski toimib.
Meetod on umbkaudne organismi treenituse määramiseks. Selle järgi treeningkava koostada…kahtlen.
Maa külgetõmbejõud (gravitatsioon) mõju põhjustab tavaliselt vererõhu kerget langust, kui lamavast või istuvast asendist püsti tõusta. Keha tasakaalustab tavaliselt selle mõju, tõstes veresoonte toonust südamerütmi kiirendamise läbi. Seda reaktsiooni juhib autonoomne närvisüsteem. Mis on idiviidist johtuvalt nii või naa pidi sõlttuv nagu ise kirjeldasid 100st asjast. Kusjuures peab ka meelespidama, et mitte kõigile ei tõuse tõustes pulss! On mitmeid põhjuseid, miks see korrektsioon aset ei leia ega takista vererõhu langust, mis omakorda võib põhjustada pööritust või koguni minestamist…
Eeldatavasti tegeled ikka aroopsete aladega…
- You must be logged in to reply to this topic.